" Mihhail Bulgakov ,,Aga nii see on, et see, kes armastab, peab jagama selle saatust, keda ta armastab." ,,Fakt on üks kangekaelsemaid asju maailmas." Victor Hugo ,,Naer on päike, mis hajutab talve inimese näolt." ,,Suurim õnn on veendumus, et meid armastatakse meie enda pärast, või õigemini, sellest hoolimata." ,,Kurjus ei tule inimesest, sest inimene on oma põhiloomult hea." ,,Mida vähem kuulsust, seda rohkem vabadust." Erich Maria Remarque ,,Kellele meeldib tõus, peaks jaatama ka langust; mõlemad kuuluvad kokku." ,,Me ei tohi uuesti tagasi vaadata, kui me ei taha, et minevik meid jälle kätte saaks." ,,Inimene on alati -- ja mitte iial üksi." ,,Elame konservide ajastul. Meil pole enam tarvis mõtelda. Kõik on ette mõeldud, ette mälutud, ette tunnetatud. Konservid. Jääb üle ainult avada. Kolm korda päevas koju kätte toimetatud. Midagi pole enam tarvis ise külvata, kasvatada, pole tarvis küsimuste, kahtluste ja igatsuste tulel keeta."
dionüüsiline ja apolloline ellusuhtumine. DIONÜÜSILINE APOLLOLINE Ühtsus loodusega Eneseohjeldamine Instinktide jaatamine Kultuur Vitaalsus Aktiivsus ISANDAMORAAL ORJAMORAAL Teine teos ,,Koidupuna" alustab sõjakäiku moraali vastu; selleks tuleb kõik väärtused ümber väärtustada. Kõike, mis on keelatud, tuleb jaatama hakata. Ütles, et ta ei ründa moraali, vaid ta ei arvesta moraaliga. N annab moraalile huvitava definitsiooni: moraal = dekadentlik idiosünkraasia (haiglane ülitundlikkus). N ütleb, et ,,moraali peamiseks eesmärgiks on dekadentlik idiosünkraasia, mille peamine eesmärk on elule kätte maksta. Seni edukalt!" N leiab, et tema ülesanne on inimkond valmistada ette Suureks Keskpäevaks ajajärk, kui inimesed mõistavad, kust moraal tegelikult pärineb ja heidavad selle kõrvale
vaimu väljavalitute sekka. Erinevalt oma kaasmaalastest romantikutest hoidus Goethe ülemäärasest müstikast ja irratsionaalsusest. Üsna tihti on tema selleaegses luules aforistlikke ja humoristlikke jooni maandamaks paatost. Luuletuses ,,Eelmaik" vihjab Goethe, et kui kaunis uus noorus paradiisis ka ei ootaks, on vaja nooruslikku eluindu ja armastust juba siinpoolses elus. Üldse laienes Goethe hilisluules filosoofiline rõhk. Goethe jäi elukõiksust ja inimest selle osana jaatama elu lõpuni. Johann Wolfgang Goethe suurteoseks sai ,,Faust", mille I osa ilmus 1808. aastal ja äratas laia tähelepanu. Kakskümmend aastat hiljem oma kõrges eas jätkas ta selle teose kirjutamist. II osa valmis vahetult enne kirjaniku surma ja avaldati postuumselt aastal 1833. Neid kahte osa vaadeldes leiame sealt nii mõnegi erinevuse. Esimene osa oli emotsionaalne ja lüüriline, teises osas oli näha intellektuaalset küpsust. ,,Fausti" saamislugu oli pikk
(Harj 6 + paljunduselt) TÄHEORTOGRAAFIA Häälikute pikkuse märkimine Lühike häälik märgitakse kirjas ühe, pikk kahe tähega. Mõnel juhul märgitakse pikalt hääldatud häälikuid ühe tähega: o Üks k, p, t kirjutatakse: 1. Pika täishääliku või diftongi järel: Vokaali järel Diftongi järel Saapad, vaata, Võita, hoopis, hoopis, süütas, kõike, lõikas, jaatama, peatas, koukis, tuupida teatas, TÄHEORTOGRAAFIA Häälikute pikkuse märkimine (h 2) o Üks k, p, t kirjutatakse: 2. Mitmesilbilise sõna lõpus, kui viimane silp pole pearõhuline (k, p, t kirjutamine ei sõltu ainult sõnarõhust, vaid ka tavast): k, p, t kk, pp, tt piiskop, taburet, barakk, pamflett,parkett,
Seda inimesest üle olevat inimest nimetabki Nietzsche üliinimeseks. Nietzsche üliinimesemõiste väljendab radikaalset elujaatust, mis vastandub nihilismile. Üliinimene on seega nihilismi ületaja. Ta nihilismi poolt hävitatud või eitatud väärtuste (Jumal, religioon, igavesed ja kaheldamatud moraali ja tunnetusteooria dogmad) asemele uusi, elukõlbulikke väärtusi, mida ta võtab iseendast. Nietzsche ütleb, et inimene peab seda üliinimese arengut teadlikult jaatama ja tahtma. Seega ei ole tegemist uue rassiga, mis inimese välja vahetab nagu inimene on looma välja vahetanud, vaid üksikisikuga, kes ennast ületades teostab end üliinimesena. Reaalsuse loome meie ise! Kõige aluseks on loomine ja tahe. Teadvus ise määrab reaalsuse omadused. Tsitaadid: ,,Elamine on kannatamine, et jääda ellu, peab inimene leidma kannatuses mingi eesmärgi" ,,Ma ei saa uskuda Jumalasse, kes soovib pidevalt olla jumaldatud." ,,Kõik, mis ei tapa, teeb tugevamaks"
Mis teed? Kuhu lähed? Miks lähed? Vasak pool. Sammu marss. Ära tee. Jäta järgi. Ära sega - küsivad, paluvad, anuvad, käskivad - need pole otsustuslaused, siin pole S P struktuuri. 2. Otsustus: ükski S ei ole P. ( Terminite maht S+ eP+ ) Üldeitav lause. Tähis E. 3. Otsus: mõni S on P. (Terminite maht S- iP- (+) ) Osajaatav lause. Tähis I. Ebatavaline võimalus (+) kui predikaat on täismahus. 4. Otsus: mõni S ei ole P. (Terminite maht S- oP+ ) Osaeitav lause. Tähis O. Afirmo - jaatama. Siit on tulnud tähis A ja I. Neigo - eitama. Siit on tulnud tähis E ja O. p, kui jaatav otsustus. Kehtiv otsustus (tähistatakse 1) _ p; דp - kui eitav otsustus. Ei kehti (tähistatakse 0). Mitte p. ___ _ p - kehtiv otsus (tähistatakse 1). 07.10.14 Lihtotsustused ja liitotsustused. 1. Konjunktiivne - on liitotsustus mis koosneb lihtotsustustest mis on omavahel ühendatud siduva sõna ja (˄, &), ning, ega (kui liitotsustus on eitav) abil. Nt ei ole seda ega teist.
aditus, s m juurdepääs, sissekäik sooritama, teostama; tegutsema, toimima; adiung, inx, inctum, ere ühendama, veetma, mööda saatma; viibima, elama, liitma; kõrvale seadma olema adiuv, iv, itum, re aitama, abistama i, ait v. defect. ütlema, rääkima; kinnitama, jaatama, jah ütlema 2 alib adv. mujal, teisal appell, v, tum, re kõnetama; nimetama, alinus, a, um võõras; subst. alinus, m kutsuma võõras (inimene); võõramaalane appet, v, tum, ere püüdlema; ihkama, aliquand adv. kunagi, ükskord; mõnikord, tahtma; tõttama, liikuma; lähenema;
Ta vastandab apollilist ja dionüüsilist ellusuhtumist. Dionüüsiline on ürgne ja loomulik seisund, mida pole võimalik kontrollida ja see avaldub elujõus nagu võimutahe isandamoraalis. Apolliline kutsub inimest ennast ohjeldama, et hoida koos ühiskondlikku vormi ja korda, et luua ennast kontrolliv orjamoraal. Nietzche sõnul tuleb lahti öelda moraaliväärtustest, kuna kõike, mis on hetkel keelatud, peaks tegelikult jaatama hakkama. Tegelikult ei ründa ta moraali, vaid lihtsalt ei võta seda arvesse ja annab moraalile meditsiinilise tähenduse. Tema arvates on moraali tagamõte elule kättemaksmine kontrollimatu oleku eest. Moraal on nii-öelda piirav pildiraam, millest üle minna ei tohi ja mis takistab meil teha asju kergemaks, mida me võib-olla tahaks. Jumal on lihtsalt vahend, kuidas inimesi rikkuda teispoolsuse ja muu hetkese maailma alavääristamisega. Nietzsche sõnul tunneb
1. üldjaatav Kõik S on P A S a P 2. üldeitav Ükski S ei ole P E S e P 3. osajaatav Mõni S on P I S i P 4. osaeitav Mõni S ei ole P O S o P Teatud arutlustes, näiteks järeldusõpetuses, on otstarbekas käsitleda otsustusi neile omistatud nimega:A, E, I,O. Aristoteles on need nimed tuletanud sõnadest afirmo (ld.k. jaatama, kinnitama) ja nego (ld.k. eitama, lammutama), kasutades nendest vastavalt kahte esimest täishäälikut. Terminitena on otsustust oluline avada juhul, kui on vajadus võrrelda erinevaid otsustusi omavahel, ühtlasi nende terminite mahulistest iseärasustest tulenevaid vastasolekuid. Seesugused analüüsid osutuvad möödapääsmatult vajalikeks järeldusõpetusega tegelemisel. 3
ÄS § 304 lg 7 ütleb, et: AS-i üldkoosoleku protokoll peab olema notariaalselt tõestatud, kui üldkoosoleku otsus on nõukogu liikme valimise või tagasikutsumise aluseks või nõukogu kohta põhikirjas muudatuse tegemise aluseks. Rikkumine: § 3011 lg 1 p 3. Antud juhul saaks vaidlustada ainult nõukogu liikme tagasikutsumist. Tagasikutsud liige saab ja ei saa hagi esitada sellele tuginedes. Piiripealne juhtum, pigem peaks jaatama. 6 kaasus Kuidas peab kohus hagi lahendama? V1: Rikutud on ÄS § 297 lg 1 alusel kvooruminõuet ehk üldkoosolek on õigustatud otsuseid tegema kui on esindatud üle poole aktsiatega esindatud häältest. Kohal oleks pidanud olema üle poole aktsionäridest. Rikutud on § 297 lg-t 1. Seega esineb kehtetuks tunnistamise alus - ÄS § 302 lg-s 1 sisalduv eeldus ehk “vastuolu seadusega”, sest ÄS § 297 lg 1 kohaselt pole vajalikku häälteenamust otsuse tegemiseks saadud.
Aknale lillepoti asetamine (kas kommunikatiivse kavatsusega või ilma selleta) on lokutsionaarne akt. Kui agent paneb lillepoti aknale, et anda signaal, siis ta teostab illukutsionaarse akti. Kui külastaja näeb lillepotti ja tuvastab, et ohtu ei ole, siis on tegemist perlokutsionaarse aktiga. Kõneaktide klassifikatsioon (J. Searle 1979) representatiivsed - rääkija võtab vastutuse väljendatava väite tõesuse eest; informeerima, eitama, jaatama, kinnitama direktiivsed - rääkija püüab mõjutada kellegi kavatsusi ja käitumist; nõudma, käskima, kutsuma, küsima, paluma /Kommarid ahju!/ komissiivsed - rääkija võtab vastutuse mingi tulevase akti eest; kohustuma, lubama /Kommarid ahju!/ ekspressiivsed - rääkija väljendab psühholoogilist seisundit või reaktsiooni; vabandama, õnnitlema, tänama, kutsuma
annaabi.ee 
