keeles mõistetavaks teha.” Seega ongi juba aegade algusest kasutatud kunsti kui reklaami vormi, kui mingit võtit, millega inimesi mõjutada. Reklaam ongi rohkem või vähem süstemaatiline ja sihilik manipuleerimine teiste inimeste emotsioonide, suhtumise, tõekspidamiste, tegutsemisega. Siin võib näiteks võtta kas või paleoliitilised koopamaalingud, mida on tõlgendatud mitmeti: neid on seotud jahimaagiaga (hea jahiõnne tagab läbimõeldud tegevus, rituaalid ) ning sotsiaalsete suhete kajastamisega (kes on kõige tähtsam, keda peab kuulama). Reklaamiti ju lihtsalt ennast ja oma hõimu. Mida aega edasi, seda enam on aga kasutatud just monumente ja plakateid ( põhjuseks: neid näevad kõik, nad asuvad tänavatel, väljakutel, hoonete seintel, neid pole vaja otsida kunstigaleriidest, muuseumidest ) väljendamaks midagi võimast ja üleolevat, eriti populaarne on see olnud diktatuuri riikides
Vahel kujutati seda, mida teati, nt loomade sisikondi. Maalimine oli ilmselt seotud oluliste asjadega, sest nt koobasteni jõudmiseks tuli näha palju vaeva. Ilmselt oli kujutistel maagiline tähendus, nendega püüti nt suurendada jahiõnne. Kujutisi võidi koobastesse maalida ehk maagiline ümbruse loomiseks, sinna tee läbimine võis olla rituaal , nt millega õnnistada sisse uusi täiskasvanuid. KUNSTI TEKKE PÕHJUSED: · usuliste vaadete teke (seotud jahimaagiaga ja viljakusmaagiaga) · mänguteooria levitatud ateistide poolt, kunsti eesmärgiks on lõbu ja meelelahutuse pakkumine 3. teema Neoliitikumi ja paleoliitikumi kunst 10 000 a eKr mesoliitikumi algus, viimase jääaja lõpp Neoliitikumi algus viljelusmajandusele üleminek, paikseks jäämine, asulate teke. Tööjaotusega loodi võimalus kõrgkultuuride tekkeks. Lähis-Idas 7.-3. at eKr, Põhja-Euroopas hiljem, 3.-2. at eKr.
põhjarannikult Kagu-Euroopast · Kuulsad on ka Lääne-Euroopa koopamaalingud · Inimesed elasid Lõuna-Euroopa looduslikes koobastes · Koobaste seintele maaliti suuri loomi, kes kunagi Euroopas elasid: mammutid piisonid põhjapõdrad jne · Enamasti tehti kütitavate loomade maalinguid · Sageli on neid maalinguid ka odadega täksitud · Esiaja kunsti teket selgitatakse sageli jahimaagiaga · Kuna peamine elatusala oli jahipidamine, võis kunstnikust kütt looma maalides loota saavutada tema üle võimu · Võimalik, et kunst on sündinud mõnikord ka totemistlike uskumuste tõttu · Totemism usuline vaatekoht, mis peab inimesi loomadega sugulasteks · Maaliti ka loomi, keda ei kütitud (lõvid, gepardid jne) · Mõnikord on kujutatud ka linde · Kunsti võimalik selgitada ka lihtsalt mänguga
Vahemere põhjarannikult Kagu-Euroopast · Kuulsad on ka Lääne-Euroopa koopamaalingud · Inimesed elasid Lõuna-Euroopa looduslikes koobastes · Koobaste seintele maaliti suuri loomi, kes kunagi Euroopas elasid: mammutid piisonid põhjapõdrad jne · Enamasti tehti kütitavate loomade maalinguid · Sageli on neid maalinguid ka odadega täksitud · Esiaja kunsti teket selgitatakse sageli jahimaagiaga · Kuna peamine elatusala oli jahipidamine, võis kunstnikust kütt looma maalides loota saavutada tema üle võimu · Maaliti ka loomi, keda ei kütitud (lõvid, gepardid jne) · Mõnikord on kujutatud ka linde · Kunsti võimalik selgitada ka lihtsalt mänguga · Mänguteooria kunst on sündinud lihtsalt ajaviiteks · Seda teooriat kinnitab näiteks see, et on leitud näiteks pikki lainelisi jooni, mida kutsutakse makaronideks · Tegu on lihtsalt värvimänguga
ulatu. Maalides, vaadates tuli kasutada valgusallikat, nt tõrvikut. Tulevõbelus annab joonistele elusama efekti. Koopamaale leidub peamiselt geograafiliselt Hispaanias ja Prantsusmaal, kokku umbes 40. Venemaal on 1 koopamaalidega koobas, kus 7 looma. Osades koobastes ka kunstniku käejäljed. Kas nõene jälg või valge käsi. Altamiras kokku u 200 joonist. Miks on need maalid tehtud? On neil eesmärk, praktiline tähendus? 1. Levinuim tõlgendus: Seotud jahimaagiaga ja nõidusega. Loomade kujutamise põhjuseks uskumus, et kui sa suudad maalitud loomade pihta oda visata, siis ka jahil tuleks sama tulemus. 2. Tootemlooma roll, igal kogukonna on oma tootemloom, keda peeti oma esivanemaks. Esimene variant on tõenäolisem, joonistustele on joonistatud ka odaotsi. On ka üksikuid jooniseid, kus on looma ja inimese hübriide, need pärinevad hilisemast etapist. Kas nendega kujutai müüte, legende?
stiliseeritult või skemaatiliselt. Esineb ka inimkäsi ja abstraktseid kujundeid. Varem interpreteeriti koopamaalinguid austraalia aborigeenide kunsti paralleelide põhjal kui mingisugust jahimaagiat. St, kui mingit looma loodeti jahil tabada, siis joonistati ta koopa 30 seinale ja hiljem viidi samas kohas jätkuvalt mingeid rituaale läbi. Selle eesmärk oli tuua jahiõnne. Ka abstraktseid kujundeid seoti jahimaagiaga lõksude, püüniste plaanid. Sellised tõlgendused pärinevad 20. sajandi algusest ja püsisid kaua. Prantsusmaal pani paleoliitilise kunsti uurimisele aluse preester Henri Breuil (1877 1961). Ka tema oli arvamusel, et tegu oli jahimaagiaga seotud kohtadega. Selle räägib vastu asjaolu, et nende loomade kujutisi, mida on odaga visatud, on vaid u 10 %. Koopamaalingute tegemise ajal oli põhisaak põhjapõder, keda on kujutatud vähe.
30 000 - 25 000 aastat vanad. Rõhutatud on suuri rindu, "raseda kõhtu", laiad puusad. sellised on leitud ka koobaste seintelt reljeefidena. kujutatud on kas naisjumalust või midagi muud. Miks on tekkinud selline kujutav kunst, arhitektuurist jäänuseid pole. kujutavast kunstist on säilunud kujukesi ja veidi tarbekunsti? kujutavknst on seotud religioonida, arvatakse, et paleoliitikumis elanu inimestel on tekkinud juba usundlikud vaated ja seda kunsti on üritatud seostada jahimaagiaga. willendorfi veenused võib liigitada viljakusmaagia alla. Kujutades, luuma siis loodeti, et ta saavutab looma üle võimu ja arvati, et siis saadakse see vastav loom kätte. Sarnase meetodiga üritati saavutada rasedust. Laste suremus oli tohutu, elati 20-25 aastaseks, kui suudeti see vanus ületada, siis elati 40-45 aastasteks. Loomiskjad ja mittekütitavaid loomi kujutati, kuna arvat, et pärinetakse loomadest. Arvati et igal suguharul on oma tootem loom (totemisim)
põhjarannikult Kagu-Euroopast · Kuulsad on ka Lääne-Euroopa koopamaalingud · Inimesed elasid Lõuna-Euroopa looduslikes koobastes · Koobaste seintele maaliti suuri loomi, kes kunagi Euroopas elasid: mammutid piisonid põhjapõdrad jne · Enamasti tehti kütitavate loomade maalinguid · Sageli on neid maalinguid ka odadega täksitud · Esiaja kunsti teket selgitatakse sageli jahimaagiaga · Kuna peamine elatusala oli jahipidamine, võis kunstnikust kütt looma maalides loota saavutada tema üle võimu · Võimalik, et kunst on sündinud mõnikord ka totemistlike uskumuste tõttu · Totemism usuline vaatekoht, mis peab inimesi loomadega sugulasteks · Maaliti ka loomi, keda ei kütitud (lõvid, gepardid jne) · Mõnikord on kujutatud ka linde · Kunsti võimalik selgitada ka lihtsalt mänguga · Mänguteooria kunst on sündinud lihtsalt ajaviiteks
inimesi ja linde. Paljud pildid on väga sügaval koopas. Inimestel pidid olema mingid tõrvikud, muudmoodi poleks saanud joonistada. Kui tõrvikuleegid võbelevad, siis tundub, et need loomad liiguvad. 1994 avastati kolmas kuulsam koobas Chauvet. Seal on umbes 300 loomapilti. Põhiliselt mammutid ja ninasarvikud. Need maalid on 33-31k aastat vanad. Mõne juures on ka kunstniku autogramm - käejälg. Miks maalinguid tehti? Võib-olla on need seotud omaaegse jahimaagiaga. Et loomi paremini kätte saada, kujutati neid. Arvati, et nende piltide juures rituaaalide läbiviimine aitab neid loomi paremini kätte saada. Teine versioon: omaaegne totemism. Igal suguharul oli oma loom, mida peeti tähtsaks ja austati. Joonistati looma austamiseks. Paleolootikumi lõpu ja mesoliitikumi kultuurid Põhja-Euroopas 2008 leiti Saksamaal Hohle Felsi koopast kaeluskotka tiivaluust tehtud flööt, mis oli 21,8cm pikk ja 35k aastat vana. Juba homo sapiensid tegid muusikat.
kõige varjatumas ja kaugemas osas, seega on need maalitud kunstliku tule valguses. Tõrvikuvalguses loomi vaadeldes tunduvad nad elavatena. Vahel on maalingute juures ka kunstniku käejälg. Kolmas kuulus koobas oli 1994. a avastatud Chauveti koobas, kus on üle 300 maalingu, peamiselt suured loomad nagu mammutid ja ninasarvikud. Need koopamaalingud olid väga vanad, u 30 000 aastat, see ületab isegi naisekujukeste vanuse. Miks tehti koopamaalinguid? Maalingud on seotud jahimaagiaga, et neid loomi paremini kätte saada, üritati neid kujutada kinnipüütuna, nii on lihtsam neid jahil püüda. Teine tõlgendus on seotud toterismiga. Tegemist võis olla puhta väljendustahtega ehk kunstiga. Teoseid võidi kasutada ka teiste rituaalide läbiviimiseks, nt joonised kus on kujutatud inimese ja looma hübriide. Või on piltlikult kujutatud omaaegseid legende ja müüte. 7. LOENG Paleoliitikumi lõpu ja mesoliitikumi kultuurid Põhja-Euroopas. 2008
annaabi.ee 
