Tööstus • Enda riigi puidu vajadused rahuldab Kanada ise • Lisaks on puidu ning puittoodete eksportijatest maailmas teisel kohal Korraldus • 18. ja 19.sajandil oli suureks ohuks metsatustumine, kuid 20. ja 21.sajandil uute korraldusmeetmete käsile võtmine on aidanud probleemi vähendada. • Praegu raiutakse maha alla 1% metsast aastas ning pööratakse väga suurt tähelepanu uude puude istutamisele. Joonis 3: Istutatud noor kuusik Keskkonnaprobleemid • Keskonnaprobleemid Kanadas seoses metsandusega on kasvuhoone gaaside hulga suurenemine, sest puude vähenemisel ei seota õhust enam nii palju CO2 ära. • Samuti on väga suureks probleemiks bioloogilise mitmekesisuse kadumine elukohtade hävitamise tõttu Kasutatud materjalid • https://en.wikipedia.org/wiki/Forestry_in_Canada • Joonis 1: https://jiyeon-geography-forest.weebly
*Aineringe kiire ja viljakad mullad 4. Miks on Euroopas vähe lehtmetsi alles jäänud? Sajandeid võeti neid maha selleks, et teha ruumi põldudele. Puitu kasutati pikka aega kütteks ja ehitusmaterjaliks. Prantsusmaal ja Inglismaal ilmnes puidunappus juba 17.sajandil. Tõeline puidukriis saabus Euroopasse tööstusajastu algul, kui tohututes kogustes puitu põletati puusöeks. Vabrikutes kasutati puusütt metallisulatamiseks. Puude istutamisele ja metsa taastamisele ei pööratud suuremat tähelepanu. 5. Rohtla asend *Ekvaatorist asub mõlemal poolkeral, kuid valdavalt põhjapoolkreal, sest lõunapoolkeral on vähe maismaad *Nullmeridiaanist asub mõlemal poolkeral enam-vähem võrselt *Paikneb laiguti enamasti mandrite keskosas *Kõige rohkem on Euraasia keskosas, palju on ka Põhja-Ameerika keskosas ja vähe on Lõuna-Ameerika kagu, Aafrika kagu ja Austraalias kagu osas
Liigiline koosseis: väärispuud, okaspuud, lehtpuud, erikasutusega liigid. Hinnang: metsade olukord on keskkonnakaitseliselt ülitähtsad, kuid on tugevasti laastatud ning tarbemetsi pole peaaegu üldse alles. Niiske lähistroopika (USA kaguosa): Puidu aastane juurdekasv on 15-20 m³/ha. Liigiline koosseis: kõik lehtpuud ja väärispuit. Hinnang: väga väärtuslikud. Olukord: tugevasti laastatud, eriti Hiinas ja USA-s. Pindala muutumine: Põhjariikides metsade pindala kasvab tänu metsa istutamisele. Lõunariikides metsade pindala väheneb, sest raie ületab puidu juurdekasvu. Maailmas tervikuna metsade pindala väheneb tänu Lõunariikidele. Metsatööstus arenenud riikides: raie ja puidu juurdekasv on tasakaalus; metsaistutus ja hooldus; kaasaegne raietehnoloogia; puidu täielik kasutamine; paberi ja puidutoodete tulus eksport; Kanada, USA, Venemaa, Rootsi, Soome. Metsatööstus arengumaades: metsade
Kui on tarvis istikutega midagi teha ja latid jäävad ette, siis saab need lae alla tõsta ning pärast poole uuesti alla. Iga pihusti pritsiks vett ümber enda 360 kraadi ulatuses. 5. Pihustitena kasutataks sprinklereid, ehk maapinnalt oleks pandud postikesed, mille otsas on 180 kraadi pöörlev pihusti, vee surve mõjul sprinkler liigub ja pihustab etteantud alasse, istikute poole, vett. Sprinklerid saaks asetada vahekäiku, mistõttu nad ei jääks ette istikute istutamisele ja üles võtmisele. Nad oleks lihtsalt liigutatavad postid. Sprinkleritesse jõuaks vesi läbi voolikute, kuhu see omakorda jõuaks pumpadest. Vahekäiku peaks nad asetama, sest siis ei ole ohtu et nad kastaksid vahekäiku. 6. Variantide hindamiskriteeriumid Omadus Hinnangud vastavalt süsteemile Osakaal 1 2 3 4 5 Hind (madal) 4 3 5 3 2 3
sajandi aalguses ja sellest ajast ongi Majandus pidevalt arenenud. Täna kattab Malaisiat hinnanguliselt 59% mets. Ülikiire puidutööstuse areng on kaasa toonud tõsise erosiooni mis on probleemiks Malaisia metsa ressursidele. Kuna valitsus on otsustanud keskonda ja ökoloogilist süsteemi kaitsa siis on ka pude langetamine oluliselt vähenenud võrreldes eelmise sajandiga. Et metsaresurssi veelgi rikkastada siis on riik panustanus palju raha kiirest kasvavate puuliikide istutamisele nagu näiteks Meravan ja Sesenduk. Samuti kasvatatakse suure väärtusega puud nagu Teak mida kasutavad tselluloosi ja paberitööstused. Ning see on ka suurnedanud suurel määral paber tootmist ja eksport. Tina Ja nafta on kaks loodusvara millel on suur tähtsus malaisia majanduses. Malaisia on üks maailam suurim tina eksportija . 1980 aastal tekkitea tina malaisia majanduses suure kaose sest tina oli valdav osa majandusest ja tootmiest. Alles 1972
Metsamaa pindala järgi on Suurbritannia Euroopa Liidu riikidest 15. kohal. Esimene on Soome (72%) ja viimane Iirimaa (9,6%). Alates 1905. aastast on metsamaa pindala protsent pidevalt kasvanud. Suuremad metsamassiivid paiknevad Sotimaal, vähesel määral on metsamaad ka Lõuna-Inglismaal ja Wales'i lähistel. Suurbritannias on arenenud metsakompleks. Puitu kasutatakse ehitusmaterjalide ja paberi tootmiseks. Suurt tähelepanu pööratakse metsade istutamisele ja korrashoiule. Kuna olemas- olevad puiduvarud rahuldavad umbes 40% Suurbritannia puiduvajadusest peab suurema osa vajaminevast puidust importima. Suurbritannia oli 2006. aastal neljas suurim puidutoodete importija maailmas, temast ettepoole jäid vaid Hiina, USA ja Jaapan. Puidutoodetest eksporditakse vähesel määral eelkõige paberitooteid ja saepuruplaate. Metsandusega tegeleb umbes 0,05% (30 000 inimest) Suurbritannia elanikkonnast. Umbes
Tööstusrevolutsiooni algusega kaotati aga vajadus loomi kasutada ning näiteks kuni sisepõlemismootorite laialdase kasutuselevõtuni oli väga oluliseks transpordivahendiks hobune. Samuti kasutati loomi sõjaretkedel. Kuni viimase kahe sajandini moodustasidki peamise jõuallika inimesed koos loomadega. Tööstusajastu tõusul tõusis hüppeliselt vajadus puidu ja puusöe järele. Tarvis oli suurt hulka puitu ning palju tööjõudu moodustavat meeskonda. Uute puude istutamisele pöörati tollal väga vähe tähelepanu ning puidunappus oli üle võtmas väga mitmeid riike. Tehti algust puiduimpordiga. Inimeste tähelepanematus kohe tööstusrevolutsiooni algusajal tekitas suure üle-Euroopalise energiakriisi, kuna puit muutus defitsiidiks ning seda ei suudetud enam transportida ka jõgepidi – ka laevandus oli suures kriisis puidunappuse tõttu. Üha suuremat kurssi võttev puidunappus tekitas ülemineku üldiselt kehvemaks peetud kütusele – kivisöele
See omakorda võib põhjustada üleujutusi mingites jõeosades. Näiteks on metsade raie Rajangi ja ka teiste jõgede ülemjooksul põhjustanud tõsiseid üleujutusi jõe alamjooksul asuvates linnades. Lisaks sellele on jõe sügavus vähenenud, mistõttu ei pääse osad laevad sealt läbi. Läbimõtlemata ulatuslikul metsaraidel on metsamajandamise seisukohalt pigem negatiivne mõju kui positiivne. Esiteks kuna tihti kui metsi maha võetakse, siis võetakse palju ja korraga ja tagasi istutamisele ei mõelda. See tähendab, et investeering toob sisse ainult ühe korra, mitte pikaajaliselt. Peale selle kaotavad sellise tegevuse läbi kõige rohkem kohalikud elanikud, kellele mets on sajandeid olnud elatusallikaks. Nad võivad küll metsa mahavõtmisel saada lühiajaliselt tööd, kuid hiljem pole neil muud võimalust kui kolida. Röövraie toob väga suurt kahju nii legaalselt tegutsevatele firmadele kui ka Indoneesia valitusele
Aastaringselt töötab Norra metsanduse ala ainult ca 10 000 inimest. Iga aasta langetatakse ligi 10 000 000 kuupmeetrit puid, kuid eksporditakse sellest ainult 0,5 milj. kuumeetrit. Enamik läheb tööstusele ja, mille tarbeks puitu Soomest ja Rootsist isegi juurde ostetakse. Metsandusspetsialistid usuvad, et puidutoodang võiks põhimõtteliselt tõusta 25 milj. kuupmeetrini aastas, sest metsa uuendamine on süstemaatiline. Puidu müügilt võetakse erilist maksu, mis kulutatakse metsa istutamisele (viimasel ajal 60-70 miljonit puud aastas). 18 4.3. INFO JA SIDETEHNOLOOGIA Info- ja sidetehnoloogiatööstusest (IST) on saanud Norra uus lipulaev. Hetkel on see käibe poolest Norra suuruselt teine maismaal baseeruv tööstus, mis ainult ei loo riigile rikkust, vaid on ka teiste tööstusharude ja avaliku sektori elutähtis partner. Tööstusharu hõlmab suurt hulka
Ploomipuude võraharudeks jäetakse pärast istutamist 3...4 hõredamalt paiknevat ja paremini arenenud oksa. Nende kärpimisviis pärats istutamist oleneb okste pikkusest ja tüve kõrgusest. Tavaliselt kärbitakse 1/3...2/3 võrra nende pikkusest. Pärast kärpimist peab juhtoks olema võraharude üldisest tasapinnast 20...25 cm pikem. Võraharudeks võiks valida 45kraadise väljumisnurgaga oksad. Sügistemaatilist lõikamist ei tehta teisel kevadel pärast istutamist, kui puu kasvab istutamisele järgneval suvel tagasihoidlikult. Vajaduse korral vaid reguleeritakse juhtoksa, võraharude ja kõrvalokste kasvu. Võraharude okste kasvu kärbitakse vaid nii palju, et nad jääksid lühematega ühele tasemele. (Jaama 1971) Vältimaks võra alumise osa liigset tihenemist, jäetakse põõsasploomidel kõrvalokste esimesel valimisel igale võraharule ainult üks kõrvaloks. Järgmisel kevadel tuleb esimesi üksikuna valitud kõrvaloksi kärpida nii, et need jääksid 1/4..
Eestis külvatakse enam mändi, harvem arukaske ja h. tamme. Külvi eelised istutamise ees: 1) istutamisega kaasneva juuredeformatsiooni vältimine; 2) tööde kerge mehhaniseerimine; Külvi puudused: 1) suur seemnekulu; 2) tõusmete tundlikkus ebasoodsate kasvutingimuste suhtes; 3) külvikultuuride aeglane kasv esimestel aastatel; 4) nõrk konkurentsivõime rohttaimedega ja alusmetsaga; 5) suur hooldamisvajadus; Männi külvamist tuleks eelistada istutamisele: 1) vähemviljakatel aladel enne maapinna kamardumist; 2) kivisel ja tugevasti kruusasel mullal, kuhu on istutamine raskendatud; Männiseemned tuleb külvata kevadel varakult eelnevalt ettevalmistatud pinnasele. Kaseseeme külvatakse kas kohe pärast kogumist või samuti kevadel vara. Tamme ja saart võib külvata nii kevadel kui sügisel. Sügiskülvi puhul on näriliste kahjustuste oht! Külviviisid: 1) Ridakülv - seeme külvatakse ülepinnaliselt ribadena ettevalmistatud maapinnale
ekvivalendi kindlaksmääramiseks, kusjuures puhastusseadmetele tehtavad kulutused loetakse võrdeliseks säilitatava veekeskkonna kvaliteedi rahaliseks väärtuseks. 3. Taastamiskulude meetod Hinnatakse kulusid kahjustustele eelnenud olukorra taastamiseks. Siia kuluvad näiteks kulud, mis on vajalikud ammendatud maavaradega karjääride rekultiveerimiseks, saastatud veekogus kalavarude ja ujumisvõimaluste taastamiseks; kulud maharaiutu asemele uue metsa istutamisele ning kasvatamisele jt. Veekogude seisundi paremaks muutmisel on see meetod üks enimkasutatavatest. Antropogeense surve tõttu ebarahuldavas seisundis oleva veekogu seisundi parandamiseks vajalikud kulutused (näiteks puhastusseadmete ehitamine või rekonstrueerimine asulate punktreostuse puhul) on selle meetodi kasutamise korral võrdelised saavutatava parema seisundi kui turuvälise keskkonnakauba rahalise väärtusega. 4. Sõidukulude meetod
annaabi.ee 
