Plaatina avastamine Eheplaatina oli inimkonnale tuntud juba kauges minevikus. Muinas-Egiptuse 12.nda dünastia ajast pärinevates kuldesemetes oli kõrge plaatinasisaldus. Vanas Egiptuses ning Lõuna- ja Kesk-Ameerika asukad töötlesid seda juba 100 aastat Enne meie aega. Vanas Roomas arvati plaatina olevat plii erim (Plumbum candidum). 1557. a nimetas itaalia poeet Julius Caesar Scaliger plaatinat hispaaniakeelselt plata (hõbeda järgi) Looduslik plaatina koosneb 5 stabiilsest isotoobist ja ühest radioaktiivsest isotoobist. (190, 192, 194, 195, 196 ja 198.) Nimi: Plaatina Sümbol: Pt Aatomi number: 78 Aatomi mass: 195.078 amü Sulamistemperatuur: 1772.0 °C (2045.15 °K, 3221.6 °F) Keemistemperatuur.: 3827.0 °C (4100.15 °K, 6920.6 °F) Elektronide/Prootonite arv: 78 Neutronite arv: 117 Kristallide struktuur: Kuupjas Tihedus: 21.45 g/cm3 Värvus: Hõbedane Plaatinat leidub looduses ehedalt ja mineraalidena. Viimaseid on teada üle saja. Tähtsamad plaatina mineraalid on
Baarium Ba Riivart Grauberg AT10 Elektronskeem Ba +56 2)8)8)18)18)2) Baarium (kreeka keeles barys "raske"), Ba, barium, keemiliste elementide perioodilisussüsteemi 2-e rühma element, leelismuldmetall; järjekorranumber 56, aatommass 137,34. Looduslik baarium koosneb 7-est stabiilsest isotoobist. Baarium on hõbevalge läikiv metall, sulamistemperatuur 727 kraadi, tihedus 3,63 Mg/m3. Lahustuvad baariumiühendid on väga mürgised. 1774 tõestas C. Scheele, et barüüdi koostisse kuulub senitundmatu metall; selle eraldas 1808 H. Davy. Kasutatakse Baariumi kasutatakse peamiselt sulamite valmistamiseks ning getterina, kuid teda lisatakse ka materjaldele, millest tehakse radioaktiiv- ja röngenikiirguse vastaseid kaitsevahendeid. Baariumisooli
Kroom50 arvatakse olevat radioaktiivne poolestusajaga üle 1017 aasta. Omadustelt on kroom metall. Normaaltingimustel on kroomi tihedus 7,14 g/cm3. Kroomi nimetus tuleb tema ühendite kirgastest värvustest. Kroomis sulamistemperatuur on 1890 0 C ja keemistemperatuur 2482 0C. Kristalli struktuur on tal kuubiku kujuline. Ühendites on kroomi oksüdatsiooniaste II, III, VI, harvemini I, IV ja V. Looduslik kroom koosneb 4 stabiilsest isotoobist. Kroom on sinkja varjundiga hõbevalge läikiv kõva metall. Ta on keemiliselt vastupidav, reageerib vesinikkloriid ja lahjendatud väävelhappega, lämmastikhappes ja kuningvees passiveerub ehk kattub õhukese korrosioonikindla kaitsekihiga. On toatemperatuuril püsiv ega oksüdeeru. Kuumutamisel reageerib kroom hapniku, halogeenide, väävli, lämmastiku ja süsinikuga. Oksüdeerijate manulusel ka sulatatud leelistega siis tekivad kromaadid
Karina Stepanjan PK12 Levimus, leidumine, ajalooline aspekt Plii on mürkmetall, ainult elavhõbe ja kaadmium on pliist mürgisemad Plii on ammutuntud ja laialdaselt kasutatav metall, kuigi tema sisaldus maakoores on suhteliselt väike. Tuntud on umbes 80 mineraali, mis sisaldavad Pb, neist tööstuslikult tähtsaim on galeniit ehk pliiläik PbS Looduslik plii koosneb 5 stabiilsest isotoobist massiarvudega 202, 204, 206, 207 ja 208, neist 3 viimast on vastavalt U, Ac ja Th radioaktiivse lagunemise rea viimased liikmed. Inimkonnale oli plii üks esimesi tundmaõpitud metalle. Saamine Plii tootmise tooraineks on polümetalsed maagid (tavaliselt 15 % pliid), mida rikastatakse flotatsiooniga ning kuumutatakse õhu juurdepääsul: 2 PbS + 3 O2 2 PbO + 2 SO2
Juhendaja: õp.Karoliina Tõnisson 25.11.2011 Baarium (Ba) Keemiline element Baarium tuleb kreeka keelest barys "raske". Baarium on leelismuldmetall. Keemiliste elementide perioodilisussüsteemis asub IIA.rühmas ja 6.perioodis. Baariumi järjekorranumber on 56, aatommass 137,34 amü. Looduses leidub baariumit vaid ühendeina, millest tavalisemad on näiteks baariumsulfaat (BaSO4) või baariumkarbonaat (BaCO3). Looduslik baarium koosneb 7-est stabiilsest isotoobist. Tööstuslikult saadakse baariumi barüüdist või viteriidist. Baarium on hõbevalge läikiv metall, sulamistemperatuur on 727 kraadi, tihedus 3,63 Mg/m3. Baariumi sisaldus maakoores on 0.0425% ja merevees 13 µg/L . Seda esineb mineraalides barüüt (sulfaat) ja viteriit (karbonaat). Haruldane kalliskivi nimega bentoniit sisaldab samuti baariumi. Rohkesti leidub seda Hiinas, Saksamaal, Indias, Marokos ja U.S.As. Kuna baarium
Germaanium on haruldane ja hajutatud element, mis keemiliste elementide levimuselt on maakoores 52.kohal. Germaaniumi toormeks on polümetalsed ja sulfiidsed maagid, milles germaanium esineb haruldase lisaelemendina, eriti koos hõbeda ja pliiga. Germaanium esineb ka Päikesel ja meteoriitides. Germaanium on keemiliste elementide perioodilisussüsteemi 4-da A rühma element, järjekorranumbriga 32., aatommass 72.59. Looduslik germaanium koosneb 4-ast stabiilsest isotoobist massiarvudega 70, 72, 73 ja 74 ja ühest radioktiivsest isotoobist. · Elektronskeem: Ge +32¦ 2)8)8)14) Germaanium saadakse peamiselt kõrvalproduktina värviliste metallide tootmisel ja fossiilkütuste kivisöe- ja pruunsöetuhast, milles germaaniumisisaldus on ühe tonni tuha kohta kuni 2%. Toore rikastatakse ja kontsenteeritakse (palju meetodeid ja etappe). Saadakse GeCl4, mida puhastatakse ülihoolikalt ning hüdrolüüsitakse ülipuhta veega, saadakse GeO2
Referaat ELAVHÕBE 10. klass 2009 MIKS ON OLULINE? Elavhõbe (Hg) on keemiliste elementide perioodilisustabelis üks kuuest elemendist, mis on normaaltingimustel vedel (lad. Hydrargyrum = "vesihõbe", "vedel hõbe"). Asub tabeli II B rühmas ning koosneb looduslikult seitsmest stabiilsest isotoobist. KUS LEIDUB JA MILLENA? Looduses on puhas elavhõbe haruldane, esineb ühenditena. Vanimaks tuntud elavhõbedaühendiks on erkpunase värvusega kinaver (HgS). Kinaver on põhiline elavhõbeda tooraine. Elavhõbedat leidub ka jäljeelemendina paljudes kivimites ja mineraalides (mitme erivormina). Tavaliselt üle 90% (sageli üle 99%) lahustumatul, elusorganismidele omastamatul kujul, kuid mikroorganismide elutegevusel muutuvad need ühendid lahustuvateks ja lülituvad loodusringesse
Titaan-Ti Avastamine: Titaani avastas 1791. aastal inglise keemik W. Gregor. Titaan on keemiliste elementide perioodilisussüsteemi IV rühma element. Titaani lühendiks on Ti ja kreeka keelne nimetus on Titanium. Tema järjekorra number on 22 ja aatommass on 47, 88. Looduslik titaan koosneb viiest stabiilsest isotoobist, mille massiarvud on 46 & 50. Titaan on hõbevalge, plastne, tugev ja korrosioonikindel metall. Ta on keskmise aktiivsusega metall. Tema sulamistemperatuur on 1668 kraadi C, keemistemperatuur on 3287 kraadi C ja tihedus 4,505 Mg/m3. Õhu toimel titaan ei oksüdeeru, sest tiheda ja vastupidava oksiidikihi tekkimise tõttu ta passiveerub. Kuumutamisel reageerib titaan halogeenide, vesiniku ja süsinikuga. Kasutamine: Titaan ja titaani sisaldavad sulamid on väga kuumus- ja korrosioonikindlad.
Gümnaasium referaat Koostaja: Juhendaja: Tartu 2009 Sissejuhatus Elemendist üldiselt Tina on keemiliste elementide perioodilisussüsteemi IV rühma element, selle sümbol on Sn(lad. k. stannum)ja järjenumber on 50 .Looduslik tina koosneb kümnest stabiilsest isotoobist, mille massiarvud on 112, 114-120, 122 ja 124. Tal on kõigist elementidest kõige rohkem stabiilseid isotoope. Tina on õhu käes väga aeglaselt tumenev hõbevalge, pehme, plastne ja venitatav madala sulamistemperatuuriga metall. See on püsiv õhuhapniku ja vee suhtes, sest kattub kaitsva oksiidikihiga. Ta on teiste metallide seast kergesti äratuntav seetõttu, et tina krigiseb painutamisel. Looduses on see väheesinev
Keemistemperatuur.: 3827.0 °C (4100.15 °K, 6920.6 °F) Elektronide/Prootonite arv: 78 Neutronite arv: 117 Kristallide struktuur: Kuupjas Tihedus: 21.45 g/cm3 Värvus: Hõbedane (http://www.euyouth.net/projects/keemia/index.php?sisu=elemendid&element=pt) 2. Plaatina Plaatina on keemiliste elementide perioodilisussüsteemi VIII rühma element, selle järjenumber on 78 ning aatommass 195.08. Looduslik plaatina koosneb 5 stabiilsest isotoobist ja radioaktiivsest isotoobist. Plaatina on hõbevalge plastne hästi töödeldav raskemetall. Omadustelt on plaatina plaatinametall ja sellisena väärismetall. Tema tihedus normaaltingimustel on 21,1 g/cm³ ja tema sulamistemperatuur 1768 Celsiuse kraadi. See metall on keemiliselt väheaktiivne, õhus püsiv ning ei reageeri hapetega ega leelislahustega, toatemperatuuril reageerib aeglaselt broomiga, kuningveega moodustab heksaklorophappe H 2 PtCl6
· k = ntekkinud - nkaotatud · k on väiksem kui 1 -> alakriitiline. Kiirgab neutronkiirgust, selle suurus oleneb k'st. · ..suurem..->ülekriitiline. · Kõik tuumarelvad vajavad plahvatamiseks ülekriitilise massi saavutamist. · K=1 on kriitiline. Kõik tuumajaamad töötavad selles reziimis. Tuumakütuseks sobivad elemendid: · Enamuse reaktorite kütuseks olev uraan koosneb eelkõige kahest isotoobist, milleks on uraan-235 ja uraan-238 · Mõnedes reaktorites üritatakse kasutada kütusena oksiidkütusesegu, mis sisaldab rikastatud uraani, kuhu on segatud kasutatu kütuse töötlemisel saadud plutoonium. · Osadeks võivad lõhustuda ainult mõnede raskete elementide tuumad.Tuumade lõhustumisel kiirgub 2-3 neutronit ja gammakiired
Elemendi, ühendite kasutusalad: soojusvahetajad lennukidetailid luuneedid, proteesid värvide ja paberi pigmendid polümeerumise katalüsaator Titaani avastas 1791. aastal inglise keemik W. Gregor. Titaan on keemiliste elementide perioodilisussüsteemi IV rühma element. Titaani lühendiks on Ti ja kreeka keelne nimetus on Titanium. Tema järjekorra number on 22 ja aatommass on 47, 88. Looduslik titaan koosneb viiest stabiilsest isotoobist, mille massiarvud on 46 & 50. Titaan on hõbevalge, plastne, tugev ja korrosioonikindel metall. Ta on keskmise aktiivsusega metall. Tema sulamistemperatuur on 1668 kraadi C, keemistemperatuur on 3287 kraadi C ja tihedus 4,505 Mg/m3. Õhu toimel titaan ei oksüdeeru, sest tiheda ja vastupidava oksiidikihi tekkimise tõttu ta passiveerub. Kuumutamisel reageerib titaan halogeenide, vesiniku ja süsinikuga. Mineraale, mis sisaldavad titaani, leidub looduses kõikjal. Niisuguste mineraalide kõige
oktoobril 1956. aastal Calder Hall'is Inglismaal. Maailma esimene täissuuruses tuumaelektijaama, mille eesmärk oli ainult elektritootmine ühendati elektrivõguga 18. detsembril 1957. aastal USA-s Shippingport'is. 3 2 ENERGIA TOOTMINE TUUMAELEKTRIJAAMADES Tuumaenergias on tootmise aluseks kasutatava kütuse aatomituumade ning neutronite vaheline reaktsioon. Enamuste tuumaelektrijaamade kütuseks olev uraan koosneb peamiselt kahest isotoobist, milleks on uraan-235 ning uraan-238. Looduses leiduvas uraanis, mida jätkuvalt kasutatakse vanemates tuumaelektrijaamades, on nende isotoopide vahekord vastavalt 0,7 ja 99,3 % massi järgi. Enne kasutusele võtmist tuleb uraani rikastada, kuna tänapäevastes reaktorites valdavalt kasutatav uraan sisaldab umbes 2,5 % uraan-235. 2.1 Uraani tuuma lõhustumisprotsess Kui uraan-235 tuum neelab neutroni ning lõhustub kaheks kildtuumaks ehk
Kroomis sulamistemperatuur on 1890 0 C ja keemistemperatuur 2482 0C. Kristalli struktuur on tal kuubiku kujuline. Ühendites on kroomi oksüdatsiooniaste II, III, VI, harvemini I, IV ja V. Tähtsamad kroomi ühendid on kroom (III)oksiid Cr2O3, mis ei lahustu vees ega reageeri hapetega, kaalium(III)sulfaatdodekahüdraat KCr(SO4)2.12H2O, kroom(VI)oksiid CrO3, kroom(VI)hape H2CrO4 ja dikroom(VI)hape H2Cr2O7 ning nende soolad kromaadid ja dikromaadid. Looduslik kroom koosneb 4 stabiilsest isotoobist. Kroom on sinkja varjundiga hõbevalge läikiv kõva metall. Ta on keemiliselt vastupidav, reageerib vesinikkloriid- ja lahjendatud väävelhappega, lämmastikhappes ja kuningvees passiveerub ehk kattub õhukese korrosioonikindla kaitsekihiga. On toatemperatuuril püsiv ega oksüdeeru. Kuumutamisel reageerib kroom hapniku, halogeenide, väävli, lämmastiku ja süsinikuga. Oksüdeerijate manulusel ka sulatatud leelistega- siis tekivad kromaadid. Looduses leidub kroomi ainult
Keskajal oli see aga tõsine nuhtlus kuna paljud majapidamisesemed olid just sellest metallist. Vanades kirikutes põevad paljud oreliviled madala temperatuuri tõttu tinakatku, mis avaldab mõju helikvaliteedile. Arvati, et tinakatku põhjustab naisnõidade needus. Paljud nõiduses süüdistatud kahtlusalused põletati seepärast tuleriidal. 5 Tina radioaktiivsus Looduslik tina koosneb mitmest isotoobist, millest üks on radioaktiivne. Umbes 6% tinast moodustab radioaktiivne tina (Sn-124), mis kiirgab -kiirgust ja on ülipika poolestusajaga. Tinasulamid Esimene ja tähtsaim tinasulam oli pronks- tina ja vase sulam. Tina lisamine alandab vase sulamistemperatuuri. Samas suurendab pehme metall tina teise pehme metalli vase kõvadust. Võrreldes tina ja vasega on pronks kõvem ja tugevam. Tina on jootemetalli põhikomponent
) Strontsiumit säilitatakse vedelas süsivesinikus nagu mineraalõlis, kinnijoodetud nõus või petrooleumis, et vältida oksüdeerumist. Õhus kattub strontsiumi pind juba toatemperatuuril kollaka hapnikuühendite kihiga. Peenestatud pulbriline strontsium on toatemperatuuril isesüttiv. Strontsiumisoolad põlevad punase leegiga, mistõttu kasutatakse neid pürotehnika ja signaalrakketide tootmises. Maakoores esineb loodulik strontsium seguna neljast stabiilsest isotoobist, millest levinuim on 88Sr (88,56%). Levik Strontsium on maakoores elementide levimuselt 15. kohal, esinedes keskmiselt 0,034% ulatuses kõigis tardkivimites. Strontsiumi leidub peamiselt kahe ühendina: strontsianiit (SrCO3) ja tsölestiin (SrSO4). Neist kahest mineraalist esineb tsölestiin settekivimites sobivamas kvantiteedis, mis muudab selle mineraali kaevandamise levinumaks. Kuna strontsiumi kasutatakse põhiliselt karbonaadi kujul, siis oleks strontsianiit eelistatum,
tihedus 3 kristallvõreg 7,28 g/cm Kui sulatina valada uhmrisse, siis on a metall kohe peale tahkumist hõõrumisel kergesti peenestatv Isotoobid. IX Enn Päreteli Füüsika õpik lk.67 69 Enamik looduses esineavid keemilisi elemente koosnevad mitmest isotoobist Ühe ja sama elemendi iotoopidel on tuumas prootonite arv ühesugune, neutronite arv aga erinev. Isotoobi keemilised tähised ja nimetused tulenevad reeglina vastava elemendi nimetusest. Erandiks on vesiniku isotoobid Valem või tähis Nimi Tuuma Tuumas Elekton Keskmine prootoneid neutronei e sisaldus
(1) Kokku tuntakse (1993 aastast) 29 radioaktiivset elementi (nii on neid enam, kui üks neljandik kõigist keemilistest elementidest). Looduslikud radioaktiivsed elemendid on Poloonium, Astaat, Radoon, Frantsium, Raadium, Aktiinium, Toorium, Protaktiinium ja Uraan, tühiselt vähe on leitud Neptuuniumi ja Plutoniumi. Ülejäänud radioaktiivseid elemente on saadud tehislikult tuumareaktsioonis. Looduslikud radioaktiivsed elemendid koosnevad tavaliselt 2-3 isotoobist. Radioaktiivsel muundumisel kiirgavad need elemendid a- või b- osakesi, lagunemise lõppsaadus on stabiilne -isotoop (radioaktiivrida). Radioaktiivsuseks nimetatakse keemiliste elementide aatomituumade iseeneslikku lagunemist. Elemendi radioaktiivsust iseloomustatakse poolestusajaga, s.o. aeg mis on vajalik alghetkel võetud arvu kahekordseks vähendamiseks. Erinevate radioaktiivsete elementide poolestusajad on erinevad alates sekundi murdosast küündides miljardite aastateni
23- aastaseks (pakkudes elemendi nimeks muride). Tänapäeval kasutatakse broomi tootmise toorainena peamiselt mere- ja soolajärvede vett, maa-aluseid soolaveekogumeid ja kaaliumiväetiste tootmisel tekkivaid soolalahuseid. Neid bromiide sisaldavaid lahuseid kontsentreeritakse; vaba broomi saadakse kloori juhtimisel lahusesse. BROOM LOODUSES Broom on vähelevinud element. Looduslik broom koosneb 2 stabiilsest isotoobist: Br-79 (51%) ja Br-81. Looduses esineb broom sooladena bromiididena merevees, soolajärvede ja naftapuuraukude vees, merevetikates, mineraalides. Enamasti NaBr ja KBr ühenditena. Tuntakse üksikuid broomi sisaldavaid mineraale, peamiselt broomargiriiti AgBr ja emboloiiti Ag(Cl,Br). Looduses esineb broom hajutatult koos klooriga (kloriidsetes mineraalides), sisaldub merevees(0,065%) ja soolajärvedes (tavaliselt kuni 0,2%, Surnumeres 0,4-0,6%). Ookeanis
Plii on üks nendest elementidest, mille mass maakeral kogu aeg suureneb.See on tingitud sellest, et plii on uraani ja tooriumi radioaktiivridatesse kuuluvate elementide lõppsaadus. Tähtsaim pliimineraal on pliiläik ehk graniit PbS, väga harva leidub pliid ka ehedalt. Pliid saadakse maagi särdamisel söega: 2PbS + 3O2 ?2Pb + 2SO2 Pb + C ? Pb + CO Looduslik plii koosneb viiest stabiilsest isotoobist massiarvudega 202, 204, 206, 207 ja 208. Looduslikes vetes on plii sisaldus väga madal. Omadused Füüsikalised omadused: Aatommass: 207,2 Sulamistemperatuur: 327,502 °C Keemistemperatuur: 1744 °C Tihedus: 11,34 g/cm3 Värvus: hõbevalge, sinaka läikega Agregaatolek toatemperatuuril: tahke Kõvadus Mohsi järgi: 1,5 Looduslike isotoope on: 4
PETM-i iseloomustab märkimisväärne (>3.0 ) negatiivne süsiniku isotoopkoosseisu muutus (CIE), mida on tuvastatud nii mere kui ka maismaa fossiilidel (Koch et al., 1992). Samuti toimus maailmamere kaltsiidi kompentsatsiooni sügavuse (CCD) tõus (Zachos et al., 2005) ja karbonaatsete setete 13 lahustumine (Thomas et al., 2000). Negatiivne CIE on põhjustatud C isotoobist vaestunud CO2 sissekandega (üle 2000 PgC) PETM-i alguses . See oli võrdlemisi kiire sündmus, mis kestis vähem kui 10 kyr (Zachos et al., 2008). Sellega see toetab hüpoteesi, et järgnev globaalne soojenemine oli tingitud kasvuhoone gaasidest (Joonis 1). Joonis 1. Atmosfäärse pCO2 evolutsioon viimase 65 Ma jooksul (Zachos et al., 2008). 2 2. Keskonnamuutused PETM-i iseloomustavad ekstreemsed keskonnamuutused Maal
Vauquelin uuris sama mineraali, kuid teda saatis suurem edu. 1797.a. avastaski ta uue elemendi, millele pani nimeks Kroom.[3] Kroomi nimetus tuleb kreeka keelsest sõnast chroma, mis tähendab värvust. Nimetus anti elemendile, sest paljud tema ühendid on värvilised. Kroomi keemilsed omadused Kroom on keemiliste elementide perioodilisuse süsteemi VIB rühma element. Ta järjenumber on 24 ning aatommass 51,996.Looduslik kroom koosneb 4 stabiilsest isotoobist. Need on isotoobid massiarvudega 50, 52, 53 ja 54. Kroom-50 arvatakse olevat radioaktiivne poolestusajaga üle 1017 aasta [4]. Kroomil on 24 prootonit ja elektroni , 28 neutronit ning 4 elektronkihti, mis jagunevad +24| 2)8)13)1) (pilt 1).Ühendites on kroomi oksüdatsiooniaste II, III, VI, harvemini I, IV ja V. Kroomi kristalli struktuur on kuubikukujuline. Kroom võib kuuluda nii katiooni kui aniooni koostisesse. Tähtsamad kroomi ühendid on kroom (III)oksiid Cr2O3, mis ei lahustu vees ega
kaadmium ja elavhõbe osalevad biokeemilistes reaktsioonides ja esinevad elusorganismides üliväikestes kogustes (ultramikroelemendid). Suuremas koguses on kaadmiumi lahustuvad ühendid mürgised ja keskkonnaohtlikud (Karik ja Truus 2003). 1. FÜÜSIKALISED JA KEEMILISED OMADUSED 3 Kaadmiumi aatomnumber on 48 ning aatommass 112,41 grammi mooli kohta (Karik ja Truus 2003). Cd on radioisotoop ning 43-st teadaolevast isotoobist esineb looduses kokku 8. Kaadmiumi oksüdatsiooniaste on II ja elektronegatiivsus Paulingu järgi 1,7. Sisaldus maakoores 0,13 ppm, sulamistemperatuur 320,8 °C, keemistemperatuur 766 °C, tihedus toatemperatuuril 8,65 g/cm3 ja eritakistus 0,074 mm2/m. IIB rühma elementidele on iseloomulik, et kõik need metallid lenduvad kuumutamisel (Karik 2000). Võrreldes teiste raskemetallidega on kaadmium märkimisväärselt ebapüsiv, kuna on väga elektropositiivne
1 ENERGIA TUUMAREAKTSIOONIDEST AATOMIELEKTRIJAAM 1 1 Ülesanded: 1.Väljendada megaelektronvoltides tuuma mass 17 Cl 35 ( mCl = 34,969 u ). u = 931,5 MeV . mCl = 32573,624 MeV 2. Väljendada kilogrammides tuuma mass 82 Pb 208 ( mpb= 207,976627 u ). 1 u = 1.6605 10 -27 kg. mPb = 345,3535 10 -27 kg 3.Boor koosneb kahest stabiilsest isotoobist: 19,6 % aatommassiga 10,012937 u ja 80.4 % aatommassiga 11,009305 u. Arvutada loodusliku boori aatommass. u1 = u2= A B = 10,8140168 u 4.Vase aatommass on 63,54 u. Vasel on looduses kaks isotoopi massiarvudega 63 ja 65. Määrata nende protsentuaalne sisaldus looduslikus vases. 65 x + 63 y = 63,54 x + y = 1 x = 1 - y 65 ( 1 - y ) + 63 y = 63, 54
mis on ilusam puhtast plaatinast. See sulam on hästi poleeritav ning leidis kasutamist galanteriiesemete valmistamisel. Sulatades plaatinat rauaga, sai Arhipov suure kõvadusega terase, millega võis lõigata klaasi. Sellest kirjutati:"...kriimustas klaasi ja lõikas rauda nagu tina." Sulamist soovitati toota habemenuge. Praegu teatakse, et plaatinal on palju isotoope. Kaunitaride sõrmedes sirav plaatina koosneb 5 stabiilsest (192Pt, 194Pt, 195Pt, 196Pt, 198Pt) ja ühest radioaktiivsest isotoobist (190Pt). Viimase poolestusaeg on 6,9 x 1011 aastat ja tema osa plaatina üldmassis on väike (0,0127 %). Kõige enam leidub plaatinat, mille massiarvud on 195 (33,8 %), 194 (32,9 %) ja 196 (25,2 %). Teadlased on loonud ka 20 plaatina kunstlikku isotoopi. Neist enimkasutatavad isotoobid 197 (poolestusaeg 17,4 tundi) ja 199 (poolestusaeg 31 minutit). Plaatinat leidub looduses ehedalt ja mineraalidena. Viimaseid on teada üle saja.
juba olemas vesi vedelas olekus. Geoloogid leidsid Isua setete (grafiidi) C-isotoopset koostist uurides, et nad võisid olla tekkinud elusorganismide (mikroobide) osalusel. Elusorganismid eelistavad kerge (C12) isotoobiga CO2 (see on liikuvam) C13 isotoobiga CO2-le seda orgaanilisse ainesse sidudes. MineraalidPraegune Isua setete moodustuvad ala oli kunagi keemilisel teel mõlemast isotoobist sama kiirusega. ürgookeani põhi. Sinna settisid ürgookeani asukate orgaanilised jäänused. 3.8 miljardit aastat Mikrobioloogia I 2017 vana Isua settekivim
fluoriga → ClF, ClF3 või ClF5 (otsesel reaktsioonil); joodiga ja broomiga → ICl, ICl3 või BrCl, Saamine: laboris taval. HCl + oksüdeerijad ; tööstuses: peaaegu eranditult elektrokeemiliselt.Kasut – väga laialdane, oksüdeerivad ja pleegitavad vahendid, kloororgaaniliste ühendite tootmiseks. Broom (Br)- Avastas A.J.Balard 1826 Vahemere soolakontsentraatidest, ainus toatemperatuuril vedel mittemetall. Looduslik Br koosneb 2 stabiilsest isotoobist, sisaldub merevees ja soolajärvedes, naftapuuraukude vees jm. Biotoime: suhteliselt ühtlaselt organismis jaotunud. Rohkem kilpnäärmes ja neerudes. Lihtainena väga mürgine ja sööbiv. Kahjustab väga tugevasti nahka, halvastiparanevad haavandid; OM: raske (kuid väga “liikuv”) tume-punakaspruun vedelik, tahkumisel tekivad punakaspruunud nõeljad kristallid, mis tugeval jahutamisel, lah vees.O-aon ühendites erinev: -1, +1, +3, +5 ja +7. Lahustumisel vees osaliselt reageerib sellega
leelismetallide sulade vesiniksulfaatide. Galliumi biotoime kohta on vähe andmeid, kuid üldiselt peetakse teda vähetoksiliseks elemendiks (näit. soovitatakse kasutada hambaplommides mürgise elavhõbeda asemel). 3.5. Indium 3.5.1. Elemendi ja lihtainena 3.5.1.1. Avastamine, leidumine looduses Avastasid spektraalanalüüsiga saksa keemikud F.Reich ja H.T.Richter 1863 sinise joone järgi spektris (lad. indicum – indigo, sinine värvaine) Looduslik In koosneb kahest isotoobist massiarvudega 113 ja 115 (95,7%) radioakt. (poolestusaeg 6 · 1014 a) “Hajutatud” element. On tuntud küll 5 In mineraali (ehe In, indiit, FeIn 2S4, rokesiit CuInS jt.), kuid põhiliselt eraldatakse maakidest, kus In esineb minoorse lisandina, leidub nendes tavaliselt suurusjärgus 10-2 - 10-4% (Zn, Sn, Pb, vähem Cu ja Fe “geol. kaaslane”) 3.5.1.2. Füüsikal. ja keemil. Omadused Lihtainena on In hõbevalge, väga “särav” raske metall, erakordselt pehme ja plastne
soolad e lagunda mi s el ) kasut. soolad e saa mi s el, musta pigm e n dina klaasit öö stus e s , katalüsa atorina jm. Plii: lihtainena hõb ev alg e , sinaka läikega rask e m etall ; (tuhmu b kiiresti õhus ); väga peh m e (küün e g a kriimustatav),jätab pab erile halli jälje . Pliiga koo s esin ev a d maakid e s Cu, Zn, Cd, vääris m etallid, Bi, Te jt. Looduslik Pb koo sn e b 5 stabiilse st isotoobist : Kuumutataks e õhu juurdep ä ä s ul: 2Pb S + 3O 2 2PbO + 2SO 2 ; PbO reduts e e ritaks e koksiga, kuid otse s elt osale b reaktsioonis pea m . CO: PbO + CO Pb + CO 2 . Suhtelis elt inertne , Kuigi kattub õhus kiiresti oksiidikihiga . ke e mi atöö stu s e sulamid (torud ja aparatuur) ; haavlid, kuulide süda mikud, (srapn ellid) ; ekraanid kaitsek s radioakt. ja
Euroopas on hakatud sulgema tuumajaamasid, sest nad on põhjustanud katastroofe (suurimad neist 1986. aastal toimunud Tsernobõlis ja 2002. aastal toimunud Fukushima Daiichi tuumajaamas) ja eraldavad toksilisi aineid. Taastumatutest maavaradest eralduvate jääkainete kasutusala on piiratud. Tuumakütuste aatomite lõhustumisel tekkivad jääkained on radioaktiivsed. Enamuste reaktorite kütuseks olev uraan koosneb eelkõige kahest isotoobist, milleks on uraan-235 ja uraan-238, ühe poolestusaeg on umbes 704 miljonit aastat ja teisel 3 isotoobil 4,5 miljardit aastat. Radioktiivsed ained maetakse nii maapõue kui ka merepõhja. Tuumaenergia tootmisega kaasneb mereveesaaste, sest tuumajaamad rajatakse jahutusvee saamiseks veekogude lähedale. Mereveesaaste põhjustab anomaaliaid toiduahelas, mis võib
isotoopi, mis on ebastabiilsed. Sama elemendi isotoopide keemilised omadused on samad. Keemilisi reaktsioone ei saa kasutada ühe ja sama elemendi erinevate isotoopide lahutamiseks. Isotoopide füüsikalised omadused nagu mass, keemistemperatuur, külmumistemperatuur on erinevad. Samuti on väga erinevad isotoopide tuumaomadused. Nukliidid Nukliidi iseloomustatakse tuuma ehituse kaudu, neutronite ja prootonite arvu järgi. See on isotoobist üldisem mõiste, väljendab nukliidide gruppi, millel on sama aatominumber. Radioaktiivset nukliidi nimetatakse radionukliidiks. Järgnevas tabelis on mõnede nukliidid ja nende tuumaehitus. Element Sümbol Aatominumber Z Neutronite arv Aatomimass A 1 Vesinik 1 H 1 0 1 4 4-Heelium 2 He 2 2 4 7
Soome 4 2 721 1 1 600 Bulgaaria 2 1 906 0 0 Ungari 4 1 880 0 0 Slovakkia 4 1 760 2 840 Rumeenia 2 1 310 0 0 Kogu maailm 440 375 805 59 60 065 Looduslik uraan koosneb põhiliselt kahest isotoobist U-235 ja U-238. U-235 on ainult 0,714 %. Tuumareaktoris kasutatakse põhiliselt U-235 aatomituumade lagunemise energiat. Tavaliselt kasutatakse 3% rikastusega uraani. Tuumarektorid liigitatakse kasutatava kiirete neutronite aeglustaja ja soojuskandja tüübi järgi. Kõigis tuumareaktorites kantakse vabanenud soojus ära soojuskandjaga, mida kasutatakse auru saamiseks aurugeneraatoris. Elektrienergiat toodetakse aurujõuseadmes. Kõige levinum
annaabi.ee 
