Tv lk 31, ül 4 1.Diktatuur-võim kuulub valitsejale, rahvas ei saa valida Demokraatia-rahvas valib, toetutakse rahva arvamusele 2. Itaalias kehtestati fasistlik diktatuur, kuna liitlased suhtusid itaallastesse Pariisi rahukonverentsil üleolevalt ja seetõttu leidsid poolehoidu üleskutsed muuta Itaalia suurriigiks. 3.Võim koondus ühe isiku kätte, millega kaasnesid inimõiguste rikkumine ja inimeste pidev hirmu all hoidmine, mis saavutati näiteks küüditamise või surmalaagritesse saatmisega. 4. Sakslaste enamus ei toetanud parlamentarismi ja suurenes ka valijate arv, kes hääletasid natside poolt. 5.Sest neis riikides kehtestati varem seadus, mis suurendas kodanike demokraatlike õigusi.
Hitler püüdis ületada kriisi majanduse riikliku juhtimisega. See tähendab, et maa ja rahva eesmärk oli tõsta riigi sõjalist võimsust. Ka see aitas kaasa diktatuuri tekkele. Maailmasõda tekitas ka Itaaliale suuri raskusi. Väga paljud inimesed langesid rindel. Sõja- aastail tekkis ka tohutu välisvõlg. Itaallaste sõjalised oskused polnud eriti head, kogu sõja vältel suutsid nad võita vaid ühe lahingu. Tihti vajati liitlaste abi ning Pariisi rahukonverentsil ei suhtunud need itaallastesse kui võrdväärsetesse partneritesse, vaid kohtlesid viimaseid üleolevalt. Seepärast leidsid poolehoidu üleskutsed muuta oma maa suurriigiks, keda teised riigid austavad ja kardavad. Arvan, et diktatuuride tekkepõhjuseid oli väga mitmeid. Suurimad olid aga siiski pettumine Versailles' süsteemis, sõja mõju ning majanduslikud raskused.
Kas demokraatiast ainuüksi ei piisanud? Diktatuuri riigid jagatakse autoritaarseks ja totalitaarseks. Autoritaarses riigis on võim koondunud ühe isiku või isikute rühma kätte. Seadusi muudetakse oma soovide järgi ja rahval puudub sõnaõigus. Totalitaarne riigikord on diktatuuri karmim vorm ning tunnusteks on mõttekontroll, inimõiguste räige rikkumine ja kontroll kodanike väljendumisvõimaluste üle. Itaalias kehtestati fasistlik diktatuur, kuna liitlased suhtusid itaallastesse Pariisi rahukonverentsil üleolevalt ja seetõttu leidsid poolehoidu üleskutsed muuta Itaalia suurriigiks. Endiseid sõjaväelasi ja töötuid, kes moodustasid Võitlusliidu, hakati kutsuma fasistideks. 1992.a tuli võimule Benito Mussolini, kes lubas taastada kunagise Vana-Rooma riigi hiilguse. Nõukogude Liidus hakkas kujunema totalitaarne diktatuur 1917.a, kui võimule tulid kommunistid, kelle juhiks oli Vladimir Uljanov Lenin. 1918.a võeti vastu esimene nõukogude
Algselt valitsesid seda linnriiki etruski päritolu kuningad. VII sajandil eKr kujunes välja kreeklaste ja etruskide mõjul ladina tähestik ning kiri. VI sajandi lõpul eKr kehtestati Rooma Vabariik. Võim kuulus nüüd suursugustele riigiametnikele magistraatidele ja nõukogule, mida nimetati senatiks. Lihtkodanike huvide üle arutati rahvakoosolekutel. Võimsa sõjaväega suudeti järk-järgult vallutada lisaks Itaaliale kõik Vahemere maad. Itaallastesse suhtuti kui liitlastesse, kuid teiste rahvuste alad muudeti provintsideks. Mitmete vallutussõdade tõttu muutus Rooma ja Itaalia ühiskond orjanduslikuks. I sajandil eKr asendus vabariik hoopiski keisririigiga, kus nüüd kuulus võim ühele isikule, kelleks oli keiser kui riigijuht. Esimeseks keisriks Rooma riigis oli Augustus, kes pani aluse pikale rahuajale (Enne teda oli Roomas valitsejaks veel Romulus ja Caesar). Rooma linn muutus Vahemere maade suurimaks linnaks sel ajal
süvenemine diktatuuride võidulepääsu ning 1939. aastal valitses diktatuur enamikus Euroopa riikides. Sõna diktatuur tähistab valitsemisvormi, milles juhil e diktaatoril on kas piiramatu või peaaegu piiramatu võim otsuste tegemisel. Esimeses maailmasõjas sõdis Itaalia Antandi poolel. Itaalia armee polnud eriti edukas ning mitmel korral olid liitlased sunnitud oma sõjaplaane muutma ja Itaaliale appi ruttama. Pariisi rahukonverentsil suhtusid liitlased itaallastesse üleolevalt, mitte kui võrdväärsesse partnerisse. Seetõttu otsustasid itaallased muuta oma maa suurriigiks, keda teised riigid austavad ja kardavad. Loomulikult oli see üsna keeruline, sest parteide vahel olid erimeelsused ning Itaalia linnades suurenes tööpuudus, mistõttu sattus tööliskond üha enam kommunistide mõju alla. Tekkis väike rühmitus nimetusega Võitlusliit, kuhu kuulusid endised sõjaväelased ja töötud. Neid
enamikud Euroopa diktatuurid. Totalitaarseid diktatuure iseloomustavad lisaks eelnevale ka kontroll inimeste mõtteavalduste ja väljendamisvõimaluste üle ning sageli toimub inimõiguste rikkumine. Totalitaarsed riigid olid natsionaalsotsialistlik Saksamaa, Nõukogude Liit ja fastlik Itaalia. Esimene maailmasõda tekitas Itaaliale suuri raskusi. Sõja algaastail oli Antant Itaaliale hulgaliselt uusi valdusi lubanud, kuid sõja lõpuks unustati need. Itaallastesse suhtuti üleolevalt ja see solvas paljusid. Inimesed tahtsid Itaalia muuta tugevaks suurriigiks. Sõjajärgsetel aastatel muutus siseriiklik kord üha keerulisemaks. Keskvalitsus oli nõrk ja parteid ei pidanud ühes koosseisus aastatki vastu. Nendes tingimustes tekkis Rahvuslik Fasistlik Partei, mis kogus kiiresti toetajaid, kuna taheti majandust madalseisust välja tuua ja Itaalia võimsaks muuta ning seda just fasistide esimees Benito Mussolini lubaski. 1925
Totalitaarse riigikorra tunnuseks on ülikarm juhtimine. Inimestel puudub mõttevabadus, rikutakse inimõigusi. Demokraatiaks nimetatakse poliitilise korra vormi, kus riigi juhtimine toimub rahva valitud saadikute kaudu ning eksisteerivad demokraatlikud vabadused. Demokraatlikute vabaduste alla kuuluvad sõna-, trükivabadus, demonstratsioonide ja koosolekute vabadus, südametunnistuse vabadus ning elukoha valiku vabadus. Itaalias kehtestati faistlik diktatuur, sest itaallastesse suhtuti Pariisi rahukonverentsil üleolevalt. Tänu sellele leidsid poolehoidu üleskutsed muuta Itaalia suurriigiks. Sõjajärgsetel aastatel oli Itaalia keskvalitsus nõrk ning linnades suurenes tööpuudus. Tööpuudus omakorda tekitas rahutusi ning tööliskond sattus aina tihemini kommunistide mõju alla. Tekkis väike rühmitus Võitlusliit (itaalia k Fascio di Combattimento). Faistideks (fascio tähendab itaalia
julgeolekuteenistused. kaart õp. lk 44 autoritaarsed: Eesti, Läti, Leedu, Poola, Austria, Ungari, Rumeenia, Portugal, Hispaania, Jugoslaavia, Bulgaaria, Kreeka, Albaania, Türgi totalitaarsed: Saksamaa, Nõukogude Liit. 3. Fasistlik Itaalia (lk 54-57): milliseid probleeme tõi Itaaliale I maailmasõda: Mitusada tuhat inimest sai rindel surma. Suured sõjakulud, tekkis tohutu välisvõlg. Itaalia pidi leppima lubatust palju väiksemate aladega. Pariisi rahukonverentsil suhtusid liitlased itaallastesse üleolevalt, mis solvas itaallasi. kes oli Benito Mussolini, mis aastal sai ta võimule: Ta oli Itaalia poliitik, peaminister ja Rahvusliku Fasistliku Partei juht. Võimule sai 1922. aastal. kes olid fasistid ja miks nad esile kerkisid: Fasismi pooldajad. Töötud ja endised sõjaväelased, kes kuulusid Võitlusliitu. iseloomusta Mussolini eesmärke ja õpetust: Tähtsaimal kohal oli rahvus. Tegemist oli natsionalistliku õpetusega
Rahval ei ole aga mingit sõnaõigust, mis on veidi karm, kuid diktaktuurile väga põhiline. Totalitaarses riigis oli aga võimul kontroll inimeste mõtteavalduste ja väljendamisvõimaluste üle. Hirmutati pidevalt inimesi küüditamiste või surmalaagritega. Peale esimest maailmasõda oli Itaalia suurtes raskustes. Sõja-aastatest oli järgi jäänud suur välisvõlg, rinnetel oli surma saanud tuhandeid inimesi ning sõjakulud olid suureks koormaks. Kuna Pariisi konverentsil suhtuti itaallastesse üleolevalt, solvas see suurt osa itaallasi. Solvumine polnud küll põhjendatud, kuid see aitas Itaalial pürgida millegi suurema poole. Üritati siseriiklik olukord jalule saada mis osutus üsna keeruliseks. Esialgu väike rühmitus Võitlusliit aga sai palju toetajaid ning mõne aja pärast oligi valmis Rahvuslik Fasistlik Partei, mille etteotsa sai Benito Mussolini. Varsti oli juba Mussolinil sadu tuhandeid toetajaid, mis aitas partei jalule ja Mussolini võimule
parlamenti, võimuorganitesse. Diktatuuri määratlemise keerukusest tulenevalt on keerukas ka nende liigitamine. Siiski võib eristada autoritaarseid ja totalitaarseid diktatuure. Alates 20. sajandi keskpaigast tekkisid mitmetes riikides sõjaväelised diktatuurid. Üks riike, kus valitses diktatuur oli Itaalia. Pärast Esimest maailmasõda oli Itaalias suuri kahjustusi. Sõja algusaastail oli Antandi riigid Itaaliale hulgaliselt uusi valdusi lubanud, kuid sõja lõpuks unustati need. Itaallastesse suhtuti üleolevalt ja see solvas paljusid. Inimesed tahtsid Itaalia muuta tugevaks suurriigiks. Sõjajärgsetel aastatel muutus siseriiklik kord üha keerulisemaks. Keskvalitsus oli nõrk ja parteid ei pidanud ühes koosseisus aastatki vastu. Itaalia ei suudetud säilitada demokraatiat ja mindi üle diktatuurile. Nendes tingimustes tekkis Rahvuslik Fašistlik Partei, kuhu kuulusid sõjaväelased ja töötud ja mis
Fasistlik itaalia I maailmasõda tekitas Itaaliale suuri raskusi, sest sõjas sai mitusada tuhat inimest surma. Sõja- ajal tekkis tohutu välisvõlg. Kogu sõja ajal võitsid itaallased vaid ühe lahingu. Itaaliale oli küll lubatud Antandi poolt palju alasid, kuid tegelikult pidi ta leppima hoopis vähemaga. Pariisi rahukonverentsil suhtusid liitlased itaallastesse üleolevalt ning seetõttu leidsid poolehoidu üleskutsed muuta oma maa suurriigiks, keda teised riigid kardavad ja austavad. Itaalia siseriiklik olukord oli keeruline. Sõja järel vahetusid tihti valitsused, sest keskvalitsus oli nõrk, moodustusid koalitsioonivalitsused, kes ei püsinud kaua koos, sest tekkisid parteidevahelised erimeelsused. Itaalia linnades suurenes tööpuudus ning töölised sattusid kommunistide mõju alla.
võidulepääsu. 1939. aastal valitses diktatuur enamikus Euroopa riikides. Sageli nimetatakse enamikku 1920.-1930. aastail kujunenud diktatuure fasistlikeks. Kuid täie õigusega võib sõna "fasism" kasutada vaid Itaalias valitsenud diktatuuri kohta. Itaalia armee oli Esimeses maailmasõjas üpris nõrk suutes kogu sõja vältel võita vaid ühe lahingu. Pärast sõda pidi Itaalia leppima lubatust palju väiksemate aladega. Pariisi rahukonverentsil suhtuti itaallastesse üleolevalt. See solvas suurt osa itaallasi. Seepärast leidsid poolehoidu üleskutsed muuta oma maa suurriigiks, keda teised riigid austavad ja kardavad. Itaalias tekkis väike rühmitus nimega Võitlusliit, kuhu põhiliselt kuulusid endised sõjaväelased ja töötud. Neid hakati kutsuma fasistideks itaalia keelse sõna fascio järgi, mis tähendab ühendust või liitu. Selle rühmituse etteotsa sai Benito Mussolini. Mussolini toetajate arv kasvas kiiresti.
annaabi.ee 
