Paber ja kartong, kaasa arvatud kihiline kartong Muu materjal 19. (21). Pakendile esitatavad nõuded pakendiseaduse kohaselt, Pakendi korduskasutus (1) Pakend peab täitma oma otstarvet võimalikult väikese mahu ja massi juures, tagama vajaliku ohutus- ja hügieenitaseme, olema sobiv pakendatavale kaubale ja vastuvõetav tarbijale. (2) Pakend peab olema kavandatud, valmistatud ja müüdud nii, et oleks võimalik selle korduskasutus või pakendijäätmete taaskasutus, sealhulgas ringlussevõtt, välistades pakendijäätmete või nende töötlemisel tekkivate jäätmete kõrvaldamisel ebasoovitava mõju keskkonnale. (3) Pakend peab olema valmistatud nii, et pakendimaterjalis ja pakendi muudes koostisosades olevate ohtlike ainete sisaldus ja kahjulik toime oleks viidud tasemele, mis minimeeriks nende olemasolu heitmetes, tuhas või nõrgvees, kui pakend või tema käitlemise jäägid põletatakse või ladestatakse prügilasse.
13.10.2014 Pärnumaa Kutsehariduskeskus KESKKONNAPROBLEEMID SÄÄSTEV ARENG, AGENDA 21 ÖKOLOOGILINE JALAJÄLG PAKENDID JA ÖKOMÄRGISTUS, JÄÄTMED JA JÄÄTMEKÄITLUS Teksti kujundas Vello Paluoja 13.10.2014 Aino Juurikas - PKHK 1 13.10.2014 2
Ettevõte, kes teostab logistilises ahelas erinevaid logistilisi funktsioone, ilma selleta, et talle läheks üle omandiõigus kaubale. Kolmanda osapoole all mõeldakse üldjuhul ettevõtet, kes suudab pakkuda integreeritud logistilisi teenuseid Kombineeritud veod Vedude liik, mille puhul kasutatakse kaht või enamat veoviisi. Kaup on kogu veoprotsessi käigus ühes kaubaruumis (veoühikus). Kaupa ei laadita vahepeal maha ega panda koormasse eraldatud osadena. Veoühik (treiler, konteiner jne.) laaditakse ümber teisele veovahendile, kusjuures muutuda võib veoviis. Komplekteerimistõstuk Komplekteerimistõstukid on tõsteseadmed, mida kasutatakse ladudes tükikauba komplekteerimiseks. Tõstuki abil on komplekteerimistöö teostamine efektiivne, mugav ja ohutu. Tõstuk on varustatud konsooliga, millele kinnitatakse komplekteerimisleht. Toodetakse madalkomplekteerimistõstukeid (1-2 riiulikorrus), keskmiste kõrguste
taaskasutamise suurendamine ning tekkivate jäätmete ohtlikkuse vähendamine, et negatiivne mõju keskkonnale oleks minimaalne. Põhieesmärgi saavutamine on seotus jäätmehierarhia rakendamisega: jäätmeteket tuleb vältida, ja kui see osutub võimatuks, tuleb jäätmeid nii palju kui võimalik taaskasutada, sh korduskasutada, ringlusse võtta ning suuanta võimalikult vähe jäätmeid ladestamisele. Jäätmete taaskasutus on viimastel aastatel järjest enam laienenud. Tekkinud on tootjavastutusorganisatsioonid, kes on loonud kogumisvõrgustikud elektroonikaromude, vanarehvide ja pakendite kogumiseks ning taaskasutusse suunamiseks. Suurenenud on ka keskkonnanõuetele vastavate romusõidukite kogumis- ja lammutuskohtade arv. Jäätmeid tuleb taaskasutada, kui see on tehnoloogiliselt võimalik ningkui see ei ole muude jäätmekäitlusmoodustega võrreldes ülemääraseltkulukas
vajadus suurte laovarude soetamiseks, väikesed kulutused ladustamisele jne). Näide: Arvutite valmistaja ostab sisse arvutikomponente Ühe konteineri imporditavate osade väärtus on 30000 EUR. Koostetehase vajadus on 100 konteinerit kuus. Hankijal on valida õhutranspordi ja maanteetranspordi kasutamise vahel. Õhutranspordi kasutamise puhul on transütaeg 1 päev, minimaalne saadetis 5 konteinerit veohilmaga 100 EUR konteiner. Autotranspordi puhul on transütaeg 4 päeva, münimumkogus 20 konteinerit veohinnaga 10 EUR konteiner. Kauba säilituskulu (kapitalikulu, maksud, kindlustus, hoiustamine, riknenud, purunenud, säilivusaja ületanud varud) on 25% aasta jooksul hangitud varude väärtusest. Küsimus: millise transpordilügi kasutamine on kulusäästlikum? TC = Ct+ C i+ Cd, kUS TC = Kogukulu Ct = transpordikulu Oi * R Qi aastane vajadus ühikutes R veokulu kaubaühiku kohta
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.
1,2 m kõrguselt treileri põrandale? 3. Hoiuühikute moodustamine Kuna põhiveod toimuvad sageli suhteliselt pikkadel distantsidel, on veokulude kokkuhoiuks oluline kasutada koormaruumi maksimaalselt. Kui kauba maht täidab veoühiku lastiruumi kiiremini kui selle kaal veovahendi või –ühiku kandevõime, on oluline kasutada laaadimisel täielikult ära lastiruumi kogu ruumala. Seda ei ole võimalik teha üldjuhul kaupa kaubaalustel vedades, vaid pakendid laotakse lastiruumis põrandast laeni ja seinast seinani. Taoline tegutsemisviis viib alla küll veokulud, kuid suurendab kauba käsitsemiskulusid. Kui võrrelda omavahel veokulude vähenemise ja käsitsemiskulude suurenemise määra, selgub enamasti, et kasu veokulude vähenemisest on kordades suurem käsitsemiskulude suurenemisest. Mahukaupa ei ole laos otstarbekas lahtiselt hoiustada. Selleks, et hoiustamine, edasine
treileri põrandale? 3. Hoiuühikute moodustamine Kuna põhiveod toimuvad sageli suhteliselt pikkadel distantsidel, on veokulude kokkuhoiuks oluline kasutada koormaruumi maksimaalselt. Kui kauba maht täidab veoühiku lastiruumi kiiremini kui selle kaal veovahendi või ühiku kandevõime, on oluline kasutada laaadimisel täielikult ära lastiruumi kogu ruumala. Seda ei ole võimalik teha üldjuhul kaupa kaubaalustel vedades, vaid pakendid laotakse lastiruumis põrandast laeni ja seinast seinani. Taoline tegutsemisviis viib alla küll veokulud, kuid suurendab kauba käsitsemiskulusid. Kui võrrel da omavahel veokulude vähenemise ja käsitsemiskulude suurenemise määra, selgub enamasti, et kasu veokulude vähenemisest on kordades suurem käsitsemiskulude suurenemisest. Mahukaupa ei ole laos otstarbekas lahtiselt hoiustada. Selleks, et hoiustamine, edasine komplekteerimine ja
Üld- juhul peaks ladu koristama enne puhastamistöödega alustamist. 11.8. Kauba mahalaadimine Kauba vastuvõtmine lattu koosneb erinevatest operatsioonidest, nagu veoühikust (treiler, konteiner jne) või veovahendilt mahalaadimine, sorteerimine, hoiuühikute koostamine, saadetiste koguseline ja koosseisuline kontrollimine ning vastuvõtukohale paigutamine. Laotöö algab selle mahalaadimisega veovahendilt või veoühikult (treiler, konteiner jne) ning paigutamisega vastuvõtualale. Eestis ja Põhjamaades on kujunenud tavaks, et kui kaup
metsauuendustööde maht (istutamine). Üks suuremaid probleeme on vee reostumine, kuid selle ohtu on vähendanud saastemaksude kõrge hind ja kanalisatsioonitorustike ning reoveepuhastite rekonstrueerimine. Vee seisundit halvendavad peamiselt eutrofeerumine ja maaparandus, paisude ehitamine ja veevoolu tõkestamine. Sisevete kalapüük on enamasti stabiilne. Maavarade kaevandamisega kaasnevad keskkonnale müra, tolm, veerežiimi muutused. Suurenenud jäätmete taaskasutus. Suurimad välisõhu saasteallikad on põlevkivi, järgmine on transport. Looduslikele ökosüsteemide elupaikade vähenemine. Rohealade suurendamine linnades. Joogivee kvaliteet ja suplusvee kvaliteet hea ja väga hea. Eesti jaoks on kõige olulisem otsida võimalusi põlevkivijäätmete taaskasutuse suurendamist. Globaalne keskkonnaseisund: Ökosüsteemide hävimine ja globaalne kliimasoojenemine on tänase tarbimisühiskonna kõrvalnähud, millel võivad olla
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
