Rüütlitest ● Rüütel oli raskerelvastuses ratsasõjameeste ja ka madalaim lääniaadlike seisus keskajal ● Noort rüütli õpipoissi nimetati paažiks ● Umbes 14. aastaselt sai paažist kannupoiss ● Rüütliks saadi vanusevahemikus 18.-21. eluaastal ● Jüriöö ülestõusu ajast on teada, et eesti ülikud lõid oma laagris rüütleid Rüütli põhitegevused • Osavõtt turniiridel • Jahiretked • väetite kaitsmine, võitlus katoliku kiriku ja daamide eest (kohustus) Turvised • Jalaturvised • Kürass (kattis peamist osa kehast) • Käeturvised • Soomuskindad • Kiivrid Relvad • Rüütel kasutas relvade seast kõige rohkem mõõka. • Rüütli mõõk kaalus umbes 1 kilogramm. • Rüütli teiseks peamiseks relvaks oli piik. Loss/kindlus Kautatud materjalid 1
· kivist ehitatud majataolised hauakambrid; 1 · mäekülge raiutud eeskodadega kambrid jne Hauakambrid moodustasid surnute linnu (nekropolid). Suurimad Tarquinias ja Cerveteris. · Sageli sisustatud eluruumina, seintele maalitud uste ja akendega. · Kaunistatud seinamaalide, skulptuuridega, käsitööesemetega. · Hauamaalid (freskod) väga elurõõmsad (peod, jahiretked, spordivõistlused, viibimine pereingis jne) · Seinamaalis Kreeka kunsti mõjutused. o koloreeritud joonistused lihtsates heledates toonides. o meesfiguurid tumedad, naised heledad. o Üldine stiil on elav · Surnute tuhk savist või kivist urnides, kaanel kadunukese portree. Enamasti valmistatud alabastrist ja kullatud. · Tähtsamad isiku savist või kivist sarkofaagid, kaanel skulptuurid lahkunutest pooleldi lamavas asendis.
kivist ehitatud majataolised hauakambrid; 1 mäekülge raiutud eeskodadega kambrid jne Hauakambrid moodustasid surnute linnu (nekropolid). Suurimad Tarquinias ja Cerveteris. Sageli sisustatud eluruumina, seintele maalitud uste ja akendega. Kaunistatud seinamaalide, skulptuuridega, käsitööesemetega. Hauamaalid (freskod) – väga elurõõmsad (peod, jahiretked, spordivõistlused, viibimine pereingis jne) Seinamaalis Kreeka kunsti mõjutused. o koloreeritud joonistused lihtsates heledates toonides. o meesfiguurid tumedad, naised heledad. o Üldine stiil on elav Surnute tuhk savist või kivist urnides, kaanel kadunukese portree. Enamasti valmistatud alabastrist ja kullatud. Tähtsamad isiku savist või kivist sarkofaagid, kaanel skulptuurid lahkunutest pooleldi lamavas asendis.
Elatusalad Veekogudeäärsed asulad pakkusid võimalusi kalastamiseks Enim saaki saadi kalatõkete algeliste võrkude ja mõrdadega, on leitud ka luust konksusid Olulisel kohal oli jaht Esmajoones kütiti põtru, kopraid ja veelinde jahil kasutati viskeodasid, vibu ja nooli, püüniseid ja lõksusid On leitud koera luid, mis viitavad jahimeeste abilistele Mesoliitikumi teisel poolel tegeles rannarahvas hõlgeküttimisega Jahiretked ulatusid Saaremaale, Hiiumaale ja Ruhnu Kala ja liha kõrval oli igapäevases menüüs olulisel kohal mitmesugused loodusannid: taimed, juurikad, marjad, pähklid ja seened. Kahjuks on säilinud vaid sarapuupähkli koored Noorem kiviaeg ehk neoliitikum (u 5000 1800 eKr Neoliitikumi alguseks peetakse keraamika kasutuselevõttu Kujult meenutasid nõud teravneva põhjaga padasid Nende püstihoidmiseks kaevati maasse auk või ümbritseti põhi kividega
Lihtinimese portree. Istuva kurjutaja kujuke Vaarao Mykerinos oma abikaasaga 4. Maalikunsti alla võib peamiselt liigitada püramiidide ja teiste ehitiste seintel olevad seinamaalingud,millel kujutati sageli jumalaid mõtlemas, kas surnu väärib hauatagust elu. Igat jumalat kujutati erinevalt, aga üldine pilt ehk riietus, ehted,keha positsioon olid sarnased. Kujutati ka lihtinimesi aga pigem sooritamas igapäevaseid tegevusi, nagu näiteks lõbustused, jahiretked, lauljad ja tantsijad. Umbrusele erilist rohke ei pandud, seda kujutati vaid uksikute taimemotiividega, varvid sobotati umbritseva keskkonnaga kuhu loodi maal, näiteks hauakamber jne. Maalidel kasutati hulgaliselt kirjamarke ehk hieroglüüfe, jutustamaks pildil toimuvat. Nagu ka klassiühiskond ja riietumisstiil püsis ka kunst aastatuhandeid muutumatuna. Joonis8. Katkend Ani surnuteraamatust 5. Nofretete büst
hansalinn ja ülikoolilinn. Pärnus toimub aastaringselt erinevaid kultuurisündmusi, millest paljud on kujunenud iga aastaseks traditsiooniks. Suurepäraseid elamusi pakuvad teatrietendused, spordisündmused ja kontserdid. Nii linnast kui maalt leiab mitmeid võimalusi aktiivseteks tegevusteks. Linna parkide ja alleede rohelust täiendab maakonna lummav loodus. Mõnusaks ajaviiteks on jalutuskäigud metsas, kajakimatkad jõel või merelahel, ratsutamine, kalastamine, jahiretked jm. Lisaks seiklusrikkad raba või kanuuretked Tolkuse matkarajal, Soomaa Rahvuspargis ja mujal maakonnas. Armsalt kodune ja samas eksootiline on Kihnu saar, kus rahvariideid kantakse igapäevaselt ja kus vanaemade unikaalne käsitöö on siiani au sees. Osasaamist siinsetest tavadest pakuvad ka teised väikesaared koos romantilise Läänerannikuga. Sügisene Pärnu on armas paik lõõgastumiseks, kas mõnes spaas või väljasõiduna rahulikku miljööd pakkuvasse õdusasse villasse.
· Algselt värvilised, mitte valged, nagu meie neid näeme 9. Kirjelda etruskide kunsti ja kultuuri Elasid alates 8. Saj e.m.a. Itaalia aladel. Roomlased tegid maatasa nende linnad 4.saj e.m.a. Uskusid hauatagusesse ellu, surnute kultus. Hauakambrite seinamaalidel kujutati helgeid ja lõbusaid hekti: peod muusika ja tantsuga, jahiretked, spordivõistlused, mõnusad viibimised pereringis. Terrakotast e. põletatud savist kirstudel kujutati näiteks patjadel külitavaid abielupaare sõbralikus vestluses või einestamas. Skulptuuridel etruksidele omased näojooned: suur nina, mandlikujulised silmad, lopsakad huuled. Etruksid olid osavad pronksivalajad. 10. Roomlase edusammud ehituskunstis. Mis ajast pärinevad kõige uhkemad arhitektuurimälestised? Võlvid, kuplid, mört- suured edusammud ehituskunstis
võrkude ja mõrdadega · Tähtsam elatusala oli jaht · Esmajoones kütiti põtru ja ka kopraid · Ürgveiste, karude, metssigade ja kitsede jahisaak oli tagasihoidlikum · Kütiti ka linde(veelinde) · Jahil kasutati viskeodasid, vibu, ja nooli · Tähtsamad esemed olid püünised ja lõksud · Suurematele loomadele tehti varitsus- kui ka ajujahti · Kaevamistel leitud koeraluud viitavad jahimehe abilisele · Mesoliitikumi teisel poolel tegeleti hülge küttimisega · Jahiretked ulatusid isegi Hiiu- ja Saaremaale ning Ruhnu · Esialgu käidi saartel ilmselt vaid kevadtalvel · Loodusannid: taimed, juurikad, marjad, pähklid ja seened · Nendest pole peale sarapuupähkli asulakohtades midagi säilinud · Sarvest valmistatud teravikke ja kõplalaadseid esemeid on oletamisi seostatud siiski söödavate juurikate kaevamisega · Kala ja liha kõrval olid igapäevases menüüs tähtsamal kohal mitmesugused loodusannid
1921 saadetakse ajalehekorrespondendina Euroopasse ning 30ndate aastateni põhiline peatuspaik Pariis. euroopaperioodil avaldatakse tema esimesed jutud , tutvub paljude kultuuritegelastega , korrespondendina osaleb tähtsatel poliitilistel üritustel -> euroopa perioodilt saab alguse tutvus Scott Ficherald ( teise kirjanikuga) 1925- tekib suur Hispaaniavaimustus , ostis elamise , külastab seda tihti , tema harrastused on kalapüük & jahiretked 1934- reisib esimest korda Ida-Aafrikasse suurulukeid küttima II maailmasõjas toestas NSV Liitu, saatis telegrammi 1942-43 oli luuranud oma kaatriga Kariibi merel Saksa allveelaevu 1944- võttis osa liitlasvägede dessandist Normandias , osales mitmes tähtsas kohtumeses jne. 1945-naasis USA'sse ent reisis endiselt palju , külastab Itaaliat Hisp. Aafrika , saab 2 korda lennuõnnetustes vigastada 1952- antakse talle Pullitseri auhind võitluses demokraatia eest ( ajakirjanikele antav
hansalinn, sadamalinn ja ülikoolilinn. Pärnus toimub aastaringselt erinevaid kultuurisündmusi, millest paljud on kujunenud iga-aastaseks traditsiooniks. Suurepäraseid elamusi pakuvad teatrietendused, spordisündmused ja kontserdid. Nii linnast kui maalt leiab mitmeid võimalusi aktiivseteks tegevusteks. Linna parkide ja alleede rohelust täiendab maakonna lummav loodus. Mõnusaks ajaviiteks on jalutuskäigud metsas, kajakimatkad jõel või merelahel, ratsutamine, kalastamine, jahiretked jm. Lisaks seiklusrikkad raba- või kanuuretked Tolkuse matkarajal, Soomaa rahvuspargis ja mujal maakonnas. Armsalt kodune ja samas eksootiline on Kihnu saar, kus rahvariideid kantakse igapäevaselt ja kus vanaemade unikaalne käsitöö on siiani au sees. Osasaamist siinsetest tavadest pakuvad ka teised väikesaared koos romantilise Läänerannikuga. Sügisene Pärnu on armas paik lõõgastumiseks, kas mõnes spaas või väljasõiduna rahulikku
10 kivisesse maapinda raiutud tunnelid; 11 ümmargused kupliga kaetud hauakünkad; 12 kivist ehitatud majataolised hauakambrid; 13 mäekülge raiutud eeskodadega kambrid jne Hauakambrid moodustasid surnute linnu (nekropolid). Suurimad Tarquinias ja Cerveteris. 14 Sageli sisustatud eluruumina, seintele maalitud uste ja akendega. 15 Kaunistatud seinamaalide, skulptuuridega, käsitööesemetega. 16 Hauamaalid (freskod) väga elurõõmsad (peod, jahiretked, spordivõistlused, viibimine pereingis jne) 17 Seinamaalis Kreeka kunsti mõjutused. 18 koloreeritud joonistused lihtsates heledates toonides. 19 meesfiguurid tumedad, naised heledad. 20 Üldine stiil on elav 21 Surnute tuhk savist või kivist urnides, kaanel kadunukese portree. Enamasti valmistatud alabastrist ja kullatud. 22 Tähtsamad isiku savist või kivist sarkofaagid, kaanel skulptuurid lahkunutest pooleldi lamavas asendis.
, kandis nimetust lään ehk feood . Sellise maatüki andmist nimetati läänistamiseks, maatüki saaja oli aga läänimees ehk feodaal . Maa omanikul, kes oli selle saanud valitsejalt, olid oma pärisorjad . Valitseja oli aga nende isand ehk senjöör Kõik feodaalid olid elukutselised sõjamehed. Feodaalide reastamist tähtsuse järgi , kus ülemisel astmel on valitseja ja kõige alumisel astmel väikerüütlid, nimetatakse hierarhiaks Rüütlitele iseloomulikuks ajaviiteks olid jahiretked ja turniirid Nii vasall kui senjöör olid vabad mehed ja kuulusid aadli seisusesse. Vasalli ja senjööri suhted tekkisid vastastikkusel kokkuleppel ja võisid ka katkeda. Keskajal jagunes kogu ühiskond kolmeks peamiseks seisuseks: 1vaimulikud kes pidid kandma hoolt kõigi hingeõnnistuse eest; 2sõjamehed kes pidid kõiki kaitsma ja 3töötegijad kes pidid teisi oma tööga ülal pidama. Majanduses valitses naturaalmajandus - see tähendab, et peaaegu kõik eluks vajalik valmistati ise ja
Ristisõdade ajal võeti õppust isalmiusulistelt, kes olid üle võtnud Rooma ja Bütsantsi sõjatehnilisi võtteid. Õpiti kasutama: kiviheitemasinaid, müüripurustajaid ehk taraane ja piiramisstotorne. Täiustati kaitserajatisi. Bilda ehk vastukaalukatapult. 4.TURNIIRID Kõige enam tulid rüütli vaprus ja võitluskunst ilmsiks lahingus. Kuna Euroopas feodaalsõdu oli üha vähem, pidid nad oskusi demonstreerima rahuajal. Selleks olid jahiretked ja organiseeritud sõjamängud ehk turniirid. Algul peeti turniiridel tavaliselt väikseid lahinguid kahe rüütli salga vahel, kuigi relvad olid nürid, olid sellised lahingud ohvriterohked. Sp asendusid need kahevõitlusega. Levinud tava kohaselt sai võitja endale kaotaja relvastuse. Ühiskonna suhtumine turniiridesse oli mõneti vastakas.turniiridest said erinevate aadlisuguvõsade, senjööride ja nende vasallide, aga ka lihtrahva olulised kokkusaamiskohad. Pealtvaatajatele
Carol ja Melvin Ember: 186 kogukonna statistika- sõditakse selleks, et ettenägematu toiduainete nappuse mõjusid leevendada. Üks sõda iga kahe aasta kohta. Khoisanide põhitoit: mangongo pähklid. Neil pole põhjust väga sõdida, samuti on meeste-naiste suhted head. Läbi tapmise selektsiooni ka ei ole. Kannibalismis nälja korral söödi just naised ja lapsed ära. Yanomamide ,,lihanälg" liha on saanud nende jaoks ideefiksiks. Sageli jahiretked ulatuvad kaugele. Valgu saamiseks söövad ka putukaid ja tõuke. Tegelikult nad saavad liha süüa kuskil korra nädalas, põhiliselt segatoidulised Kasvatavad ka banaane, mida söövad alati isegi liha kõrvale. Napoleon Chagnon: yanomamid sõdivad selleks, et sugu jätkata. Douglas Oliver: uuringud siuaide juures Saalomoni saartel. Big Man mumi. Kõik poisid tahavad saada mumiks. Peab korraldama suure peo, esimese oma pulmas. Kui see korda läheb,
amatööratleet asjaarmastajad aka härrasmehed, kes omalõbuks spordiga tegelesid ega tahtnud selle eest mingit hüvitist. elukutseline sportlane (professionaalne atleet) kõik kehalise töö tegijad (töölised, mehaanikud, käsitöölised jt.) Kehaliste harjutustega tegelemine Inglismaal enne 16.sajandit: Võistlusliku iseloomuga kehalised harjutused olid Inglismaal populaarsed juba keskajal, seda nii aadlike kui lihtrahva hulgas. Toimusid rüütliturniirid, jahiretked, hobuste võiduajamised, küladevahelise võistlused jms. Levima hakkas polo. Mängiti jalgpalli ja kriketit. Suhtumine kehaliste harjutustega tegelemisse 16.-17.sajandil: Kolledzites hakati rohkem tähelepanu pöörama kaasaegsete kehaliste harjutuste (sportmängud, tantsud, sõudmine) õpetamisele. Haridustegelaste seas hakkasid üha enam levima vaated, et kehalised harjutused peaksid kuuluma koolide õppekavadesse. Suhtumises muutus domineerivamaks kasulikkuse printsiip
annaabi.ee 
