(kg kohta) (32,02 ) Muu suitsetamistubakas ja 22 või närimistubakas 501,00 55,79 55,79 20% jaehinnast (kg kohta) (32,02 ) Sigarettide levinuim hind Arvutatakse möödunud kalendriaasta andmete alusel, jagades tarbimisse lubatud sigarettide maksimaalsete jaehindade alusel arvutatud koguväärtuse tarbimisse lubatud sigarettide koguarvuga. 2011. aasta 1. märtsist on sigarettide levinuim hind 2,21 eurot. Maksumärk ... ... on aktsiisikaubale või selle müügipakendile kinnitatav erilistele turvanõuetele vastav eritunnus; mis tõendab aktsiisi maksmist. Tubakatoodete maksumärkide liigid Maksumärkide liigid: sigarettide maksumärk; suitsetamistubaka maksumärk A; sigarettides kasutatava suitsetamistubaka
b. SKP arvutamisel kulude meetodil c. Puhasekspordi arvutamisel d. Subsiidiumide maksmisel riiklikele ettevõtetele e. Kõik vastused valed 7. Hinnaindeksit võib kasutada selleks, et: a. Hinnata tootmise struktuuri muutumist erinevatel aastatel b. Hinnata „tarbjakorvi“ maksumuse erinevust erinevatel perioodidel c. Hinnata kahe erineva maa hindade taseme erinevust d. Hinnata hulgi- ja jaehindade erinevust e. Kõik vastused valed 8. Ettevõtte panuse arvestamiseks loodud SKP-s, arvestatuna lisandunud väärtuse alusel, tuleb toote turuhinnast maha arvata: a. Kõik riigile makstavad kaudsed maksud b. Jaotamata kasum c. Kulum d. Teistele firmadele teostatud müük e. Kõik vastused valed 9. Kapitali kuluks tehtavad eraldised on: a. Puhasinvesteeringud b. Puhtad välisinvesteeringud c
AS-i vastu, süüdistades ettevõtet kartellikokkuleppe sõlmimises AS-idega Rimi Eesti Food, Prisma Peremarket, Helter-R ja Liviko ning OÜ-ga Maxima Eesti. Selver sai täna prokuratuurilt süüdistuse konkurentidevahelise kokkuleppe sõlmimises ja tegevuses, millega väidetavalt määrati kolmandate isikute suhtes kindlaks teatud kauba hind, teatas Tallinna Kaubamaja börsile. Süüdistuse väitel leppisid nimetatud ettevõtted kokku teatud viinade jaehindade tõstmises 2009. aastal. Selver peab süüdistust alusetuks ja on seisukohal, et ei ole süüdistuses etteheidetud tegusid toime pannud. Selver jätkab tavapärast äritegevust ning informeerib börsi jätkuvalt asjaolude täpsustamisel seaduses ja börsi reglemendis sätestatud korras. 6. Lissaboni lepinguga viidi sisse Euroopa Liidu kaubanduspoliitikasse kolm suurt muutust. Nimeta ja kirjelda neist vähemalt kahte.
arvestatud SKP-s, tuleb toote turuhinnast maha arvata: a. jaotamata kasum b. teistele firmadele teostatud müük c. kulum d. kõik vastused valed e. kõik riigile makstavad kaudsed maksud Firma palkab täiendava ressursiühiku kui a. MRP >MP b. MP >0 c. MRC < MRP d. MRC > W Hinnaindeksit võib kasutada selleks, et: a. kõik vastused valed b. hinnata “ostukorvi” maksumuse erinevust erinevatel perioodidel c. hinnata hulgi- ja jaehindade erinevust d. hinnata tootmise struktuuri muutumist erinevatel aastatel e. hinnata kahe erineva maa hindade taseme erinevust Idee, mille kohaselt koos kasutatava tulu muutumisega muutuvad tarbimiskulutused, kuid väiksemal määral, on oluliseks koostisosaks: a. Keynesi investeerimisteooriale b. Keynesi tarbimisteooriale c. klassikalisele makromajanduse teooriale d. raha koguseteooriale e. Keynesi hõiveteooriale Inferioorsete (rämskaupade) kaupade sissetulekuelastsus on: a. E = 0 b
tuleb toote turuhinnast maha arvata: a. jaotamata kasum b. teistele firmadele teostatud müük c. kulum d. kõik vastused valed e. kõik riigile makstavad kaudsed maksud Firma palkab täiendava ressursiühiku kui a. MRP >MP b. MP >0 c. MRC < MRP d. MRC > W Hinnaindeksit võib kasutada selleks, et: a. kõik vastused valed b. hinnata "ostukorvi" maksumuse erinevust erinevatel perioodidel c. hinnata hulgi ja jaehindade erinevust d. hinnata tootmise struktuuri muutumist erinevatel aastatel e. hinnata kahe erineva maa hindade taseme erinevust Idee, mille kohaselt koos kasutatava tulu muutumisega muutuvad tarbimiskulutused, kuid väiksemal määral, on oluliseks koostisosaks: a. Keynesi investeerimisteooriale b. Keynesi tarbimisteooriale c. klassikalisele makromajanduse teooriale d. raha koguseteooriale e. Keynesi hõiveteooriale Inferioorsete (rämskaupade) kaupade sissetulekuelastsus on: a. E = 0 b
Hüperinflatsiooni puhul peetakse samuti konktreetsest arvulisest väärtusest olulisemaks selle toimet majandusele. G.Kolodko näiteks peab hüperinflatsiooni sellise tasemega inflatsiooniks, mis hävitab riigi rahandussüsteemi, on kahtusteta majanduskasvu pidurdumise ja alanemise põhjuseks ja täielikult lõhub seose tööviljakuse ja tasutamise vahel(Kolodko, Gotz-Kozierkiewicz, Skrzeszewska.Paczek, 1990) . Hüperinflatsioon oli näiteks 1989.a. Jugoslaavias, kus jaehindade indeks ulatus 135%-ni ning Poolas 1989.a. augustist kuni 1990.a. veebruarini jaehinnad olid 1990.a. veebruaris keskmiselt 9,3 korda kõrgemad kui 1989.a. juulis. (Alari Purju 1991). Palgainflatsioon Kuluinflatsiooni üksikutest alaliikidest märgime kõigepealt palgasurvest tingitud inflatsioon ehk palgainflatsiooni. Turumajanduses moodustavad palgakulud paljudes ettevõtetes kuni kolmveerand kõigist tootmiskuludest (Dolan, Lindsey, 1988). Samal
suurendab multiplikaatorieffekti b. suurendab tarbimiskulutusi c. vähendab multiplikaatorieffekti d. suurendab avaliku sektori kulutusi Küsimus 20 3 Hinnaindeksit võib kasutada selleks, et: Vali üks: a. hinnata “ostukorvi” maksumuse erinevust erinevatel perioodidel b. hinnata kahe erineva maa hindade taseme erinevust c. kõik vastused valed d. hinnata tootmise struktuuri muutumist erinevatel aastatel e. hinnata hulgi- ja jaehindade erinevust Küsimus 21 3 Avaliku kauba tarbimisest Vali üks: a. võivad kasu saada kõik indiviidid, k.a. kauba ostja b. saavad kasu üksnes kauba ostja c. võivad kasu saada kõik indiviidid, v.a. kauba ostja d. saavad kasu üksnes tasuta kaasasõitjad Küsimus 22 3 Lorenzi kõver Vali üks: a. Nihkub paremale, kui elanike sissetulekud muutuvad võrdsemaks b. Kajastab elanike individuaalseid sissetulekuid c
jooksul H1 (Hinnaindeks) n perioodil = ostukorvi hind n perioodil / ostukorvi hind baasperioodil (n-1) per Nii saame alus- ehk baasindeksi Ahelindeks = Võrdleme käesolevat aastat eelmise aastaga. Kõige levinumaks indeksiks on tarbija hinnaindeks. Mõõdab tarbija kaupade ja teenuste hinna muutumist ajas. Osasid indekseid ei tasu rahvusvaheliselt võrrelda: Tootjahinnaindeks, mis iseloomustab teatud riigis valmistatud toodete hindade muutumist, mida saab kasutada nt jaehindade prognoosimisel Ehitushinnaindeks – näitab ehituse hindade muutumist ja on aluseks pinna ruutmeetri hinna prognoosimiseks või kinnisvara rentide määramisel jne Energiahinnaindeks – kaks erinevat kasutusala: siseriiklik võimaldab hinnamuutusi planeerida, ostumüügi lepingute sõlmimisel Tööjõuhinnaindeks – saab rahvusvaheliselt kasutada. Tööjõu/tootlikuse hinnaindeks
Sellest saab järeldada, et hinnatõusu mõju on arengumaadele ja arenenud riikidele on kordades erinev. Arengumaades annab põllumajandus tööd ja elatist rohkem kui 70 %-le ning paljudes Aafrika riikides enam kui 80 %-le tööjõust. Kuid kõrged toiduainete hinnad ei anna põllumajandustootjatele iseenesest suuremat sissetulekut, mille peamiseks põhjuseks on põllumajandustootmise sisendkulude kiire kasv, aga ka järjest suurem erinevus tootmiskulude ja jaehindade vahel. 17. Defineerige majanduslik dualism. Milles seisneb geograafiline dualism? Majanduslik dualism - olukord, kus tänapäevase ja heal järjel majandussektori kõrval esineb traditsiooniline ja väheefektiivne tootmisviis. Dualism viitab sellisele majanduslikule ja sotsiaalsele jaotusele ühiskonnas, kus: sektorite ja regioonidevahelised erinevused tehnoloogias geograafilised arengutasemete erinevused hoiakute ja tavade erinevused kohaliku ja imporditud sotsiaalse süsteemi vahel
vastupidine nähtus. Osa neokeinsiste soovitab inimesi rohkem maksustada, et saada vahendeid uuteks investeeringuteks 6. Mis on iseloomulik A. Hanseni majandusuuringutele? (,,Õitsengu- ja depressioonitsüklid", ,, Maksupoliitika ja tööstuslikud tsüklid", ,,Ameerika majandus") Ta uurib põhiliselt majandustsüklit. Ta võitis, et ei saa vaadata tsüklile kui patoloogilisele nähtusele. Tema arvates tähendab majandustsükkel rakendatuse, kogutoodangu ja hulgi- ja jaehindade taseme kõikumisi. Kriitika: et pole arvestanud tsükli määratluses kõiki olulisi asjaolusid. 7. Mis on dirizism? Reguleeritava majanduse prantsuse variant. Ollakse seisukohat, et reguleerida saab ka turumajandust, planeerimine pole seotud sotsialismiga. Arvatakse et tänapäeva majandus on peaaegu kõikides riikides suuremal või vähemal määral allutatud riiklikule reguleerimisele, vahel ka plaanile. Tähtis ei ole
tuleb toote turuhinnast maha arvata: A. kõik riigile makstavad kaudsed maksud; B. jaotamata kasum; C. kulum; D. teistele firmadele teostatud müük, E. kõik vastused valed ANSWER: E 12. Hinnaindeksit võib kasutada selleks, et: A. hinnata tootmise struktuuri muutumist erinevatel aastatel B. hinnata "tarbijakorvi" maksumuse erinevust erinevatel perioodidel C. hinnata kahe erineva maa hindade taseme erinevust D. hinnata hulgi- ja jaehindade erinevust E. kõik vastused valed ANSWER: B 13. Kui reaalse SKP maht alanes 6%, elanike arv samal aastal vähenes 3%, siis: A. reaalne SKP elaniku kohta vähenes B. reaalne SKP elaniku kohta suurenes C. reaalne SKP suurenes ja nominaalne vähenes D. nominaalnne SKP ei muutunud E. hinnad langesid 3% ANSWER: A Makroökonoomika Rahvamajanduse koguarvestus AT 7 14. Rahvatulu see on: A. C+T+G-siirdemaksed+kaudsed maksud B
muutumist mingi perioodi jooksul. Ostukorvi kaasatakse kaubad ja teenused, mida suurem osa tarbib. Siia kuuluvad kaubad ja teenused. Selle ostukorvi koostamine on keeruline protseduur, sest ostukorvi sisu muutub pidevalt. Veel mõned enamlevinud indeksid tarbijahinnaindeksi kõrvale ja nende kasutamine: ● tootjahinnaindeks (indeks näitab teatud riigis valmistatud toodete hindade muutumist ja seda kasutatakse nt jaehindade prognoosimisel. Iseloomustab hindu, mida tootjad maksavad tootmise erinevatel etappidel) ● ehitushinnaindeks, mis iseloomustab ehitamise maksumuse muutumist ja seda saab kasutada näiteks tulevaste ehituspindade maksumuse prognoosimisel ● energiahinnaindeks (selle puhul saab teha teatud võrdlusi ka riikide vahel) (meil räägitakse palju elektrihinna muutumisest. Riigi siseselt küllaltki kasutatav ja oluline.
parimal võimalikul viisil sihtturu vajadustele. 9. Turu-uuring Turu- ja turundusuuringud ongi aluseks ettevtte turundusplaani loomisel. Kui tarbijaturul on uuringute tähelepanu suunatud peamiselt tarbimisharjumuste, reklaami, disaini, pakendi, teeninduse kvaliteedi jms. uurimisele, siis organisatsiooniturul, s.h. puiduturul eelkige turumahu, jaotuskanalite, lpptarbijate (s.h. pooltoodete ostjate), hulgi- ja jaehindade jm. väljaselgitamisele ning seda nii enese kui ka konkurentide osas. See info on aluseks turundusotsuste (jaotuskanalid, hinnad, firma turundus- ja arengustrateegia ning taktika, s.h. firma portfell, konkurentsieelise formuleerimine) vastuvtmisel. 10. Turg Turg on koht, kus kohtuvad kaupu ja teenuseid pakkuvad ning neid nõudvad inimesed. See on kindlate reeglite alusel toimiv toomise ja kauplemise kord. Turg- see on majanduse üldine süsteem 11
Maksumus n per(2011,2010) / ostuk. Maksumus baas.per(nt2005) x 100% Ahelindeks – nt : n periood on 2010 ja eelmise aasta periood 2009 jne. 1 aasta madalam. Tarbijahinnaindeks – mõõdab tarbekaupade ja teenuste ostukorvi maksumuses suhet mingi valitud perioodi suhtes. Hindame ostukorvi väärtuse muutust ajas. Iga aasta muutub. Ostukorvi mõjutab tehnoloogia. Tootja hinnaindeks – iseloomustab teatud riigis valmistatud toodete hindade muutumist ning seda kastutatakse jaehindade planeerimisel. Ehitushinnaindeks – iseloomustab ehituse maksumuse muutumist ja mille alusel võib prognoosida ehitatavate pindade võimalikku hinda tulevikus. Energiahinnaindeks – saab kasutada rahvusvahelistes energiatarne lepingute koostamisel Tööjõuhinnaindeks – selle abil saab vaadata, kus on tööjõud hea ja kus halb, kui suur on töötajate palk Eksport ja importhinnaindeks – toome sisse kallimat kaupa kui välja viime TEST 10.10.2012 Finantsvahendus –
annaabi.ee 
