Põlula Gümnaasium Pilvi Mets MAGNEESIUM Referaat Põlula 2015 ÜLDISELT Magneesium on keemiline element järjenumbriga 12. Magneesium asub kolmandas perioodis. Tema elektronkonfiguratsioon on [Ne]3s2. Magneesiumi ioonilMg2+ on sama elektronkonfiguratsioon nagu neoonil, sest kaks 3s-elektroni on ioonil puudu. Tal on kolm stabiilset isotoopi massiarvudega 24, 25 ja 26 (magneesium-24, magneesium- 25 jamagneesium-26). Saadud on ka tehisisotoope.[1] Suhteline aatommass on 24,305. Magneesium on s-element ning asub teise rühma peaalarühmas. Omadustelt on magneesium metall. Mõnikord arvatakse ta leelismuldmetallide hulka; sel juhul on ta nende seas berülliumi järel teine element. Metallide elektrokeemilises pingereas on magneesium vesinikust eespool[1].
sideme, metallidega tavaliselt ioonilise sideme. Mittemetallide lihtainete omadused: · Ei juhi elektrit ning juhivad halvasti soojust · Neil puudub metalli iseloomulik läige · Esinevad nii gaasi (vesinik, fluor, hapnik, lämmastik, kloor, väärisgaasid), vedeliku (broom), kui ka tahkisena (seleen, väävel, boor, räni, jood, fosfor, süsinik) · Rabedad, ei ole sepistatavad · Valdavat värvi ei ole, nagu metallidel on hallikas. Vesinik Tal on kaks stabiilset isotoopi massiarvudega 1 ja 2. Erinevalt muudest elementidest on keemilised ja füüsikalised erinevused vesiniku isotoopide vahel suhteliselt suured. Seetõttu on neil erinimetused ja mitteametlikud, ent laialdaselt kasutatavad erisümbolid. Isotoopi massiarvuga 1 nimetatakse prootiumiks ja keemiline sümbol H käib eriti selle isotoobi kohta. Isotoopi massiarvuga 2 nimetatakse deuteeriumiks, mille keemiline sümbol 2H (mitteametlikult D).
Struktuur: Kasutusalad Valgustus ja optika: - Gaaslahenduslambid - Laserid Meditsiin: - Anesteesia (narkoos) - Neuroprotektor - Doping (WADA poolt lisatud keelatud ainete nimekirja) - Röntgen Mujal: - Mullkamber (kiirete laetud osakeste registeerimiseks) Isotoobid Isotoop:aine aatomi tüüp, mis erineb teisest massiarvu poolest, järjenumber ehk aatomnumber on sama (erinevad ainult neutronite arvu põhjal) Ksenoonil on kokku 37 isotoopi (110Xe-147Xe) Neist 9 on stabiilised isotoobid ehk püsivad isotoobid, mis ei lagune madalama massiarvuga elementideks ega ole radioaktiivsed või on nii pika poolestusajaga, et see pole mõõdetav Neist 12 on radioaktiivsed isotoobid Mõju organismile Sõltuvust tekitav narkootiline aine Inertne, lämmatav gaas Sissehingamisel võivad tekkida järgmised sümptomid: pearinglus, iiveldus, oksendamine, teadvuse kaotus, surm
* Oksiidi tüüp: nõrkhappeline * Ühendid: Fluoriidid: TeF4, TeF6 Kloriidid: Te2Cl, TeCl2, Te3Cl2, [TeCl4]4 Bromiidid: Te2Br, TeBr2, [TeBr4]4 Jodiidid: TeI, Te2I, Te4I4, [TeI4]4 Hüdriidid: - Oksiidid: TeO, TeO2, TeO3 Sulfiidid: - Seleniidid: - Telluriidid: - Nitriidid: - Looduslikult On teada 30 telluuri isotoopi, mille aatomimassid ulatuvad 108-st 137-ni. Looduslikult leidub 8 telluuri isotoopi, neist kõige rohkem leidub isotoopi, mille massiarv on 130 (see isotoop on radioaktiivne). Avastamine Telluur avastati aastal 1782. a. Müller von Reichensteini poolt mineraali sülviniidis hõbeda ja kulla ühendina. 1798.a. uuris M. Klaproth telluuri üksikasjalisemalt ja nimetas elemendi Maa auks telluuriks (ladina keeles tellus maa). Kasutamine
Kõvad metallid Kõrge sulamistemperatuur Värvus hõbevalgest terashallini Nt raud, vask, tsink Raud Tähtsaim siirdemetall 4.perioodi VIII B-rühmas Põhilised oksüdatsiooniastmed II ja III Suhteliselt õhuke metall Korrodeerumisel vees või niiskes keskonnas tekib raua pinnale kohev, poorne, punakaspruun roostekoht Kõrgemal temperatuuril raud põleb Organismis vajalik hemoglobiini ja punaste vereliblede tootmiseks Sulamistemperatuur 1 538 °C Vask Kaks stabiilset isotoopi Normaaltingimustes tihedus 8,9g/cm³ 4.perioodi I B-rühmas Sulamistemperatuur on 1083 °C Värvus varieerub punasest kuldkollaseni Plastiline metall Hakati kasutama u 10 000 aastat tagasi Üks esimesi inimkonna poolt kasutatud metalle (vask + tina = pronks) Relvad, ehted, raha jne Hea soojus- ja elektrijuht Vask + mangaan + nikkel = elektritakistid reostaatidele Tsink 4 stabiilset isotoopi Tihedus 7,14 g/cm³ Sulamistemperatuur 419°C
ferroplaatina (ja polükseen), mis peale raua sisaldavad ka teisi plaatinametalle ning vaske ja niklit. Nimi: Plaatina Sümbol: Pt Aatomi number: 78 Aatomi mass: 195.078 amü Sulamistemperatuur: 1770.0 °C (2045.15 °K, 3221.6 °F) Keemistemperatuur.: 3827.0 °C (4100.15 °K, 6920.6 °F) Elektronide/Prootonite arv: 78 Neutronite arv: 117 Kristallide struktuur: Kuupjas Tihedus: 21.45 g/cm3 Värvus: Hõbedane Pallaadium: ... on keemiline element järjenumbriga 46. Tal on 6 stabiilset isotoopi massiarvudega 102, 104, 105, 106, 108 ja 110. Omadustelt on pallaadium plaatinametall ja sellisena väärismetall. Tema tihedus normaaltingimustel on 12,02 g/cm³ ja sulamistemperatuur 1555 Celsiuse kraadi. Osmium: ... (sümbol Os) on keemiline element järjekorranumbriga 76. Ta esineb looduses 7 isotoobina, massiarvudega 184, 186, 187, 188, 189, 190 ja 192. Omadustelt on osmium plaatinametall ja sellisena väärismetall. Ta on hõbedane, kõva ja
· Elektronvalem: 1s1 · Elektronskeem: +1|1) · Elektronite arv: 1 · Neutronite arv: 0 · Prootonite arv: 1 · Oksüdatsiooniast(m)e(d) ühendites: -I, 0, I · Kristalli struktuur: heksagonaalne · Põhiliselt liidab ühe elektroni, väga harva loovutab. · Deetrium raske vesinik, aatommass 2 (1 prooton + 1 neutron) · Triitium - Üliraske vesinik, aatommass 3 (1 prooton + 2 neutronit) Vesiniku isotoopidest · Tal on kaks stabiilset isotoopi massiarvudega 1 ja 2. · Erinevalt muudest elementidest on keemilised ja füüsikalised erinevused vesiniku isotoopide vahel suhteliselt suured. Seetõttu on neil erinimetused ja mitteametlikud, ent laialdaselt kasutatavad erisümbolid. Isotoopi massiarvuga 1 nimetatakse prootiumiks ja keemiline sümbol H käib eriti selle isotoobi kohta. Isotoopi massiarvuga 2 nimetataksedeuteeriumiks, mille keemiline sümbol 2H (mitteametlikult D).
Taevakehadega seotud elementide nimetused Koostaja: Kaivo-Mart Kangro Seleen (Se) Seleen on keemiline element järjenumbriga 34, mittemetall. Tal on 6 stabiilset isotoopi massiarvudega 74, 76, 77, 78, 80 ja 82. Levinuim neist on hall pooljuhtiv tahke aine tihedusega 4,8 g/cm³, mis sulab temperatuuril 217°C ja keeb temperatuuril 684°C. Telluur(Te) Telluur on keemiline element järjekorranumbriga 52, poolmetall. Tal on 8 stabiilset isotoopi, massiarvudega 120, 122, 123, 124, 125, 126, 128 ja 130. Telluur on hõbedane, habras, pooljuhtiv tahke aine, mille tihedus normaaltingimustel on 6,24 g/cm³ ja mille sulamistemperatuur on 459°C. Uraan (U) Uraani aatomkaal on 238,0289 g/mol Aatomi energiatasemetel on elektrone alates sisemisest 2, 8, 18, 32, 21, 9, 2. Välimuselt on uraan hõbevalge metall. Uraan kuulub aktinoidide rühma. Uraani sulamistemperatuur on 1132°C ja keemistemperatuur 1797°C
Tema sulamistemperatuur on 1857 kraadi Celsiust. Kroomi lisamine terasele tõstab tema läbikarastuvust, kõvadust ja tugevust. Samuti annab kroom terasele läikiva pinna mis omakorda on hea korrosiooni vastu. Kroomi kasutatakse paljude asjade valmistamiseks, noad, potid, pannid, kraanikausid, nõudepesumasinad jne. Kroomi kaustatakse, sest ta on silmapaistev, lihtne puhastada ja vastupidav. 2)Vask Vask on keemiline element järjenumbriga 29. Tal on kaks stabiilset isotoopi massiarvudega 63 ja 65. Aatommass on 63,54. Omaduste poolest on vask metall. Normaaltingimustes on vase tihedus 8,9 g/cm³.Vask asub IB rühmas ning 4. perioodis. Vase elektronskeem näeb välja: 2) 8) 18) 1). Tema sulamistemperatuur on 1083 °C. Vase eritakistus 20 °C juures on 16,78 nΩ·m. Vase värvus varieerub punasest kuldkollaseni. Vask on plastiline metall. Seda hakati kasutama umbes 10 000 aastat tagasi.
kaaliumfluoriidi elektrolüüsil 100 kraadi juures. ▸ Fluori kasutatakse fluorsüsinike(nagu nt. plastmass) valmistamiseks ja tuumakütuste puhastamiseks. ▸ Kasutatakse ka väikestes kogustes NaF joogivees, see aitab ära hoida hammaste lagunemist. KLOOR(CL) ▸ Kloor on keemiline element järgunumbriga 17. ▸ On üks aktiivsemaid mittemetalle. ▸ Normaalolekus on rohekaskollane gaas. ▸ On tegenvalt oksüdeerijad ja vähestabiilsed. ▸ Klooril on kaks stabiilset isotoopi massiarvudega 35 ja 37. ▸ Mürgine, kollakasroheline raske gaas ▸ Teresa lõhnaga ▸ Väga aktiivne element.(reageerib peaaegu kõikide Mdega ja plajude MMdega.) ▸ Looduses kõige exam levinud halogeen.(Kõige rohkem esineb keedusoolana.) ▸ Kloori saadakse kloriidide või nende vesilahuste elektrolüüsil ja laboris vesinikkloriidhappest oksüdeerijate toimel BROOM(BR) ▸ Broom on keemiline element järjenumbriga 35.
Süsinik Süsinik on keemiline element järjenumbriga 6. Tal on kaks stabiilset isotoopi massiarvudega 12 ja 13. Looduses leidub ka radioaktiivset isotoopi süsinik-14, mille massiarv on 14 ja poolestusaeg 5700 aastat. Süsinik-14 tekib kosmilise kiirguse toimel. Süsinik on mittemetall. Süsinikul on kalduvus moodustada 4 sidet, või vastaval arvul mitmekordseid sidemeid. Et süsinik moodustab palju vähepolaarseid kovalentseid sidemeid, on oksüdatsiooniastme määramine sageli raske. Tal on palju allotroopseid vorme. Tavatingimustes on neist stabiilseim grafiit. Teisteks vormideks on teemant ja mitmesugused karbüünide ja fullereenide vormid.
Teised keemikud üritasid tema tööd korrata, kuid see ei önnetunud neil. niadecki loobus oma avastusetaotlusest. 3) Paigutus perioodilisussüsteemis ja aatomiehitus(s.h elektro-ja ruutskeem) Z (Ru) +44 2)8)18)15)1) 1s22s22p63s23p63d104s24p64d75s 1 4) Leidumine looduses, ühendite nimed ja valemid Looduses esineb seitse ruteeniumi isotoopi, millest ykski pole radioaktiivne. Ülejäänud 34 isotoopi on tehislikult saadud või avastatud, kaasaarvarud radioaktiivne isotoop Ru-106, mis tekib tuumareaktorites ja mille poolestusaeg on 372 päeva 7) Kasutamine tänapäeval Ruteeniumiga kaetakse ehteid, et saada neile ilus välimus. 8) huvitavad faktid Ruteenium on kõva, valge, maal üli haruldane siirdemetall
Suurte tuumade puhul on lõhustumisreaktsioon, sünteesireaktsioon e. Termotuumareaktsioon-toimub väikeste tuumade ühinemine. On vaja palju energiat. Päike annab energia. Radioaktiivse süsiniku (14C) meetod. Radioaktiivne süsinik (massiarv 14, poolestusaeg 5570 aastat) tekib maa atmosfääri ülemistes kihtides. Radioaktiivse süsiniku meetod põhineb asjaolul, et kosmiline kiirgus tekitab Maa atmosfääri ülakihtides pidevalt ebastabiilset süsiniku isotoopi süsinik- 14, mis ladestub elusorganismides koos palju tavalisema ja stabiilsema isotoobiga süsinik- 12. Kui taim või loom sureb, siis temasse isotoopi süsinik-14 enam ei lisandu ja temas olev süsinik-14 hakkab radioaktiivselt lagunema, nii et selle kogus väheneb iga 5700 aastaga kaks korda.
2H2O 2H2 + O2 Vesinik Kasutusalad: ·Keemiatööstus (ammoniaagi, metanooli, soolhappe süntees) ·Vesiniku põlemist hapnikus kasutatakse väga kõrgete temperatuuride (üle 2000°C) saamiseks ·Potentsiaalne kütus ·Naftatööstus ·Toiduainetööstus (õlist saadakse margariini) HAPNIK. O2 · Universumis levimuselt kolmas element · Maal levinuim element, esinedes nii lihtainena (21 mahuprotsenti atmosfääris) kui ka hulgalistes ühendites · Kolm stabiilset isotoopi: 16O, 17O, 18O · 4 allotroopi: O (monohapnik), O2 (tavaline hapnik), O3 (osoon), O4 (tetrahapnik) Hapnik · Maitseta · Värvuseta · Lõhnata · Õhust veidi raskem (1,43g/dm3) · Vähelahustuv (20°C juures ~0,044g/l) · Halb soojusjuht, võrreldes vesinikuga ~7 korda halvemini. · Keemistemp. 90,2K, sulamistemp. 54,4K Hapnik · Tugev oksüdeerija, reageerib peaaegu kõikide metallide ja mittemetallidega. Eranditeks väärismetallid (kulla ja plaatina rühm) ning väärisgaasid
ja 3. tüüpi tuumajaamu. 4. tüüpi tuumajaamu veel arendatakse. Tuumajaam Eestis Tuumajaama asukohtade sõelale on jäänud Suur-Pakri ja Keibu. "Suur-Pakri on asukoha mõttes kõige soodsam, sest seal puudub praktiliselt inimtegevus. Seal puuduvad kaasaegsed ehitused. Suur- Pakri puhul ei ole ka vähemolulisem jahutusvee kättesaadavus. Seda on seal piisavalt," selgitas Tropp. Tuumakütused Uraan · Tuumakütusena kasutatakse uraan-235 isotoopi. · Uraanimaagis on ~0,711% uraan-235 isotoopi. Selletõttu peab uraani rikastama. · Kommerts tuumajaamades kasutatakse 3% rikastusega uraani. · 1kg uraan-235 võrdub 3000 tonni söega. Uraanirikastamine Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Uraan Uraani tootmine Kanada 25% Austraalia 19,1%
Pooljuhi juhtivust saab tunduvalt tõsta, viies kristalli selle kasvatamise käigus väheke sobivaid lisandeid. Kuid näiteks neljavalentse germaaniumi kristallise kasvatada viievalentse arseeni aatomeid, jääb üks elektron keemiliste sidemete moodustamisel ülearuseks ja vabaneb juhtivuselektronina. Niiviisi saadakse valdavalt elektronjuhtivusega pooljuht n-pooljuht. Elektrone lisand on doonor. Lisalugemist Vesinik Tal on kaks stabiilset isotoopi massiarvudega 1 ja 2. Erinevalt muudest elementidest on keemilised ja füüsikalised erinevused vesiniku isotoopide vahel suhteliselt suured. Seetõttu on neil erinimetused ja mitteametlikud, ent laialdaselt kasutatavad erisümbolid. Isotoopi massiarvuga 1 nimetatakse prootiumiks ja keemiline sümbol H käib eriti selle isotoobi kohta. Isotoopi massiarvuga 2 nimetatakse deuteeriumiks, mille keemiline sümbol 2H (mitteametlikult D).
(1l vees lahustub 0ºC juures vähem kui 10 ml Heeliumi, s.t. üle kahe korra vähem kui H 2 ja 51000 korda vähem kui HCl. Tavalistes tingimustes on Heelium keemiliselt inertne, kuid aatomite tugeval ergastamisel võivad moodustuda molekulaarsed ioonid. Näiteks moodustuvad elektrilahendusel kaheaatomilised ioniseeritud molekulid He2+ (samuti nagu H2+). Tavalistes tingimustes (mitte elektrilahenduses) on need ioonid ebapüsivad. Heeliumil on kaks stabiilset isotoopi 4He ja 3He. 4He tekib tähtedele energiat andvas termotuumareaktsioonis 41H=4He+2b++2v. Maakoores ja atmosfääris esineb ülekaalukalt 4He mis on tekkinud maakoores esinevate elementide - lagunemise tõttu. Tavalistes tingimustes on Heelium parem soojusjuht kui teised gaasid ning raskem ainult vesinikust. Neoon (Ne) Neooni elektronvalem on 1s22s22p6 (täielikult täitunud väliskiht). Seetõttu on ta väga sarnane Heeliumiga. Neoonil on kõrge ionisatsioonienergia (21,56 eV). Neooni
Jüri Gümnaasium 9.reaal Martha Rattus LIITIUM ÜLDINFO Leelismetall Järjekorranumber 3 Kuulub I rühma ja II perioodi O.a. Kõikides ühendites I OMADUSED Hõbevalge Suhteliselt pehme Kõige väiksema tihedusega metall Väga aktiivne OMADUSED Sulamistemperatuur 180 kraadi Keemistemperatuur 1347 kraadi Kaks isotoopi Tõrjub veest vesiniku välja AVASTAMINE 1700 Avastati esimene mineral 1817 Tehti teaduslikult kindlaks Johann Arfedson KUIDAS SAADA? Looduses vabalt ei leidu Mineraalidest ja meresooladest KASUTAMINE Patareides Soojusülekandeaparaatides Meeleoluhäirete (bipolaarse häire) raviks MUUD HUVITAVAT Nimi tuleb kreeka keelsest sõnast Lithos Liitiumsoolade põletamisel muutub leek punaseks KASUTATUD MATERJAL http://et.wikipedia.org/wiki/Liitium http://www.chemicalelements.com/e
Kõigis püsivamates ühendites on alumiiniumi oksüdatsiooniaste +3. Alumiiniumoksiid on amfoteerne oksiid. Alumiiniumi saadakse boksiidist. Alumiiniumi sulatus on üks kõige energiamahukamaid tootmisi. Sellepärast rajati alumiiniumi tootmist tehaseid hüdroenergiajaamade lähedusse. Tänapäeval rajatakse tehaseid rohkem sadamate lähedale. Raud (Ferrum) on keemiline element järjenumbriga 26. Raud asub Perioodilisussüsteemi VIII B rühmas ja 4. perioodis. Tal on neli stabiilset isotoopi massiarvudega 54, 56, 57 ja 58. Omadustelt on raud metall. Normaaltingimustel on raud tahke aine tihedusega 7,87 g/cm3. Raua sulamistemperatuur on 1535 Celsiuse kraadi. Raud esineb madalal rõhul nelja kristallmodifikatsioonina olenevalt temperatuurist. Raud on kõige levinum element Maa koostises ning levimuselt maakoores metallidest alumiiniumi järel teisel kohal. Raud on keskmise aktiivsusega metall(asub metallide pingerea keskel). Kuivas
SISUKORD SISSEJUHATUS 1. NIKLI TEKKIMINE JA KASUTAMISE AJALUGU 1.1. Eheda nikli moodustamine 1.2. Nikli kasutamine 2. MAAGID 3. TOOTMISE PÕHIPROTSESSID 3.1. Pürometallurgia 3.2. Hüdrometallurgia 4. PEAMISED TOOTJARIIGID JA VASE KASUTAMINE KOKKUVÕTE KASUTATUD KIRJANDUS SISSEJUHATUS Nikkel (sümbol Ni) on ferromagneetiline keemiline element järjekorranumbriga 28. See on värvuselt hõbevalge läikiv metall kerge kuldse varjundiga. Sellel on 5 stabiilset isotoopi massiarvudega 58, 60, 61, 62 ja 64. Nikkel on hõbevalge kollaka läikega plastne ja magnetiline metall. (et.wikipedia.org) Nikli füüsikalised omadused: Aatomnumber: 28 Aatommass: 59 Sulamistemperatuur: 1455 °C Keemistemperatuur: 2913 °C Tihedus: 8,9 g/cm3 Värvus: hõbevalge Foto 1: Nikkel (Allikas: et.wikipedia.org) Ta on toatemperatuuril keemiliselt püsiv. Õhuhapnikuga kokkupuutel moodustub selle pinnale aja jooksul oksiidi kiht, mis kaitseb metalli edasise oksüdeerumise eest.
Mihkel Erik Rebane VASK KODUTÖÖ Õppeaine: Tehnomaterjalid Tehnika instituut Õpperühm: ME11/21 Juhendaja: A. Lill Tallinn 2018 AATOMIEHITUS Vase aatomil on 29 prootonit, Kaks stabiilset isotoopi massiarvudega 63 ja 65. Vase elektronskeem on 2)8)18)1). Aatommass 63,54(Joonis 1Vase aatomistruktuur). [1] Joonis 1Vase aatomistruktuur [2] 2 1 KRISTALLSTRUKTUUR Vase kristallstruktuur on tahkkeskendatud kuupvõre K12.(Joonis 2 Vase tahkkeskendatud kuupvõre) [3] Joonis 2 Vase tahkkeskendatud kuupvõre 1
SÜSÝNÝK Hanna Ulrika Eltmaa, 11B Süsinik kui keemiline element Moodustub kolme heeliumi tuuma ühinemisel Väliskihis neli elektroni Oksüdatsiooniaste saab olla vahemikus 4 kuni +4 4 keemilist sidet kaks stabiilset isotoopi massiarvudega 12 ja 13 10 miljonit erinevat ühendit Taimede, loomade ja inimeste rakud Süsiniku keemilised sidemed Süsivesikud, rasvad, aminohapped Kofeiin Süsinik lihtainena Allotroopia Teemant Grafiit Fullereenid ja nanotorud tuntuim fullereen C60 Süsiniknanotoru
Ca:+20 | 2)8)8)2) Metall 1s22s22p63s23p64s2 Nr. 20 40,08 Sulamistemperatuur 1115,15 K (842°C) Keemistemperatuur 1757,15 K (1484°C) Tihedus 1,55 g/cm³ O.a tavaliselt +2 Omadused Pehme Hõbedane Läikiv Reageerib kergesti Põleb punase leegiga Avastamine Humphry Davy 1808. aastal. Kaltsiumamalgaani kuumutamine Robert Bunsen 1855 Isotoobid 6 stabiilset isotoopi 40 Ca, 42Ca, 43Ca, 44Ca, 46Ca ja 48Ca 18 ebastabiilset Kus leidub? Looduses ainult CaCO3 Kasutamine Redutseerijana teiste metallide väljaeraldamisel. Sulamite tootmisel Ehituses Juustu tootmisel Ühendid 2HCl + Ca → H2↑+CaCl2- jää eemaldamine, E509 Ca + O2 → CaO- värvid, putukamürk, heitvesi CaO + 3C → CO+CaC2- karbiidlamp, signaalraketid Ca(OH)2 + CO2 → H2O+CaCO3- mört, tsement,
Argoon Helen Lajal Põhiline info Argoon on.. Kolm stabiilset isotoopi ➔ Väärisgaas Ar36, Ar38, Ar40 ➔ Järjenumbriga 18Aatommass on ~ ➔ VIIIA rühmas 402 1s 2s2 2p6 3s2 3p6 ➔ 3. perioodis Tähis on Ar. Põhiline info Sulamistemperat -189,4°C Prootonite uur ja -185,87°C elektrontie Keemistemperatu arv - 18 Kristallvõre ur on Neutronite kuubiline
seda nime Paracelsus, Sveitsis sündinud sakslasest keemik, kes kasutas sõna ,,Zincum" 16. sajandil. See sõna tähendab saksa keeles ilmselt ,,hamba-sarnanast, teravaotsalist või sakilist osa", ja kuna tsingi metalli kristallid on okka-sarnased, siis näib selle päritolu üsna usaldustäratav. Ehitus ja asend perioodilisussüsteemis · Tsink sümbol: Zn · Asub 4 perioodis II B rühmas · keemiline element järjenumbriga 30, metall. · Tal on 4 stabiilset isotoopi massiarvudega 64, 66, 67 ja 68. Omadused, kasutamine ja tähtsus · Keskmise reageerimisvõimega · sinakashall metall · tuhmub niiske õhu käes ja põleb õhus ereda, sinakas-rohelise leegiga · tihedus 7,14 g/cm³. · sulamistemperatuur 419°C · keemistemperatuur on 907°C. · Tsinki kasutatakse terase galvaniseerimiseks, et korrosiooni ära hoida · Tsink sisaldub enamustes vitamiinides Tsinki tähtsamad ühendid ja kasutamine · ZnSO4-Tsinksulfiid
1. Räni aatomi number on 14, Lühend on Si Räni on pooljuht mis tähendab, et ta on võimeline kergesti kas loovutama või jagama oma elektronkatte välimise kihi nelja elektroni 2.ränil on 24 isotoopi ent ainult 3 neist on stabiilsed ja need on massiarvudega 28,29,30 3. 1,36 usa dollarit ühe naela kohta ehk 409,528 grammi 4.Üle 90% maakoorest koosnebräni mineraalides ent puhtal kujul esineb harva, leidub looduses kivimite ja mineraalide koostisosadena, nt kvartsi, päevakivi. 5.puhtal kujul räni avastas Jöns Jacob Berzelius 1824. aastal 6. Suurem osa ränist kasutatakse kaubanduses ilma suurema töötluseta
VASK Greetel Kala 10a Koostis Struktuur *Keemiline element *Kristallstruktuur : vask (Cuprum, Cu) tahkkeskendatud kuubiline võre Omadused *Punakas-kollaka värvusega *Tihedus 8920 kg/m3 *Hea elektri- ja soojusjuht (eritakistus 1.7·10-8 Wm) *Sulamistemperatuur 1084.62 °C *Pealispinnale võib ajajooksul tekkida rohekas kattekiht (hüdraatsoolade segu(sulfaadid,karbonaadid)) Omadused *Kaks stabiilset isotoopi massiarvudega 63 ja 65 *Aatommass on 63,54. *Vase elektronskeem näeb välja: 2) 8) 18) 1) *Vase eritakistus 20 °C juures on 16,78 nΩ·m Saamine *Vähesel määral leidub looduses ehedal kujul *Põhiliselt toodetakse erinevatest vasemaakidest Kasutusala *Elektrijuhtmed *Nõud *Mahutid õllepruulimiseks *Mahutid viski destileerimiseks *Graafilised sügavtrüki plaadid *Taimede seenhaiguste tõrje *Nanovasega värvitud klaas *Vaskvärvid Kasutusala *Relvad *Ehted *Raha
Väävel Kätlin Viilukas Sisukord Omadused Allotroobid Sulfiidid Sulfaadid Kasutusalad Väävel looduses Happevihmad Lõpp Omadused Mittemetall Elektrit mitte juhtiv Keemiline valem S8 4 stabiilset isotoopi Palju allotroopseid vorme Madala sulamistemperatuuriga Kollane (rohekas punakas), rabe, Lahustub mitmetes orgaanilistes ainetes Keemiliselt aktiivne metall Allotroobid Rombiline väävel (a) Peenepulpriline väävliõis S8 rombikujulistest molekulidest. Monokliinne väävel (b) Peenete nõeljate kristallidega allotroop, mis on saadud sulatatud väävli aeglasel jahutamisel. Plastiline väävel (c,d)
Tsink (Zn) Üldiselt Tsingist Järjenumber 30 4 stabiilset isotoopi massiarvudega 64, 66, 67 ja 68. Normaaltingimustel tihedus 7,14 g/cm³. Sulamistemperatuur on 419°C Keemistemperatuur on 907°C. Tsink on enimkasutavatest metallidest neljandal kohal (edestavad vaid raud, alumiinium ja vask) Keskmise reageerimisvõimega sinakashall metall Reageerib hapetega, alkaanidega ja teiste mittemetallidega Levinuim oksüdatsiooniaste on +2 Temperatuuril 100 °C kuni 210 °C on tsink vormitav ning sellele võib anda erinevaid kujusid.
Raud Raud Raud e. Ferrum on keemiline element järjenumbriga 26. Raud asub perioodilisussüsteemi VIII B rühmas ja 4. perioodis. Tal on neli stabiilset isotoopi massiarvudega 54, 56, 57 ja 58. Omadustelt on raud metall Normaaltingimustel on raud tahke aine tihedusega 7,87 g/cm3 Sulamistemperatuur 1811 K (1538 °C) Hõbevalge metall Raua puuduseks on ta intensiivne roostetamine Füüsikalised ja keemilised omadused Raud on hõbevalge keskmise kõvadusega metall. Lisandid muudavad raua kõvemaks. Raua tihedus on 7874 kg/m3 ja sulamistemperatuur 1539 kraadi. Raud on plastiline , mistõttu teda on võimalik valtsida ning sepistada.
Väävel Omadused · Väävel on mittemetall · Väävlil on 4 stabiilset isotoopi, massiarvudega 32, 33, 34 ja 36 · Värvus: kollane · Väävel on rabe, elektrit mittejuhtiv kristalne aine. Lisaks on väävel ka halb soojusjuht · Tihedus: 1,96 g/cm³. · Sulamistemp: 199C, keemistemp: 445C · Vees kristalne väävel ei lahustu · Keemiliselt on väävel aktiivne element. Reageerib normaaltingimustel Click to edit Master text styles leelismetallide, leelismuldmetallide, elavhõbeda, vase ja hõbedaga
· Jood on kilpnäärme hormooni koostisosa · Joodi puudus võib kaasa tuua raseduse katkemise, lastel väärarenguid ja eakaaslastest arengust mahajäämisi · Joodi puudus võib ka tekitada kilpnäärme haigust: struumat · Jood mõjutab juuste, küünte ja naha seisundit Küsimused 1. Mille vastu aitab jood? 2. Kus kohas leidub palju joodi looduslikult? 3. Mida tekitab joodi puudus organismis? 4. Kus kasutatakse joodi? 5. Mitu stabiilset isotoopi on joodil? Kasutatud kirjandus et.wikipedia.org en.wikipedia.org euyouth.net X klassi Keemia õpik Google.com
Valga Põhikool Kloor referaat Annekai Koger 8 klass Juhendaja : Ave Säks Valga 2009. Sisukord : Kloor. (mis see on ja millest koosneb ? ) Kloor on keemiline element järjenumbriga 17. Tal on kaks stabiilset isotoopi massiarvudega 35 ja 37. Keemilistelt omadustelt on kloor halogeen. Seetõttu on tema stabiilseim oksüdatsiooniaste -1. Teised klooriühendid, sealhulgas kloori oksiidid, on tugevad oksüdeerijad ja vähestabiilsed. Kloori oksiidid on happelised. Vesinikuga moodustab kloor vesinikkloriidi, mis on tugevalt happeline. Ta moodustab kaheaatomilised molekulid ja on normaaltingimustel rohekaskollane gaas, mis kondenseerub temperatuuril 33 kraadi Celsiust. Kloor on keemiliselt aktiivne
Tina Tutvustus Tina varasem nimetus on INGLISTINA Järjekorranumber : 50 Sümbol : Sn Massiarv : 118,69 Tinal on 10 stabiilset isotoopi Esinemisvormid Tinal on 3 esinemisvormi : 1) Normaaltingimustel on stabiilne valge tina, mis on hõbehall , pehme tahke aine tihedusega 7,31 g/cm³ ja hea elektrijuht . 2) Temperatuuril alla 13,2 °C on stabiilseim hall tina, mis on hall, habras pooljuht tihedusega 5,5 g/cm³. 3) Temperatuuril üle 160 °C on ta stabiilne habras tina, mis on habras, kuid metalne. Tina igapäevaelus Tina plastilisuse tõttu saab temast valmistada stannioli, millesse pakitakse
vabas olekus. Vesiniku aatomi ehituse eripära tõttu esineb vesinikuühenditele eripärane keemilise sideme liik vesinikside.[20] Negatiivne vesinikuioon H moodustub vesinikuaatomist eksotermilises protsessis (elektronafiinsus 0,75 eV). Seetõttu on oksüdatsiooniastmega 1 vesiniku ühendite puhul võimalik iooniline side.[21] Vesinik on mittemetall, mille võimalikud oksüdatsiooniastmed keemilistes ühendites on 1 või +1.[22] Isotoobid Tal on kaks stabiilset isotoopi massiarvudega 1 ja 2. Erinevalt muudest elementidest on keemilised ja füüsikalised erinevused vesiniku isotoopide vahel suhteliselt suured. Seetõttu on neil erinimetused ja mitteametlikud, ent laialdaselt kasutatavad erisümbolid. Isotoopi massiarvuga 1 nimetatakse prootiumiks ja keemiline sümbol H käib eriti selle isotoobi kohta. Isotoopi massiarvuga 2 nimetatakse deuteeriumiks, mille keemiline sümbol 2H (mitteametlikult D).
ISOTOOBID Isotoobid kujutavad endast ühe ja sama prootonite arvuga (Z), kuid erinevate massiarvudega (A) tuumi, st erinevate neutronite (N) arvuga tuumi. Isotoobid on ühesuguste keemiliste omadustega, kuid nad erinevad radioaktiivsuse suhtes. Isotoobid on Mendeleejevi tabelis ühes ja samas ruudus. Igal elemendil on isotoobid, kuid kõikidel elementidel pole nad stabiilsed. Vesinikul on kolm isotoopi aatommassidega 1,2 ja 3. Isotoopi aatommassiga 2 nim DEUTREERIUMIKS, tema tuum sisaldab 1 prootonit ja 1 neutronit. Isotoopi aatommassiga 3 nim TRIITIUMIKS, tema tuum sisaldab 1 prootonit ja 2 neutronit. Deuteeriumi ühinemisel hapnikuga saame nn raske vee. NIHKEREEGEL Radioaktiivsed muundumised alluvad nn nihkereeglile, mille sõnastas inglise füüsik Soddi. 1) alfa lagunemisel (eraldub alfa-osake, st He tuum) väheneb elemendi mass nelja
Aatomi ehitus ja perioodilisussüsteem 1. Aatom on aineosake, mis koosneb aatomituumast ja elektronidest. Aatomi mudelid: 1) Dalton; 2) Thomson; 3)Rutherford; 4) Bohr; 5)kvantteooria. Aatomi koostisosad: tuum, elektronkate, prooton, neutron. 2. Keemiline element on teatud kindel aatomite liik. Selle massiarv A=p+n 3. Isotoobid on sama keemilise elemendi aatomid, mis erinevad üksteisest neutronite arvu poolest. 3 vesiniku isotoopi: 1) tavaline vesinik H; 2)raske vesinik H; 3) üliraske vesinik H. 4. Bohri järgi on elektronkatte ehitus kihiti. Elektronide arv elektronkihil 2n . 5. Tänapäeva mudeli järgi ei paikne kihiti vaid moodustub energiatasemete järgi elektronpilv- s.o. negatiivsete laengute pilv. Orbitaal on ruumi osa aatomis, kus elektroni leidumise tõenäosus on kõige suurem.s-kera, p-hantel 6. Elektronkihtides alakihid : I kiht 1s (saab olla 2 elektroni) II kiht 2s 2p
Pallaadiumkloriid oli üks varasemaid tuberkuloosiravimeid. Füüsikalised omadused Pallaadium on toatemperatuuril tahkes olekus. Tihedus on umbes 12g·cm^-3 ning vedelas olekus umbes 10g·cm^-3. Sulamistemperatuur on 1554.9C ja keemistemperatuur 5365C. Kõvadus puhtal olekus palladiumil on vickersi skaala järgi 37 Mehhaanilised omadused Pallaadium toatemperatuuril on pehme ja plastne kuid karastamisega saab teda tugevamaks teha. Muu keemiline info Pallaadiumil on 6 stabiilset isotoopi massidega 102, 104, 105, 106, 108 ja 110. Tüüpilised oksüdatsiooniastmed on tal 0, +1, +2, +4 ja harvadel juhtudel ka +6. Kuigi plaatinametallina Pallaadium väga hapetega ei reageeri, on ta plaatinametallidest hapetega kõige reageerivam metall. Kasutusvaldkonnad Enamasti kasutatakse pallaadiumi autotööstuses koatalüsaatorina heitgaaside puhastamiseks. Kunagi kasutati pallaadiumkloriidi ka tuberkuloosiravimina ent vahetati paremate rohtude vastu välja.
süsivesikute ainevahetuses ning reguleerib vere suhkrutaset lisaks osaleb kilpnäärme talituses. · Kroom satub loodusesse fossiilsete kütuste põlemisel. · Kroomimaagi maailmatoodang on umbes 12 miljonit tonni aastas. Molübdeen · Molübdeeni nimetus tuleneb kreekakeelsest sõnast molübdos . · Selle avastati 1778a. Carl Wilhelm Scheele , aga esimesena tootis puhast molübdeeni Peter Jacob Hjelm. · Molübdeenil on 7 stabiilset isotoopi · Aatomnumber : 42 · Aatommass : 95,94 · Tihedus : 10,22g/cm3 · Sulamistemperatuur : 1620 °C · Keemistemperatuur : 4650 °C Ühendid : · Molübdeen(VI)oksiid valge aine · Molübdeen(IV)oksiid pruunikaslilla värvusega · Molübdeeni peamiseks ühendiks on molübdeniit. · Looduses täiesti puhast molübdeeni ei leidu. · Teda nimetatakse üheks luude hoidjatest, sest molübdeeni on vaja luukoe tekkeks ja arenguks.
tähtsus on eluslooduses (hingamine). 3 Halogeenid Suure keemilise Halogeenid on tugevad Tähtsamad ühendid: fluor, kroom. aktiivsuse tõttu leidub oksüdeerijad. Kasutatakse tuumakütuse puhastamiseks. Cl2,F2,Br2,J2 neid looduses vaid ühendite koosseisus. 4 Väävel S2 Teda leidub looduses Väävlil on 4 stabiilset Kasutatakse värvainete ja ravimite nii ehedalt kui ka isotoopi. valmistamiseks. Tähtsamad ühendid ühentites. vääveldioksiid ja vääveltrioksiid. 5 Lämmastik Leidub õhus mis Värvitu ja lõhnatu Ühentites on lämmastiku oksüdatsiooniaste moodustab 78% maa gaas. -3 kuni +5. Kasutatakse toidu N2 atmosfäärist. külmutamiseks.
· 450 km2 Ida-Virumaa territooriumist kaevandused Esimene tuumareaktor Fermi USA-s 1942. aastal -kiirgus 238 92 U + 01n 23992U23993Np + -10 e 239 93 Np23994 Pu + -10 e -kiirgus Tuumaenergia · Süsinikuvaba · Ei ole taastuv energia · Uraani varud ammenduvad saja aasta jooksul · 1 kg kohta 3,38*1014 J · Looduslikus uraanis 0,7% lõhustuvat isotoopi 235 U Tuumaenergia ohtlikkus · Tuumajaamade töökindlus · Radioaktiivsete tuumajäätmete käitlemine · Tuumapommi valmistamise võimalus tuumaelektrijaamade baasil Tuumareaktor · Kiirguskaitse (betoon) · Peegeldi vähendab soojuskadu · Tuumkütus (uraan 235 ja 238 segu) · Neutronite aeglusti (vesi, grafiit) · Reguleerimisvardad, k=1 (kaadmium) · Soojuskandja (vesi) · soojusvaheti Tuumareaktori ehitus
lidumine looduses ja üldiseloomustus Iseloomustus: on mittemetall. Lämmastik (ladina keeles nitrogenium; tähis N) on keemiline element järjenumbriga 7.Tal on kaks stabiilset isotoopi massiarvudega 14 ja 15.Ta moodustab kaheaatomilisi lihtaine molekule, mis on keemiliselt väga püsivad. Tavatingimustes on lämmastik värvitu, lõhnatu ja maitsetu gaas. Kondenseerub -196C värvituks vedelikusk Lämmastik on suurim üksik koostisosa Maa atmosfääri (~75%). See on loodud tuumasünteesi protsessiga tähtedes, Molekulaarne lämmastik ja lämmastiku ühendid on avastatud tähtedevaheline kosmose astronoomide kasutades Far Ultraviolet Spectroscopic Explorer
Näited: *VII A rühma elemendid v.a vesinik,2 ¤2Fe+3Cl2=2FeCl3 aatomilised molekulid. ¤2Na+ S =Na2S *Rühmast ülevalt alla,vees lahustuvus väheneb. *Aurud on õhust raskemad, mürgised. VESINIK: *Halvad eletrijuhid, J,sublimeerub (tahke läheb 3 Isotoopi: gaasiks) # prooton Keemilised : # prooton ja neutron (radioktiivne) **Halogeenid reageerivad metallidega. # prooton ja 2 neutronit(radioktiivne) 2Al+ 3J2=2AlJ3 Füüsikalised: Vesinik on värvitu,lõhnatu,ja õhust *Kõik halogeenid reageerivad vesinikuga. 14,5 korda kergem , toatemp. toas. Cl2 + 2NaJ = 2NaCl+J2
(1l vees lahustub 00C juures vähem kui 10 ml He, s.t. üle kahe korra vähem kui H 2 ja 51000 korda vähem kui soolhape. Tavalistes tingimustes on heelium keemiliselt inertne, kuid aatomite tugeval ergastamisel võivad moodustuda molekulaarsed ioonid. Näiteks moodustuvad elektrilahendusel kaheaatomilised ioniseeritud molekulid He 2+ (samuti nagu H2+). Tavalistes tingimustes (mitte elektrilahenduses) on need ioonid ebapüsivad. Heeliumil on kaks stabiilset isotoopi 4He ja 3He. Maakoores ja atmosfääris esineb ülekaalukalt 4He mis on tekkinud maakoores esinevate elementide a- lagunemise tõttu. Tavalistes tingimustes on heelium parem soojusjuht kui teised gaasid ning raskem ainult vesinikust.
Pärnumaa kutsehariduskeskus PK-12 BAARIUM REFERAAT 2013 Sisukord Sissejuhatus...1 Ajalugu...2 Füüsikalised omadused...3 Keemilised omadused...4 Kasutusalad...5 Huvitavaid fakte...6 Kokkuvõte...7 Kasutatud materjalid...8 1.Sissejuhatus Baarium on keemiline element järjenumbriga 56, leelismuldmetall. Tal on 7 stabiilset isotoopi, massiarvudega 130, 132, 134, 135, 136, 137 ja 138. Tema tihedus normaaltingimustel on 3,51 g/cm³ ja sulamistemperatuur on 727 Celsiuse kraadi. 2.Ajalugu Baariumi nimi pärineb kreeka sõnast barys, mis tähendab "rasket", kirjeldades ka mõne laiemalt tuntud baariumi sisaldava kivi tihedust. Alkeemikud varajases keskajas tundsid nii mõndagi baariumi sisaldavat mineraali. Siledad klibu-sarnased kivid mineraalbarüüdist
ning areneb kiirelt laienev ahelreaktsioon. Kuna loodusliku radioaktiivsuse tõttu leiduv aines alati mõni juhuslik neutron, siis tekib lahvatus praktiliselt momentaalselt. Tuumkütuseks tuumapommi tarvis kõlbab uraani isotoob U 92- 235, mille kriitiline mass on kera kujulisena 50kg, kuid on 3-kordselt vähendatav, kui kasutada neutroneid peegeldavat ümbrist. Looduslikus uraanis on seda isotoopi ainult 0,72%, kujuures põhiosa sellest moodustab isotoop U 92-238. Tuumkütuse saamiseks tuleks seda rikastada, aga see on kulukas protsess ja sellepärast kasut moodsates tuumapommides lõhustuva materjalina plutooniumi. (vana)Tuumareaktor-seade, milles kulgeb juhitav tuumade lõhestumisreaktsioon.Uraanituumad haaravad kõige efektiivsemalt aeglasi neutroneid.Aeglaste neutronite haaramine koos järgneva tuuma lõhustumisega on sadu kordi tõenäosem kui kiirete neutronite haaramine
Liitiumi väheseid lisandid alumiiniumile, magneesiumile ja teistele metallidele suurendavad viimaste vastupanuvõimet ja muudavad nad püsivamaks hapete ja leeliste suhtes. Liitiumi aurudes võib keevitada alumiiniumi. Tähtis kasutusala on veel tuumaenergeetika. Liitiumiühendeid kasutatakse keraamikas glasuuride ja emailide valmistamisel, klaasitööstuses opaalklaasi ja filtrite tootmisel, mis lasevad läbi ultraviolettkiiri. Liitiumil on kaks stabiilset isotoopi massiarvudega 6 ja 7. Pikima elueaga radioaktiivse isotoobi (massiarvuga 8) poolestusaeg on 0,84 sekundit. Maris Kiipus 10B
Ta tihedus on normaaltingimustel 1,74 g/cm3 ning ta sulab temperatuuril 650 Celsiuse järgi. Peendispergeeritud magneesium süttib õhu käes hõlpsasti ja põleb heleda leegiga temperatuuril umbes 2500 K (2200 °C). Magneesiumituld ei saa kustutada ei vee ega süsihappegaasiga, kuna ta põleb (oksüdeerub) nendes keskkondades edasi, taandades vastavalt vesiniku ja süsiniku. Keemiliselt on ta küllaltki aktiivne. Tal on kolm stabiilset isotoopi massiarvudega 24, 25 ja 26. Magneesiumi leidub näiteks maakoores 2,1% ja leviku poolest on ta keemilistest elementidest 7. kohal. Magneesium kuulub ligikaudu 200 mineraali koostisesse. Ammendamatud magneesiumivarud on ookeanides ja meredes. 1 kuupmeeter merevett sisaldab lausa kuni 1,35 kg magneesiumi. Magneesiumi avastas 1808. aastal Humphry Davy Edinburghis. Ta oli inglise keemik , kes sündis 17. detsember 1778 Penzances ning suri 29. mai 1829 Genfis. Ta oli üks elektrokeemia teerajajaid
õhusaastevabalt. Uuringud näitavad, et tuumaenergiast saadud elekter on söest toodetust isegi odavam. Tänapäeval annavad tuumaelektrijaamad 17% kogu elektrienergiast, peaaegu sama palju kui hüdroelektrijaamad. Uraan kui kõige alus: · Tuumaelektrijaamas kasutatakse kütusena uraani, mille varusid arvatakse jätkuvat umbes viiekümneks aastaks. · Rikkalikumad uraanileiukohad on Kanadas, USA-s ja LAV-s. (Kasutatakse peamiselt Uraan-238 isotoopi ja Pu-239 isotoopi. Uraan-238 peab rikastama niipalju et U-235 isotoobi protsent oleks vähemalt 3. ) · U-235 looduses esineb väga vähe väikestes kontsentratsioonides. Tuumaelektrijaamas piisab U-235 kontsentratsioonist 3% siis tuumapommi jaoks on vaja juba umbes 90% kontsentratsiooni. Tuumariigid: · Riigiti erineb nii tuumareaktorite arv kui nende toodetud tuumaelektri osa laiades piirides · Kõige rohkem reaktoreid töötab Ameerika Ühendriikides 104, järgnevad
omadused on teadmata ja ainult ennustused. Koperniikium on eeldatavalt vedel, sulamispunkt 10-11 kraadi, tihedus 14,0 g cm3 kohta. Pole teada elemendi värv. Koperniikium peaks olema tihe metall, tihedusega, mis sarnaneb elavhõbeda teadaoleva tihedusega, toatemperatuuril tõenäoliselt gaas. Elektronkihte on koperniikiumil 7 ja välisel kihil on kaks elektroni. Koperniikiumil pole stabiilseid ega looduslikult esinevaid isotoope. Laboris on sünteesitud mitu radioaktiivset isotoopi, kas kahe aatomi sulatamise või raskemate elementide lagunemise jälgimisega. Kopernikium-283 isotoop oli oluline vahend fleroviumi ja livermoriumi avastuste kinnitamisel. Kuna ta on radioaktiivne, siis on võimalik, et tulevikus on kunagi võimalik seda elementi kasutada kütusena tuumatehnoloogias. Mind väga huvitab koperniikiumi kohta see, et see on mõistatuslik ja salapärane. Mõte sellest, et element saab eksisteerida vaid mõni sekund, on minu jaoks väga huvitav. Ma arvan,
annaabi.ee 
