Puuviljataimed minu aias Harjumaa Saku vald Saustinõmme küla Ristiku tee 18 Kadri Rännel 01.11.2012 Tähis KULTUUR Sort Alus Istutusaeg Märkused Liik/perekond ÕUNAPUUD 1-1 Malus domestica ´Liivi Kuldrenett´ 2011k Sügissort. Vili keskmise suurusega, ümmargune, enamasti kollane, maitse hapumagus. Valmib sept-okt, säilib kuni jaanuarini.
karusääsk, ripslased, karilased, l/ha lehetäid, kedriklestad. Enne Antraknoos, askohütoos, kuivlaiksus, Topas 100 EC 3 päeva õitsemis närbumistõbi, tõusmepõletik, kulunorm 1,5 l/ha t jahukaste ja ebajahukaste. Külv ja istutus Avamaale istutamiseks kasvatatakse kasvuhoones taimi ette, külvates seemned potti või kassetti, mis on 5…6 cm läbimõõduga 2…3 cm sügavusele. Külviaeg või istutusaeg avamaale –peale öökülmaohu möödumist – tavaliselt mai lõpp, juuni algus. Muld 5 cm sügavusel +10...+12ºC. Avamaal tärkab külvatud kurk 5...6 päevaga. https://www.youtube.com/watch?v=yofrwfxahk8 Saagikoristus • Alates juuli 3. nädalast kuni esimese öökülmani. • Koristuse käigus eemaldada ka üleküpsenud ning moondunud kujuga viljad. • Saagikoristus nii käsitsi, poolmehhaniseeritult kui ka 1-kordne lauskoristus kombainiga
Valge sõstar Jüterbogi Valge Karusmari Hinnonmäen Keltainen Malahit (suur põõsas) Russki Rae I 5. Istandiku rajamine Sobiv eelvili põldhein. Maa ettevalmistamine sarnane maasikaga. Varuväetised (sõnnik 80-100 t/ha; PK hapendit 80-100 kg/ha mõlemat). Istikud 1-2 aastased 3 oksaga. Istutusaeg oktoober. Reavahed 3-4 m (väikeaias ka 2 m). Taimede vahed reas: koduaias kuni 1,5 m; masinkoristuse korral mustal sõstral 0,6-0,8 m, punasel sõstral ja karusmarjal 0,8-1,0 m. Istutada 10 cm sügavamale endisest, kaldu rea suunas. Istutusaegne lõikamine – juuri mitte kärpida, nõrgemad oksad kärpida maapinnani aga tugevamaid mitte kärpida. 6. Istandiku hooldamine
haiguste tõrje. 10)Söögisibul talub öökülma. Eelistatud päikesepaistelisi kohti. Kerge lõimisega mullad. Võimalikult umbrohu vaba muld. Mulla pH 6,5...7 vahel. Saagikus sõltub istutus tihedusest. 11) Porrulauk Sobib huumusrikas parasniisek muld. Mulla pH 6,5..7,5. Lämmastiku vajadus suur. Istutatakse kassetis. Umbrohutõrje, kastmine ja muldamine 2..3 korda. 12)Küüslauk kümakindel. Huumusrikkad parasniisekd mullad eelistatud. pH 6...7. istutusaeg taliküüslaugul septembri lõpp- oktoober. Istutus sügavus 5-6 cm. Suviküüslaugul aprilll- mai. Istutusspgavus 2-3 cm. Kevadel kindlasti umbrohutõrje. Saagikus 80-100 t/ha
Roosisorte on registreeritud umbes 25000. Roosi viljade sisaldus Jrk nr Sisaldus 1. Karotiin 2. B1-, B2-,P-, K- ja eriti rohkesti C-vitamiini 3. Mineraalained 4. Flavonoidid 5. Eeterlikud õlid 6. Parkained 7. Fütontsiidid 8. Orgaanilised happed 9. Suhkur Istutamine Parim istutusaeg on kevadel mai lõpust jaanipäevani ja sügisel septembris. Konteineris olevaid taimi võib istutada kogu vegetatsiooniperioodi jooksul. Istutuskoht peaks olema tugevate tuulte eest varjatud, õhurikas, päiksepaisteline, hästi vett läbilaskev, sügavalt haritud(50cm) ja viljaka mullaga. Mulla parandamiseks võiks istutusauku lisada Substral® Ökoloogilist lillemulda. Kui istutate uue roosi endise roosi istutusauku, tuleb seal muld välja vahetada
ravimtaimena, ilutaimena maitsetaimena, külvata aprillist kuni suve lõpuni. Külvid avamaale ravimtaimena, sobib nn niiskesse mulda u. 1 cm sügavusele. lõhnaaeda, potti Istutusauk peab olema piisavalt suur, et taime juured lahedalt ära mahuks. Isutusele eelneva aasta sügisel oleks hea anda maale täiendavalt orgaanilisi ja mineraalväetisi. Parim istutusaeg on kevad, kuid seda võib teha ka sügisel. Väetiseks sobib marjaväetis. Ploomipuid lõigatakse vähem, kui õuna ja pirnipuid ja ettevaatlikumalt, et ei tekiks kummivoolust. Kevadeti oleks hea pritsida keediste, mahlade haiguste ja kahjurite tõrjeks. valmistamiseks Istutusauk peab olema piisavalt suur, et taime juured lahedalt ära mahuks. Isutusele eelneva aasta sügisel oleks hea anda maale täiendavalt orgaanilisi ja mineraalväetisi
tiigi äärde kileserva peale tsementi ja peale asetatakse plaadid. 1.Plaadit 2.Tsement 3.kile 4.Liiv 9 Ilupuude ja põõsaste istutamine Kevadel õitsevaid põõsaid tuleks istutada sügisel ja sügisel õitsevaid kevadel. Kevadiste istutustöödega võib alustada siis, kui muld on soenenud. Istutamiseks parim aeg on septembri keskpaik - oktoober. Parim istutusaeg on pilves ilmaga. Enne taime istutamist tuleb istutusauku kallata vett. Põõsa kohta tuleb arvestada 10-20l ja puu jaoks 20-40l vett. Kuni kindla juurdumiseni tuleb kuival perioodil taimi kasta 2korda nädalas. Istutatud puud toestatakse, et tuul neid ümber ei lükkaks. Tugi pannakse tuulepoolsele küljele tugevalt maa sisse ja seotakse pehme ja laia sidemega tüve külge. Tugi peaks olema puul 2-3 a, igal aastal tuleb sidemeid uuendada
Istutamine Koduaeda istutamiseks on vaja arvestada 1 taim 1 m²-le. Potis kasvatatud taimi võib aeda istutada kevadest sügiseni. Taime istutamiseks kaevata umbes veepangi suurune auk, täita see väetisevaba freesturbaga ja istutada taim. Istutamiseks sobib vaid happeline ja väetisevaba turvas, ei sobi tomatite ega lillede istutusturvas. Võiks ka multsida puukoorega, musta kile, saepuru vms. Vajadusel kasta nagu teisi taimi aias. Sobiv istutusaeg on varakevad ning taimed tuleks istutada ridadena. Ahtalehisele mustikale tuleb jätta taimede vaheks reas 0,5 m ja reavaheks keskmiselt 1,5 m, kuna mustikad vajavad suhteliselt palju ruumi ning nii on hiljem lihtsam taimi paljundada (Rodoaed koduleht, http://www.rodoaed.ee/mustikas-ja-kultuurmustikas-kasvatamine-ja-kasutamine/ (22.05.2013)). Istandiku rajamisel võib kasutada ühe-aastaseid kasseti-, kahe-aastaseid potitaimi või kilerullides taimi
varjatud kasvukohta. Sobivamad on kerge lõimisega, hea õhustatusega, vett hästi läbilaskvad mullad. Pinnalähedase juurestiku tõttu vajavad taimed head niiskusrežiimi. Mustikad ei talu seisvat pinnavett, seepärast tasandage põld enne istutamist korralikult. Mustikataimed eelistavad happelisi (pH 4,5-5,5) muldi. Mulla happesust tõstab freesturba lisamine kasvupinnasesse. Samuti saab mulla happesust tõsta väävli lisamisega mulda. Sobiv istutusaeg on varakevad. Taimed istutatakse ridadena. Liigid Ahtalehine mustikas – Vaccinium angustifolium. Kuni 0,6 m kõrgune mais valgete kuni punakate õite ja augustis maitsvate sinimustade, suurtes kobarates asuvate marjadega heitlehine hargnev põõsas, mis värvub varasügisel väga erepunaseks ja püsib sellisena peaaegu kuu aega. Eelistab valgemaid kasvukohti, mullastiku suhtes vähenõudlik, Eestis külmakindel ja perspektiivne marjakultuur.
võtma vajaduse korral mullaproovid ja tellima analüüsid. (9) Kasvumuld ei tohi sisaldada mitmeaastaste umbrohtude juuri. Tlv 28.09.2011 m nr 112 , https://oigusaktid.tallinn.ee, Tallinna õigusaktide register 15.06.2013 lk 6 Avalikule alale puude istutamise kord (10) Kui kasvumullas puuduvad istikule vajalikud seeneniidistik ja mikroorganismid, tuleb kasvumulda lisada biostimulante. § 7. Istutusaeg Istutustööd võib teha terve aasta v. a ajal, millal kasvupinnas on külmunud. § 8. Istiku transport ja hoiustamine enne istutamist (1) Enne istiku vedu tuleb võra kaitsta ja kokku siduda pehme materjaliga. (2) Mullapalliga ja nõuistikut tohib tõsta vaid juurepallist. (3) Veol ja hoiustamisel tuleb istiku võra kaitsta tuule ja juurepalli kuivamise eest. (4) Kui hangitud taime ei saa maha istutada kohe, võib seda säilitada püstiasendis, võra lahti pakituna,
Värvus Punakas-oranz Kollakas Pind Sile Krobeline Maitse Magus Kibe-mõrkjas Kiulisus Ilma puitumata Puitunud Tabelis toodud tulemused kinnitavd, et enne täiskuud külvatud porgandite kvaliteet ja ka saagikus on oluliselt parem kui enne noorkuud külvatutel. Maria Thuni väitel (Thun, 2010:11) jätab külviaeg taimedele kõige olulisema jälje. Oluline on ka istutusaeg, ehk aeg, mil taim teise kasvukohta üle viiakse, samuti hooldustööde tegemise aeg. Maria Thuni külvikalendrit tõlgitakse eesti keelde alates 1990.aastast. Kuu vaatlustabelid on avaldatud ka Eesti Astroloogia Seltsi koduleheküljel http://www.astronoomia.ee/tabelid/vaatlus/kuu/asend/. Biodünaamiline põllumajanduses arvestatakse taimede paljundamisel ja eriti seemnete külvamisel kosmiliste rütmide mõjudega, samas ei unustata, et see on vaid üks faktor paljudest
kuni Minnesotani USA lõunaosas (Aiasõber) Õitseb 25. juuni - 10. juuli (Hiie, 2005-2008). Õied 1-3 kaupa, lehtede kaenaldes, väikesed, longus, lõhnavad, seest kollased, väljast hõbedased. Viljad kuni 1,2 cm läbimõõduga, kuiva, jahuka, söödava viljalihaga (Aiasõber). Joonis 12. Läikiv hõbepuu (Elaeagnus commutata) (Sander, 2009) 86 Istutamine Sobiv istutusaeg on kevad. Põõsaste vahekauguseks jäetakse 1,5-2 meetrit, istutamise sügavus 50-60 cm, juurekaela võib istutada 5 cm sügavamale. Kui põhjavesi on kõrgel, siis tuleks augu põhja panna drenaaz - liiv või killustik (seemnemaailm, 2008). Tänu sümbioosile kiirikseentega kasvab hästi ka toitainetevaestel liivadel. Sobib liivaste nõlvade, jõe- ja järvekallaste kinnistamiseks, samuti pügatavate ja vabakujuliste hekkide rajamiseks. Annab rikkalikult juurevõsu ja kipub metsistuma
2011). Väetamine orgaaniliste väetistega (veise- ja linnusõnnik) mõjub hästi. Soovitav on võra alla anda igal aastal ämbritäis komposti, millele lisada 150-200 g puutuhka. Kuna hõbepuu on põuale vastupidav, siis täiskasvanud taimed kastmist ei vaja. Vaid väga tugeva põua ajal anda 2-3 ämbritäit vett taime kohta. Et vältida umbrohtumist ja mulla kuivamist, on soovitav võraalused 3-5 cm paksuse turbakihiga multsida (Seemnemaailm, 2008). Sobiv istutusaeg on kevad. Põõsaste vahekauguseks jäetakse 1,5-2 meetrit, istutamise sügavus 50-60 cm, juurekaela võib istutada 5 cm sügavamale. Kui põhjavesi on kõrgel, siis tuleks augu põhja panna drenaaz - liiv või killustik (Seemnemaailm, 2008). 2.2. Magnolia Magnoolia 2.2.1. Kirjeldus Magnooliate (magnolia) (Joonis 1) looduslikud levilad asuvad Põhja- ja Kesk- Ameerikas, Lääne-Indias ning Ida- ja Kagu-Aasias. Magnooliad on igihaljad või heitlehised puud ja põõsad
annaabi.ee 
