Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "ITK sissejuhatus infotöötlusesse KT3 VBA variant 19". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
string, integer, function, sümboliks, else, sisesta, sümbolid, numbrid, eelpool, elseif, protseduur, küsibDeklareerimine kohustuslik Option Explicit Muutujate skoop alamprogrammi tase, mooduli tase , globaalne (Public (Global)) Stringi pikkus - Dim nimi As String*pikkus Konstandid Const nimi [As andmetüüp]=väärtus &O kaheksandsüsteem &H 16-nd süsteem #kuupäev kellaaeg# Andmetüübid (VarType - andmetüübi küsimine) vaikimisi Variant 0 Empty 1 - Null 2 - Integer % -32768 ... 32767 3 - Long & ~2 miljardit 4 - Single ! ~-3.4e38 ... 3.4e38 5 - Double # ¨-5d-324 ... 1.8d308 6 - Currency @ 15+4 kohta 7 - Date 1.1.1000 ... 31.12.9999 8 - String $ 0 ... 64 K 11 Boolean true/false 17 Byte 0...255 Massiivid Dim, Static, Public
muutujatega, sh. pöördumine
Üleminekud
funktsiooni(de) poole)
Lõpulause
Protseduuri alguslause ja lõpulause
Sub-protseduur Funktsioon
Sub nimi1 ( [parameetrite kirjeldus (nimi as tüüp)] ) Function nimi2 ( [parameetrite kirjeldus] ) [As tüüp]
...
...
Nimi2 = ...
End Sub End Function
Kirjelduslaused
Const k_nimi [as
kirjeldatakse andmed jm. Igas programmeerimiskeeles on fikseeritud hulk kindla funktsionaalsusega (otstarbega) lausetüüpe. Iga laustüübi jaoks on keele spetsifikatsiooniga määratletud kaks põhiasja: · struktuur ja komponendid ehk lause süntaks ja · tähendus ja täitmise reeglid ehk lause semantika Lausete põhielementideks on konstandid, nimed, avaldised ja võtmesõnad. Viimased on kindla esitusviisi ja tähendusega ingliskeelsed sõnad või fraasid (If, Else, For, End Sub jmt), mida käsutatakse ainult kindla lause kindlas köhas. Toodud protseduur koosneb viiest lausest. Esimene ja viimane lause moodustavad omavahel seotud paari: esimene määrab protseduuri alguse ja selle nime, viimane protseduuri lõpu. Teise lause täitmisel kuvatakse Visual Basicu sisendboks, milles on esitatud lauses toodud küsimus. Boksi tekstivälja saab sisestada vastuse ning pärast klõpsatust nupule OK võetakse vastus muutuja aasta väärtuseks
1 1 21 4 13 1 6 7 1 4 12 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 23 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 9 1 2 3 4 5 6 7 8 9 3 7 4 15 8 6 31 44 7 16 22 41 3 13 19 17 7 3. Kodutöö Ülesande variantide saamiseks sisestage oma õpingukoodi number lahtrisse, mille nimi Koostage loengutes ja praktikumises tehtud näidete eeskujul Visual Basic' protseduurid/funk ülesandes nimetatud andmetega. Funktsioone peab saama kasutada Exceli valemites. Sub-protseduuride käivitamiseks paigutage töölehele graafilised kujundid / käsunupud. Lahendada tuleb ainult enda variandi ülesanded, teiste variantide lahendusi ei tohi esitatavas failis Lahendustega fail laadige üles Moodle kursusel. Töö esitamise tähtaeg on 15. november kell 1. Koostada VBA funktsioon, mis leiab parameetrina antud aastaarvu järgi antud aasta isadepäeva kuupäeva (novembri teine pühapä
3. , . 4. , , , . 5. Sugu(kood) Kuupaev(kood) Personal . : SAAKKPPXXXX, S - , S - , = "naine", S - , = "mees"; 3<=S<=6 AA - , S=3 4, 19, S=5 6, 20. KK - ; PP - : MOD, LEN, LEFT, MID, DATESERIAL, VAL VBA, "Vale pikkus")) VBA, Vale pikkus" "Vale esimene sümbol" ) . , mees"; 3<=S<=6 Function sugu(kood) pikkus = Len(kood) esimene = Left(kood, 1) teade = test(pikkus, esimene) [teade<>"korras"] sugu = teade [jah] [ei] [esimene Mod 2 = 0] sugu ="Naine" sugu = "Mees" Function test(p, e)
,,, ,,, ... If D < 0 Then If tingimus Then kui tingimus siis väär x1 = "" : x2 = "" laused_1 tõene tingimus laused_1 Else [ Else [ muidu x1 = (-b - Sqr(D) laused_1 laused_2 laused_2 ] laused_2 ] a) End If [ lõpp kui ] x2 = (-b + Sqr(D) ... ... a)
järelkontrolliga kordus For-laused For ... Next - lause For Each ... Next - lause Valikud_1 Valikud_2 algoritmid jaotis valikud If-laused Mitmerealine If-lause. Põhivariandid: valik kahest ja valik ühest ,,, ,,, If tingimus Then kui tingimus laused_1 siis laused_1 [ Else [ muidu laused_2 ] laused_2 ] tõene tingimus väär End If [ lõpp kui ] ... laused_1 laused_2 ... tingimus - võrdlus või loogikaavaldis, väärtuseks tõeväärtus True või False Mitmerealine If-lause
,,, ,,, ... If D < 0 Then If tingimus Then kui tingimus väär x1 = "" : x2 = "" laused_1 tõene tingimus siis laused_1 Else [ Else [ muidu x1 = (-b - Sqr(D) laused_1 laused_2 laused_2 ] laused_2 ] a) End If [ lõpp kui ] x2 = (-b + Sqr(D) ... ... a)
leht Moodul 2..* 0..* Objektimoodul Üldmoodul 1..* 1 1 Lehemoodul 1 Vihikumoodu l Moodul 0..* Protseduur Sub Function Objektid ja klassid. Klassimudelid Exceli rakendus kujutab endast omavahel seotud objektide kogumit. Objektid kuuluvad klassidesse. Klassil kindel nimi. Kasutatakse viitamiseks klassi objektidele Workbook - töövihik Sheets - töövihiku kõik lehed (kollektsioon), Worksheet - tööleht, Range - lahtriplokk, Shapes - lehel olevad kõik kujundid (kollektsioon), Shape - kujund ... Objektidele viitamise näiteid Sheets("plats"), Range("sees"), Shapes("pall") Sheets("rada")
Hästi tehtud projekti järgi on võimalik tööd jagada mitme programmeerija vahel nii, et igaüks neist töötab teistest sõltumatult ja kõik tehtu saab hiljem ilma tõrgeteta kokku panna üheks tervikuks. Pärast programmide valmimist kontrollitakse nende töökõlblikkust ja vastavust projekti eesmärkidele. Sellega tegelevad testijad. Tihti kasutatakse suurte projektide raames spetsiaalseid inimesi, kes tegelevad kõigi eelpool nimetatud töölõikude dokumenteerimisega. Väikestes projektides teevad erinevaid töölõike ühed ja samad inimesed, kes peavad siis tundma kõigi nende tööde meetodeid ja spetsiifikat. Elu on näidanud, et kui ühe ja sama projekti raames töötavad mitmed inimesed, on vaja nende tööd koordineerida. Sellega tegeleb projektijuht. See ei ole lihtne tegevus ning heaks projektijuhiks saamine nõuab spetsiaalseid õpinguid ja pikaajalist kogemust.
Hästi tehtud projekti järgi on võimalik tööd jagada mitme programmeerija vahel nii, et igaüks neist töötab teistest sõltumatult ja kõik tehtu saab hiljem ilma tõrgeteta kokku panna üheks tervikuks. Pärast programmide valmimist kontrollitakse nende töökõlblikkust ja vastavust projekti eesmärkidele. Sellega tegelevad testijad. Tihti kasutatakse suurte projektide raames spetsiaalseid inimesi, kes tegelevad kõigi eelpool nimetatud töölõikude dokumenteerimisega. Väikestes projektides teevad erinevaid töölõike ühed ja samad inimesed, kes peavad siis tundma kõigi nende tööde meetodeid ja spetsiifikat. Elu on näidanud, et kui ühe ja sama projekti raames töötavad mitmed inimesed, on vaja nende tööd koordineerida. Sellega tegeleb projektijuht. See ei ole lihtne tegevus ning heaks projektijuhiks saamine nõuab spetsiaalseid õpinguid ja pikaajalist kogemust.
õpetav, kergesti loetavad programmid.
Struktuurprogrammeerimise klassikaline keel.
- Standardis puuduvad madaltaseme vahendid jms. ->
suhteliselt aeglane programm, arvutist "viimast võtta"
on raske/võimatu.
Enamlevinud IBM PC-tüüpi arvuteil (Turbo Pascal, Object
Pascal (Delphi) jm), kuid ka UNIX ja VAX süsteemides.
SUN-i Pascal (meie töövahend) - üldiselt standard-Pascal.
Märkus edasijõudnutele.
moodulitehnika (UNIT) sellisel kujul ei tööta.
andmetüübid - standardsed + string ja alpha.
(string - 255 sümbolit, alpha - 10 sümbolit )
Üldised juhised:
·programm koosneb lausetest. Iga lause on soovitav kirjutada eraldi
reale, rea lõpus vajutada
O1 O2 sees Kujund piirkonna sees If On_Puude (hiir, Kraps) Then O1 käes = käes + 1 O2 O1 End If O2 sees Lahter kujundi sees (all) Function On_Sees(O1, O2) ' Tõene, kui väike objekt (O1) ' on suure (O2) sees O1 Dim v1, p1, y1, a1, v2, p2, y2, a2 O1 v1 = O1.Left: p1 = v1 + O1.Width y1 = O1.Top: a1 = y1 + O1.Height O2 v2 = O2.Left: p2 = v2 + O2.Width
seda ei nõua keele süntaks). Toon siinkohal ühe näite spetsiaalselt halvasti vormistatud programmist, mis sellegipoolest on täiesti töökõlblik. /* P r o g r a m m N10.1 - World.c */ Sub SisestaKuupaev() Dim aasta, kuu, paev, vahe As Integer aasta = InputBox("Sisesta aasta!") paev = InputBox("Sisesta paev!") kuu = InputBox ("Sisesta kuu!") synna = DateSerial(aasta, kuu, paev) vahe = Date synna MsgBox (vahe) End Sub Mida see programm küll teha võiks? ;-)
VALUES ('Juku', 'Mets', 'Mees', '1980-02-04'); grant connect to Sandra identified by 'tere'; grant group to dba; grant membership in group dba to Sandra; grant all on mina to Sandra; SELECT * FROM mina; UPDATE mina SET eesnimi = 'Jri' WHERE eesnimi = 'Juku'; CREATE GLOBAL TEMPORARY TABLE paha (nimi VARCHAR(40) NOT NULL, CONSTRAINT pk_paha PRIMARY KEY (nimi)) ON COMMIT PRESERVE ROWS; INSERT INTO paha (nimi) VALUES ('Mari'); SELECT * FROM paha; create table isik( Id integer not null default autoincrement primary key, Eesnimi varchar (50) not null, Perenimi varchar(50) not null, Isikukood varchar(11), Klubi integer, Unique (eesnimi, perenimi)) create table Klubi( Id integer not null default autoincrement primary key, Nimi varchar(100) not null unique) create table Turniir( Id integer not null default autoincrement primary key, Nimetus varchar(100) not null unique, Toimumiskoht varchar(100), Alguskuupaev date not null, Loppkuupaev date) create table Partii(
Kursuse viimastes peatükkides vaatleme ka MySQL admebaasiga ühendust ja PHP programmide turvalisust. Veebiserver Veebiserveriks nimetatakse: 1. Arvutiprogrammi mis saab üle interneti või kohtvõrgu veebikliendilt (brauser ehk veebilehitseja) HTTP päringuid ja saadab tagasi HTTP vastuse, sisaldades peamiselt veebilehti ja faile, mis on veebilehega seotud (pildid, javascriptid, flash-objektid jne.). 2. Arvuti, kus jookseb eelpool punktis defineeritud arvutiprogramm. Veebiserveri- ja kliendivaheline suhtlus näeb välja järgmiselt: Antud kursuse jooksul töötame Apache veebiserveriga, sest see on lihtne, töökindel ja tasuta veebiserver ning lisaks tänapäeval ka kõige populaarsem veebiserver maailmas. Apache esimene versioon sai valmis aastal 1995. Tänaseks kasutab Apache veebiserverit umbes 50% kõigist veebisaitidest ja veebiserver on kättesaadav nii Linux, Windows ja Mac opsüsteemidele
LOOKUP(lookup_value, lookup_vector, result_vector) Otsib vektorist lookup_vector väärtuse lookup_value ja tagastab vektoris result_vector samas positsioonis oleva väärtuse. Lookup_value väärtus (number, tekst, loogiline väärtus või viide väärtusele), mida otsitakse vektorist lookup_vector Lookup_vector vahemik, mis sisaldab üht rida või veergu; väärtused selles vektoris võivad olla tekstid, numbrid, loogilised väärtused; tekstide korral on suur- ja väiketähed samaväärsed; NB! Väärtused peavad olema kasvavas järjestuses! Result_vector vahemik, mis sisaldab üht rida või veergu ja on sama suur kui lookup_vector Kui LOOKUP ei leia otsitavat väärtust, peatub ta suurimal väärtusel, mis <= lookup_value; kui otsitav väärtus on kõigist antutest suurem, leitakse suurimale antud väärtusele vastav;
SELECT Count(*) AS "Arvode poolt mängitud partiide arv", Nimi AS "Turniir" FROM isik, partii, turniir WHERE isik.ID = partii.valge and isik.eesnimi = 'Arvo' and turniir.id = partii.turniir Group by nimi; --11. 11. Leida kõigi Mariade mustadega mängitud mängudest saadud punktide arv (tulemus = 2 on võit ja annab 1 punkti, tulemus = 1 on viik ja annab pool punkti). SELECT SUM(IF partii.musta_tulemus=2 THEN 1 ELSE IF partii.musta_tulemus = 1 THEN 0.5 else 0 ENDIF)AS "Kogu Tulemus" FROM isik, partii WHERE isik.ID = partii.must AND isik.eesnimi = 'Maria'; --12. Leida partiide keskmine kestvus turniiride kaupa (tulemuseks on tabel 2 veeruga: #turniiri nimi, keskmine partii pikkus) SELECT turniir.nimi, AVG(datediff(minute, partii.algushetk, partii.lopphetk)) AS "Keskmine partii pikkus" FROM turniir, partii WHERE partii.turniir = turniir.id GROUP BY turniir.nimi; -- --ylesanne 5 -- --1.
For i = 1 To n kuju.IncrementLeft hx kuju.IncrementLeft hx kuju.IncrementTop hy kuju.IncrementTop hy paus pp paus pp Next i Next i kuju.Left = x: kuju.Top = y kuju.Left = siht.Left: kuju.Top = siht.Top End Sub End Sub Function P_Nrk(x1, y1, x2, y2) Dim dx, dy, pi, nurk pi = 4 * Atn(1) dx = x2 - x1: dy = y2 - y1 If dx = 0 Then If dy < 0 Then P_Nrk = 270 Else P_Nrk = 90 Else nurk = 180 * Atn(dy / dx) / pi If dx > 0 Then If dy > 0 Then P_Nrk = nurk Else P_Nrk = 360 + nurk Else P_Nrk = 180 + nurk End If End If If dx = 0 Then If dy < 0 Then P_Nrk = 270 Else P_Nrk = 90 Else nurk = 180 * Atn(dy / dx) / pi If dx > 0 Then
etteantud sümbol etteantud tekstis; kui sümbolit tekstis ei ole, on funktsiooni väärtuseks 0 mitmes (tekst, sümbol) 3) funktsioon, mis väljastab etteantud teksti sümbolid vastupidises järjestuses tagurpidi (tekst) 4) Suurim ühistegur (SÜT) Koostada töölehe funktsioon kahe arvu suurima ühistegugi leidmiseks. Vt. skeemi. Antud arvude suurimaks ühisteguriks nimetatakse suurimat arvu, millega kõik antud arvud jaguvad. Function SÜT (arv1 As Long, arv2 As Long) As Long a = arv1 b = arv2 Do c = a Mod b If c = 0 Then SÜT = b Exit Do End If a = b
print(pykkarX) print(pykkarY) print(maailmaLaius) print(maailmaPikkus) def genereeriMaailm(laius, pikkus, pykkarX, pykkarY): tekst = "" for i in range(0, laius): # teeb ülemise rea ära tekst += "#" tekst += "n" for i in range(0, pikkus-2): # -2 selleks, et me teeme juba ülemise ja alumise rea ära tekst += "#" for j in range(0, laius-2): if(pykkarX == j and pykkarY == i): tekst += genereeriSuund() else: tekst += " " tekst += "#n" for i in range(0, laius): #teeb alumise rea ära tekst += "#" return tekst def genereeriSuund(): suund = random.randint(0, 3) if(suund == 0): return "^" elif(suund == 1): return ">" elif(suund == 2): return "v" else: return "<" print(genereeriMaailm(maailmaLaius, maailmaPikkus, pykkarX, pykkarY)) pykkar
Aga nõnda on kataloogist omi programme ehk kergem üles leida, kui klass ja fail on sama nimega. Suhtlus arvutiga Enamik programme vajavad andmeid kasutajalt - muul juhul ei teaks ju arvuti, mida meil vaja on. Kui just programmi ainsaks ülesandeks polegi kellaaja teatamine, sest sellisel juhul tõesti piisab vaid programmi enese käivitamisest. using System; class Sisend{ public static void Main(string[] arg){ Console.WriteLine("Palun eesnimi:"); string eesnimi=Console.ReadLine(); Console.WriteLine("Tere, "+eesnimi); } } Esmane "Palun eesnimi" trükitakse välja sarnaselt nagu lihtsaimaski tervitavas programmis. Edasine Console.ReadLine() jääb kasutajalt sisestust ootama. Kõik, mis kasutaja kuni reavahetuseni kirjutab, püütakse kokku üheks tekstiks ning selle saab arvutisse meelde jätta. Märksõnaks ehk muutuja nimeks sai "eesnimi" ning andmetüübiks "string", mis inimkeeli tähendab teksti
(;) Inglise keeleseadete korral - koma ( , ) Argumentide arv ja nende järjestus sõltub funktsioonist. Paljudel funktsioonidel on ainult üks argument. Mõnedel funktsioonidel argumendid puuduvad, nendel peavad nime järel olema tühjad sulud. PI(), NOW(), TODAY(), ... Funktsioonide sisestamiseks võib kasutada mitmeid abivahendeid. Valimine valemi sisestamisel ilmuvast funktsioonide ja nimede loetelust Vahekaardil Formulas (Valemid) funktsioonide teegist Dialoogiboks Insert Function (kuvatakse nupuga fx) võimaldab saada kõikide funktsioonide loetelu ja kirjelduse. Seda saab kasutada ka x 2 y 2 SQRT funktsioonide (x 2 y 2) SQRT(x * x y * y) sisestamisel. xa SQRT( ABS( (x a)/(y b) ) ) yb π d2 x PI( )* d 2 / 4 sin SIN(PI() * x/4) 4 3
hilisem loomise kuupäevast. d_arhiveerimise kuupäev Jah aeg d_tarnimise tekst 300 Aadress peab olema Jah aadress tähtedest ja numbritest koosnev string. Aadress ei saa olla ainult numbritest koosnev string ja ei saa olla ka tühistring. 40 d_nimetus tekst 50 Kirjeldus ei saa olla Jah tühistring ega tühikutest koosnev string
elemendile
m[1] = new int [3];
m[1][0] = 9;
// massiivi v2ljastamine for-tsyklite abil
for (int i=0; i
Pikkus CHAR(5) NOT NULL, Sünniaasta CHAR(4) NOT NULL, Sünnilinn VARCHAR(100), PRIMARY KEY (Laps_ID)); ÜLESANDED Ülesanne 3 15.02.2017 __________________________________ Ülesanne 3. Lihtsamad select päringud Lihtsamad päringud SQL-is Käsud (alates 3. ülesandest), mida sisestad MySql-is ja saadud tulemused kopeeri ka siia töölehele. 1. Loo tabelid RAAMAT ja LUGEJA MySql-is, kui Sa pole seda veel teinud. 2. Sisesta andmed tabelisse RAAMAT vt faili "raamat.txt" ___ 3. Väljasta kogu tabeli RAAMAT andmed. SELECT * FROM `RAAMAT`; 4. Väljasta raamatute pealkirjad, autorid ja ilmumisaastad. SELECT Pealkiri, Autor, Aasta FROM RAAMAT 5. Väljasta nende raamatute pealkirjad, autorid ja ilmumisaastad, mis on ilmunud enne 1950 aastat. Mitu neid on? SELECT Pealkiri, Autor, Aasta FROM RAAMAT WHERE Aasta<1950; 8 6
Begin. RETURN sum PERFORM VARYING LoopCount FROM 0 BY 1 END sumto; UNTIL LoopCount GREATER THAN N MULTIPLY Answer BY LoopCount GIVING Answer. Sumto jaAda END-PERFORM. function sumto(n: in INTEGER) return INTEGER is EXIT PROGRAM. sum : INTEGER := 0; begin Sumpto ja Python for i in 0..n loop
# ##0,00 kr täisosas eraldatakse tühikutega. Percentage Protsent: 18%. Väärtus kuvatakse korrutatuna 100-ga, lõppu lisatakse %. 0,0...% Säilitatav väärtus ei muutu. Text Tekst. Kuvamisel arvu käsitletakse tekstina. Kui vorming on määratud @ enne sisestamist, siis säilitakse kõik märgid. Custom Kasutaja. Luuakse olemasoleva vormingu alusel. Näiteks vorming 0,00" cm" kuvab arvu järel sümbolid cm. a ainult järgmisi märke : -678,54 +137 75, => 75 > 2,38·10-8 562,75 => -562,75 jagatakse 100-ga 75 lahtritele ja lahtriplokidele e tagastatavateks u märki, koma ja eksponenti tt e tulemiks on arvud (näiteks Vormindamine.xls Näided it teist vormingud. Väärtus 3562,725 õi saadakse valemist. 3562,73 00; d=0 => 563
On olemas kaks põhivarianti keeles X programmi täitmiseks. Kompileerimine: masinkoodis programm nimega kompilaator teisendab keeles X programmi masinkoodfailiks Y. Seejärel täidetakse saadud masinkoodis programm Y. Näide: C. Interpreteerimine: masinkoodis programm nimega interpretaator loeb sisse X keeles faili ja asub seda ridarealt täitma.Näide:vana BASIC Just-in-time compilaator(TSI) Java Keelte erisused: kolm põhiasja Süntaks (kuidas kirjutatakse näiteks if .. then .. else ühes või teises keeles) Semantika ehk tähendus (mida õigesti kirjutatud rogramm tegelikult siis teeb) Teegid (libraries) (millised valmis programmijupid on selle keele jaoks kergesti kättesaadavad või kohe kaasa pandud) Keeled: näited lisavõimalustest eri keeltes Kiired bitioperatsioonid, otsepöördumine mälu kallale: C Keerulisemad andmetüübid: listid, hash tabelid jne: Lisp, Scheme,Python Erikonstruktsioonid stringitöötluseks: Perl, PHP Objektid: C++, Java, C#, Python, Lisp
Andmed on lehel Korterid krt Omanik Inimesi Pindala 1 A. Kask 3 65,3 Variant 1. Tulpade nimed 1 A. Kask 3 65,3 Variant 2. Tabeli nimi 1 A. Kask 3 65,3 Variant 3. Oma funktsioon - Ta 1 A. Kask 3 65,3 Variant 4. Oma funktsioon - Tu Koostada oma funktsioon IND, mis vastab Exceli funktsioonile Function IND(prk, rivi, Optional tulp = 1) IND = prk(rivi, tulp) End Function Viidata piirkonna (tabeli) Kask 25 3400 1 elementidele VBAs saab nii Saar 21 5700 2 prk(rivi, tulp) Tamm 33 5680 3 prk(1, 1), prk(1, 2), prk(1,
graafikakomponendid suhteliselt sarnased veebis nähtavatega. Vaid mõnevõrra vabamalt pääseb oma komponente juurde tegema ning mitmekülgsemaid võimalusi kasutama. Tekstiakna rakenduste juures piirdub suhtlus arvutiga loetava ja trükitava tekstiga. Lihtsaim dialoogi pidav programm näeb välja järgmine: using System; class Sisend{ public static void Main(string[] arg){ Console.WriteLine("Palun eesnimi:"); string eesnimi=Console.ReadLine(); Console.WriteLine("Tere, "+eesnimi); } } Ning töö paistab välja nii: C:Projectsomanaited>Sisend Palun eesnimi: Juku Tere, Juku Esmane "Palun eesnimi" trükitakse välja sarnaselt nagu lihtsaimaski tervitavas programmis. Edasine Console.ReadLine() jääb kasutajalt sisestust ootama. Kõik, mis kasutaja kuni reavahetuseni kirjutab, püütakse kokku üheks tekstiks ning selle saab arvutisse meelde jätta.
tavalised graafikakomponendid suhteliselt sarnased veebis nähtavatega. Vaid mõnevõrra vabamalt pääseb oma komponente juurde tegema ning mitmekülgsemaid võimalusi kasutama. Tekstiakna rakenduste juures piirdub suhtlus arvutiga loetava ja trükitava tekstiga. Lihtsaim dialoogi pidav programm näeb välja järgmine: using System; class Sisend{ public static void Main(string[] arg){ Console.WriteLine("Palun eesnimi:"); string eesnimi=Console.ReadLine(); Console.WriteLine("Tere, "+eesnimi); } } Ning töö paistab välja nii: C:Projectsomanaited>Sisend Palun eesnimi: Juku Tere, Juku Esmane "Palun eesnimi" trükitakse välja sarnaselt nagu lihtsaimaski tervitavas programmis. Edasine Console.ReadLine() jääb kasutajalt sisestust ootama. Kõik, mis kasutaja kuni reavahetuseni kirjutab, püütakse kokku üheks tekstiks ning selle saab arvutisse meelde jätta.
Informaatikainstituut Töö Exceli töökeskond Üliõpilane Mihkel Sepp Õppemärkmik 082710 Õppejõud Jüri Vilipõld Õpperühm MATB14 Sisestage siia matrikli viimane (a) ja viimane nr eelviimane eelviimane (b) number. Valemid annavad c a b c y nr z nr väärtuse ja funktsioonide numbrid 0 1 1 5 5 Funktsioonide väärtused Variandid a y nr c z nr a b x y z 0 5 0 2
annaabi.ee 
