b) Alustada kaudse südamemassaziga ja selle järgi kunstliku hingamisega c) Alustada kunstliku hingamisega ja selle järgi kaudse südamemassaaziga d) Rakendada kompressioonid ülakõhule e) Esitada kutse häirekeskusele 4. Nimetage neli tähtsamat `soki tunnust a) teadvushäired b) nahanähud c) nõrk ja kiire pulss d) hingamishäired 5. Minestamisel tuleb kannatanut abistada järgmiselt a) Asetada istuvasse asendisse ja rahustada b) Asetada poolistuvusse asendisse ja vabastada rindkere pigistavatest riietest c) Asetada lamavasse asendisse ja tõsta jalad pea kõrgusele d) Asetada lamavasse asendisse ja anda juua 6. Raske hüpotermia algab kehatüvetemperatuurist a) < 36ºC b) < 34ºC c) < 32ºC d) < 30ºC 7. Kuumarabandust tuleb kahtlustada, kui kannatanul esineb a) Pearinglus b) Valguskartus
Kõrgetel temperatuuridel võivad tekkida plahvatusohtlikud aurusegud. Aine on ärritava toimega ja võib tekitada raskesti paranevaid haavu ning absorbeeruda organismi. Nahale sattudes võib põhjustada haavu, ville ja hüperkeratoosi. Aurude sissehingamisel kahjustab hingamisteid ning võib tekitada pöördumatuid kahjustusi. Etaanhape on ohtlik ka veeorganismidele. Sissehingamisel tuleb kannatanu viia värske õhu kätte ning panna pooleldi istuvasse asendisse. Kahjustused ei pruugi kohe ilmneda. Allaneelamisel ei soovitata oksendamist esile kutsuda, vaid loputada suud ning juua rohkelt vett. Nahale sattumisel tuleb nahka loputada veega ning eemaldada saastunud riided. Silma sattumisel on vaja kohe loputada silmi rohke veega 15 minuti vältel. Kontaktläätsed tuleb võimalusel eemalda. Kõikidel eespool nimetatud juhtudel tuleb kohe arsti poole pöörduda. Normaalrõhul ja -temperatuuril on etaanhape stabiilses olekus. Aine reageerib
● Kutsu kiirabi ja oota ära ● Kontrolli haava nii sisenemis- kui väljumisava suhtes. o Kui riietus on kleepunud haava külge - ära püüa seda eemaldada! o Kui keskkond on keemiliselt saastatud - ära paljasta haava o Kui vigastatud kops, siis tuleb kannatanu hingamisel haavast lurisevat häält ning õhku imetakse haava kaudu sisse. ● Aseta kannatanu poolistuvasse asendisse või istuvasse asendisse. ● Kata haav käe, puhta sideme või riidega (takistamaks õhu sissepääsu). o Vajadusel avalda haavale 5-10 minuti jooksul käega otsest survet. o Võimalusel aseta haavale õhutihedast materjalist lapp neljast küljest kolm kleebi plaastriga kannatanu rindkere külge kinni, et moodustuks klapp. ● Kui kannatanu kaotab teadvuse, aseta ta lamama vigastatud küljele (eeldusel, et seal pole võõrkeha).
Kui pulss kaelal puudub, siis alusta südamemassaažiga koos kunstlikku hingamega (teha kuni kiirabi tulemise või elu tunnuseni). Südamemassaaži ja kunstlikku hingamise vahekord peab olema 30:2. Selline vahekord nii täiskasvanul kui lapsel 2 Mida kahtlustad ja kuidas tegutsed, kui 65 a meesterahvas kaebab hingamisraskust, külma higi, rõhumistunnet rinnaku piirkonnas ja valu vasakus käsivarres? Kahtlustan infarkti. Panen kannatanu poolistuli või istuvasse asendisse. Helistan 112. Eemaldan kannatanul pitsitavad esemed, avan akna, rahustan teda. Kindlasti ei jäta ma kannatanut üksi. Küsin, milliseid ravimeid ta kasutab. Kui aga kannatanul teadvus või hingamine kaob, elustan kiirabi tulekuni. 3 Mille järgi hindad haavade tõsidust? Too välja võrdlus/erinevused pindmise haava, väikese haava ja suure haava korral esmaabi võtetes! Pindmine haav: Tekib naha hõõrdumisel vastu karedat pinda
ja ei mingil teisel päeval. See on sinu otsustada, kas teha harjutust rohkem kui 1 kord nädalas, sa riskid sellega extreemse lihaste väsimuega ning aeglase lihasgruppide parenemisega. Aeglane lihaste paranemine, võib kaasa tuua selle, et sa ei jõua rohkem harjutusi teha pikema perioodi vältel ja sinu hüppevõime on sellevõrra madalam kava lõppus. Kükist üleshüpped on väga kerge harjuts. Et alustada harjutust, lihtsalt kükita maha istuvasse positsiooni jalad paindes 90 kraadise nurga all. Sa pead olema paralleelselt põrandaga. Sa oled lõpetanud istumis positsiooni. Ole kindel et su selg on täielikult sirge ja sa toetad ennast pallile, jala kannad maast lahti. Sa istud, aga kergelt seisad kikivarvul. Tasakaaluks, sa vajad korvpalli või võrkpalli, et hoida seda enda ees koos oma mõlema käega ümber palli. Sa võid lihtsalt kallistada palli olenevalt rutiinist vms. Harjutuse käigus hoia
sõbra näo piirkonda punetavad laigud, nägu läheb tursesse ja sõber ei saa korralikult hingata? Millele sellised tunnused viitavad? Sellised tunnused viitavad anafülaktilisele šokile. Sellisel juhul tuleb koheselt kannatanu viia haiglasse või kutsuda kiirabi. Kontrollin kas kannatanul on vajalikud ravimid kaasas (adrenaliinisüstal) , aitan tal seda kasutada. Kui kannatanu on veel teadvusel siis panen ta istuvasse asendiss, vajadusel kasutan šoki esmaabi võtteid. Teadvuse kaotuse puhul, avan ta hingamisteed ning elustan. 9. Kuidas tuleks tegutseda, kui teie kursusekaaslane kaebab halba enesetunnet, pea käib ringi, nahk on külm ja kleepuv? Panite tähele ka seda, et ta kaebas söögiisu ja suukuivust, tarbis igal võimalusel vett. Mis probleem võib esineda? Hüpoglükeemia ehk normist madalam veresuhkru tase. Annan kursusekaaslasele midagi magusat või kasvõi leiba, limonaadi vms
võib põhjustada südamerütmihäiret (Parikka 2008c). Tegevused: taga kiiresti patsiendile rahu, aseta hingamise kergendamiseks kõrge peaalus, vajadusel anna hapnikku ning kutsu arst. (Asberg jt 2011). 2. Raske hingamine (hingeldus), mis on tingitud südame verevarustuse häirest (Asberg jt 2011). Südamelihase hapniku puudus võib põhjustada südame vatsakeste virvendust (Parikka 2008d). Tegevused: anna vajadusel hapnikku, pane patsient istuvasse asendisse, et kindlustada rindkere maksimaalne ventilatsioon ning piira füüsilist koormust (Asberg jt 2011). Õendusprobleemid ja õendustegevus 3. Valu südame piirkonnas, mis on tingitud füüsilisest koormusest. Tegevused: õpeta patsienti ennetama valu teket ning kasutama eneseabi võtteid (asend, rahu, lõdvestusharjutused) ja julgusta patsienti (Ingerainen jt 2008). 4. Väsimus, mis on tingitud üldisest nõrkusest, mille võivad esile kutsuda
Kordan senikaua kuni võõrkeha on neiu hingamisteedest väljunud või siis kuni kiirabi saabumiseni. Kui kannatanu kaotab teadvuse, alustan elustamisega. 6 Mida kahtlustad ja kuidas tegutsed, kui 58 a naisterahvas kaebab nõrkust vasakus käes, tasakaaluhäireid kõndimisel ja raskust rääkimisel, mis pidevalt süveneb? Kahtlustan insulti. Tegutsen järgmiselt: Panen kannatanu poolistuvasse või istuvasse asendisse. Kutsun kiirabi ning rahustan kannatanut. Keeran pea halvatud poolele ( vasak pool) Avan hingamisteed ning eemaldan pigistavad esemed Vajadusel asetan kannatanu stabiilsesse külili asendisse Kontrollin elutähtsaid funktisioone. Kui isik kaotab teadvuse, alustan elustamisega. 7 Kuidas abistad 14 a. noormeest , kes mängides rannas võrkpalli sai palliga vastu nina ja tekkis ninaverejooks?
külilisendisse. Kui inimene ei hakka hingama, siis jälgin pulssi kaelal. Kui pulss puudub, alustan kaduse südamemassaažiga (kuni kiirabi saabumiseni või elustamiseni). Võõrale inimesele kunstlikku hingamist ilma abivahenditeta ei tee. 2. Mida kahtlustad ja kuidas tegutsed, kui 65 a meesterahvas kaebab hingamisraskust, külma higi, rõhumistunnet rinnaku piirkonnas ja valu vasakus käsivarres? Kahtlustan infarkti. Panen kannatanu poolistuli või istuvasse asendisse. Kutsun kiirabi. Avan akna, et tagada meesterahvale värske õhk. Rahustan teda. Kindlasti ei jäta ma kannatanut üksi. Kui kannatanul teadvus või hingamine kaob, elustan kiirabi tulekuni. 3. Mille järgi hindad haavade tõsidust? Too välja võrdlus/erinevused pindmise haava, väikese haava ja suure haava korral esmaabi võtetes! Haavatõsidust hindan haava suuruse, sügavuse ja verevoolu järgi. Pindmine haav tekib naha hõõrdumisel vastu karedat pinda
Pidurdusviisid: 1) Sahkpidurdus – jalad harkselt (A-asendis); suusaninad üksteise poole, aga mitte risti; kepid puusa kõrgusel suunatud taha-alla; sisemised kandid maha suruda; keharaskus täistaldadel, kalle pigem taga; põlvedest kõverdatud jalad. Mida suurem hoog, seda laiem sahk ja suurem põlvekõverdus. (lk22) 2) Poolsahk – üks jalg otse, teine nurga all esimese poole; sisekant maha suruda 3) Püstasend – kõrgasend, aga käed kehast eemale viidud 4) Kukkumine – istuvasse asendisse minna; käed kehast eemale; maanduda ühele kannikale, kepid taha jätta ja suusad nõlvaga risti viia (lk24) 5) Triivpidurdus – põhilaskumisasendist sirutada kiirelt jalad ja viia kannad risti nõlvaga; keharaskus seejärel täistaldadele, rõhk nõlvapoolsetele kantidele; käed puusa kõrval taha-alla suunatud Ebatasasuste ületamine 1) Lohk – läheneda lohule madalas põhiasendis; lohku laskumisel minna üle kõrgasendisse; lohu vastaskallas ületada madalas põhiasendis
Coli bakterid, mida tavaliselt leidub sooltes. Kui bakterid satuvad kusitisse , saab osa kuseteedest nakkuse (uretriit) neerudesse levimise korral (püelonefriit). Põie puudulik tühjendamine; vähese joomisega kaasnev kuseteede loputus, püsikateeter või tihe katesteerimine, uriini ja väljaheite inkontinentsus; suhkruhaigus; lokaalne külmetumine. ÕENDUSTEGEVUS: piisavalt juua, urineerimisvajadust ei tohi maha suruda, lamajaid aidata sageli istuvasse asendisse, hea hügieen, pats hoida jalad soojas. Mis on aneemia ja millised on selle sümptomid? Aneemia korral on hemoglobiini hulk veres normaalsest madalam. Aneemiaks nimetatakse seisundit, mille puhul vere võime transportida hapnikku on alla normaalse. Sümptomid varieeruvad. Võib esineda väsimus, hingamisraskused, pearinglus, minestus, südame- pekslemine, tursed hüppeliigese piirkonnas, mõnikord ka stenokardia Kirjelda liigesreuma olemust
Lase pt. rääkida oma lemmiktoitudest. Hoolitse pt. suuhügieeni eest enne söömist (suurendab süljeeritust, vähendab infektsiooniriski ja parandab toidu maitse tundmist) Kui pt. on vähene süljeeritus, niisuta esmalt ta suud, anna veidi juua või paku süljeerituse suurendamiseks midagi haput(nt. sidrunvili) Asend Tõsta söömise ajaks pt. peaalune kõrgemaks või aita pt. istuvasse asendisse Istuvas asendis peavad pt. puusad ja põlved olema kõverdatud 90 kraadise nurga all, jalatallad kindlalt põrandale toetatud, kehatüvi ja pea keskjoonel, pea kergelt painutatud, lõug all Pea ja kehatüve toetamiseks võib kasutada abivahendeid Voodihaige pt. puhul tõsta peaalune võimalikult kõrgele, kael on kergelt painutatud Vajadusel võib pea pöörata küljele Toit
poole. 22 11-kuune imik: 1. Laps otsib tema nähes tassi alla peidetud eset, hoiab tassi kõrvast. 2. Kasutab käeliigutusi oma soovide väljendamiseks ja suhtlemiseks. 3. Püüab vaadata raamatust pilte ja ise lehti keerata. 4. Seostab sõna selle tähendusega ja reageerib sellele miimika või häälitsusega. 5. Kõnnib külg ees, kasutades mööblit toeks ja tasakaalu hoidmiseks. 6. Laskub seisvast asendist istuvasse asendisse. 7. Pliiatsit või pulka haarates kasutab peopesa või pöialt ja sõrmi ( Laps ja ...56-57). 8. Võib millelegi toetudes ka ühel jalal seista ( Einon 2000:14) 12-kuune imik: 1. Hääldab häälikuühendeid ja kasutab kuni kümmet ,,sõna". 2. Vaatab raamatust pilte ja keerab lehti. 3. Täiskasvanut jäljendades lükkab autot mööda lauda. 4. Palve peale tõuseb selili asendist püsti pöörab kõhuli ja tõuseb. 5
Vastus ärritusele Puudub Grimassid Nutt, köha Psühholoogilistel näitajatel põhinevad testid: Brazeltoni skaala: vastsündinu maharahustamise kergus, ärrituvus ning teised temperamendile iseloomulikud jooned. Kaasasündinud reflekside abil hinnatakse lapse närvisüsteemi seisundit. · Ärkvelolekus on lapse käed-jalad painutatud · Kui püüda last tõmmata kätest, seliliasendist istuvasse, tundub pea rakse, ega tule hästi kaasa. · Kui last tõsta, samal ajal teda kõhu alt hoides... · Haarderefleks · Puudutades suunurka, keerab laps pea sellesse suunda · Sammurefleks · Kõhuli pannes tahaks edasi roomata Osa reflekse, mida sünnijärgselt kontrollitakse, peavad esimeste kuude jooksul kaduma. Kui algul on refleksid vajalikud selleks, et laps tundmatus kk-s kohaneks, siis hiljem oskab ta oma tegevust juba tahtlikult kontrollida.
Alates kuuendast kuust peaks aitama lapsel istumist harjutada ja tasakaalutunnet edasi arendada. Näiteks kui panna laps istuma ja tema ümber erinevatesse kohtadesse panna ning lasta tal mängida võtab beebi kätte erinevaid mänguasju ning paneb need tagasi, selle käigus arendab ta oma ülakeha liikumist ja tasakaalutunnet. Selles vanuses võiks harjutada last juba seismise ja kõndimisega, pannes ta kindla toe kõrvale seisma ning julgustada teda seisma. Lisaks võiks panna lapse istuvasse asendisse ning temaga rääkida, samal ajal toas rahulikult ringi liikuda, et laps jõuaks jälgida. See tegevus arendab tema jälgimisvõimet ning aitab kontrollida pea liigutusi. 7. elukuul võib laps näidata esimesi märke soovist roomata. Selleks, et teda stimuleerida võiks beebi asetada kõhuli põrandale ning panna tema vaatevälja mõni huvitav või lemmik mänguasi, piisavalt kaugele, et ta seda kätte ei saaks, kuid samas mitte liiga kaugele, sest siis kaotab ta huvi
Hinnatakse esimesel ja 5 eluminutil. Kui seisund kehv, siis veel 10 minutit ja 15 minutit... Rahuldav- 7-10 Näitab füsioloogilistel näitajate tulemusi. Brazletoni skaala: vastsündinu maharahustamise kergus, ärrituvus ning teised temperamendile iseloomulikud jooned. Kaasasündinud reflekside abil hinnatakse lapse närvisüsteemi seisundit: · Ärkvelolekus on lapse käed-jalad painutatud · Kui püüda last tõmmata kätest hoides seliliasendist istuvasse, tundub pea raske ega tule hästi üles · Kui tõsta last, samal ajal teda kõhu alt hoides, jääb ta kindlasse asendisse · Haarderefleks: katsutakse sõrmega lapse peopesa või jalatalda ja laps püüab sellest haarata · Puudutades sõrmega lapse suunurka, keerab laps pea samasse suunda ja püüab imema hakata- vajalik lapse sööma hakkamiseks. refleks ei kao.
omistama psühholoogilist võimekust. Leiti, et imikutel on kõrgem võimekus mõista ümbritsevas toimuvat ning suhelda, et kontrollida keskkonda (selleks, et kohanduda) ning, et nad on sotsiaalsed olendid. Kaasasündinud ehk kongenitaalsete reflekside abil hinnatakse lapse kesknärvisüsteemi seisundit on seotud lapse ellujäämisega, eelneb tahtelistele liigutustele: Ärkvelolekus on lapse käed-jalad painutatud Kui püüda last tõmmata kätest hoides seliliasendist istuvasse, tundub pea raske ega tule hästi üles Kui tõsta last, samal ajal teda kõhu alt hoides, jääb ta kindlasse asendisse Haarderefleks - katsutakse sõrmega lapse peopesa või jalatalda ja laps püüab sellest haarata Puudutades sõrmega lapse suunurka, keerab laps pea samasse suunda ja püüab imema hakata- vajalik lapse sööma hakkamiseks see refleks ei kao Sammurefleks - kui hoida laps kaenla alt nii, et jalatallad toetuvad maha
). Seejärel olevat ta kokku kukkunud ning, nii väidavad pereliikmed, umbes 1–2 minutit polnud ta enam kõnetatav, mille peale olid nad hädaabikõne teinud. Vahetult enne kiirabi saabumist tuli patsient uuesti teadvusele, kusjuures halb enesetunne, nagu ka valu roiete piirkonnas, olevat endiselt alles. Ei õnnestu leida üheselt mõistetavaid infarktisümptomeid, samuti pole patsiendil olnud eelnevaid sellelaadseid haigestumisi. Patsient jäetakse endiselt tema mugavana kirjeldatud istuvasse asendisse. Paralleelselt patsiendiga rääkimisega mõõdetakse elutähtsaid parameetreid, samal ajal kui vestlust juhtiv õde neid meetmeid ja nende eesmärki selgitab. Ükski nendest väärtustest (RR, südame löögisagedus, SpO2, Gly) ei ilmuta kõrvalekaldeid normaalsetest väärtustest. Olulisi varasemaid haigestumisi teatavasti pole, kuid viimasel ajal olevat tal tegemist suure töökoormusega. Patsient on tavapärastest leidudest hoolimata endiselt rahutu, kahvatu ja higistav
annaabi.ee 
