- alternatiiviks on veetihedast betoonist kandekonstruktsioon, mis täidab ka hüdroisolatsiooni funktsiooni. Seda tüüpi hüdroisolatsiooni nimetatakse ka "valgeks vanniks", kuna kasutatav tsement on heleda värvusega. * Pinnasega kokkupuutuvate tarindite kaitseks kasutatakse kolme liiki hüdroisolatsiooni: niiskust tõkestav; rõhuvaba ehk mittesurvelist vett tõkestav; rõhulist ehk survelist vett tõkestav. Välishüdroisolatsioon koosneb ühest või mitmest omavahel ühendatud isolatsioonikihist, moodustades vee eest kaitsva pinnakihi. Hoone maa-alune osa on pidevalt niiskes keskkonnas ja vastavalt vee koormusjuhtumile tuleb valida sobiv hüdroisolatsioonisüsteem. Vertikaalne hüdroisolatsioon koos horisontaalse hüdroisolatsiooniga peavad moodustama veetiheda vanni. Eriti tuleb tähelepanu pöörata sellele, et vertikaalne ja horisontaalne hüdroisolatsioon saaksid omavahel ühendatud ja et nad ka omavahel sobiksid. Kõik läbiviigud, vuugid ja liited tuleb veekindlalt tihendada.
Koormusjuhtum “lühiajaline surveline vesi” eeldab, et hoone ehitussügavus on kuni 3 meetrit, pinnas vettsiduv, puudub drenaaž ja mitmeaastaste mõõtmistega leitud põhjavee kõrgeim tase jääb vähemalt 30 cm vundamendi tallast allapoole. Koormusjuhtumi “surveline vesi” eelduseks on, et hoone alaosa asub põhjavees. Pinnase tüübil ja ehitussügavusel ei ole tähtsust. Välishüdroisolatsioon koosneb ühest või mitmest omavahel ühendatud isolatsioonikihist, moodustades vee eest kaitsva pinnakihi. Hoone maa-alune osa on pidevalt niiskes keskkonnas ja vastavalt vee koormusjuhtumile tuleb valida sobiv hüdroisolatsioonisüsteem. Vertikaalne hüdroisolatsioon koos horisontaalse hüdroisolatsiooniga peavad moodustama veetiheda vanni. Eriti tuleb tähelepanu pöörata sellele, et vertikaalne ja horisontaalne hüdroisolatsioon saaksid omavahel ühendatud ja et nad ka omavahel sobiksid
HÜDROISOLATSIOON REFERAAT Õppeaines: HOONE OSAD Ehitusteaduskond Õpperühm: EI 21 Juhendaja: dekaan Jüri Tamm Tallinn 2012 Sisukord SISSEJUHATUS Hoonete hüdroisolatsioon Hüdroisolatsioon all mõeldakse kõiki abinõusid, mis takistavad vee kahjustavat sissetungi hoone konstruktsiooni. Hüdroisolatsioon koosneb ühest või mitmest omavahel kleebitud või pahteldatud isolatsioonikihist, moodustades uue konstruktsioonielemendina vee eest kaitsva pinnakihi. Hüdroisolatsiooni võib mõjutada kolm vee koormusklassi: 1. Pinnaseniiskus 2. Mittesurveline vesi 3. Surveline vesi Lisaks eelnimetatud ülesannetele peab hüdroisolatsioon omama veel järgmisi omadusi: · Olema keemiliselt püsiv · Olema ultraveoletkiirgusekndel · Olema vastupidav temperatuuri kõikumise suhtes · Olema mehaaniliselt tugev kattematerjalide suhtes
1.Pinnaseniiskus 2.Mittesurveline vesi 3.Surveline vesi , lühiajaline surveline vesi Hüdroisolatsioonisüsteemid Hüdroisolatsioon saab olla kas sisemine või välimine. Vastavalt sellele on ka süsteemid jaotatud. Hüdroisolatsioonisüsteem valitakse vastavalt veekoormus juhtumile. Vertikaalne ja horisontaalne hüdroisolatsioon koos moodustavad veetiheda vanni, mis koosneb ühest või mitmest omavahel kleebitud või pahteldatud isolatsioonikihist. Silmas tuleb pidada, et ühenduskohad, vuugid, läbiviigud tuleb hoolikalt tihendada. Samuti on oluline hüdroisolatsiooni selle kuivamisfaasis kaitsta otsese päikese, sademete ja külma eest. Sisehüdroisolatsioon on selline, mida kantakse keldri siseseinale, mõnel pool on nimetatud seda ka negatiivseks hüdroisolatsiooniks. Üldjuhul kui vähegi võimalik, siis tehakse välishüdroisolatsioon, aga kui see pole võimalik, on defektne vms, siis kasutatakse
Pärast vahtplasti paigaldussegu kivinemist (min 2 tundi) lihvitakse võimalikud ebatasasused jämedateralise liivapaberiga. Düübliaugud puuritakse elektridrelliga, augu sügavus sõltub aluspinnast: betoon- ja tellisseinad min 5 cm, gaasbetoon, kärgplokid min 6...8 cm. Peale puurimist tuleb augud puhastada. Düübel paigaldatakse, surudes rõnga vastu isolatsioonikihti ja olenevalt tihvti tüübist, kas keeratakse või lüüakse lõpuni sisse. Õigesti paigaldatud düübel ei tohi isolatsioonikihist esile ulatuda üle 1 mm, samuti ei tohi ta rikkuda vahtplasti struktuuri. Pinna armeerimine Armeeritud kaitsekiht luuakse liimi baasil. Töid alustatakse liimisegu segamisest, mis toimub analoogiliselt plaatide liimimiseks kasutatava segu valmistamisele. Valmissegu kantakse seinale 10/12 mm segukammi abil, min 3 mm paksuse kihina. Seinalekantud segusse uputatakse spetsiaalne klaaskiudvõrk ja pahteldatakse siledaks. Võrgu ülekate peab olema min 5 cm, võrku
sissetungi takistav materjal. Kuna varasematel aegadel kasutati selliste lahendite puhul bituumenkatteid, nimetatakse seda tüüpi katteid "mustaks vanniks". Vahepeal unustatud, kuid nüüd uuesti kasutusele võetud bentoniit-hüdroisolatsioon nn "pruun vann" on samuti membraan-hüdroisolatsioon. [3] 2.1 Välishüdroisolatsioon Välishüdroisolatsioon koosneb ühest või mitmest omavahel ühendatud isolatsioonikihist, moodustades vee eest kaitsva pinnakihi. Hoone maa-alune osa on pidevalt niiskes keskkonnas ja vastavalt vee koormusjuhtumile tuleb valida sobiv hüdroisolatsioonisüsteem. Vertikaalne hüdroisolatsioon koos horisontaalse hüdroisolatsiooniga peavad moodustama veetiheda vanni. Eriti tuleb tähelepanu pöörata sellele, et vertikaalne ja horisontaalne hüdroisolatsioon saaksid omavahel ühendatud ja et nad ka omavahel sobiksid
tihedalt üksteise vastu, et kleepsegu ei sattuks vuukidesse. Plaadid kleebitakse malekorras. Nurgad tuleb teha hoolikalt, kuna seal on näha fassaadi ilmet rikkuvad vead. Suurtel kõverustel saab soojustusplaadid paksusega varieerides korraliku lõpptulemuse. Sõltuvalt aluspinnast ja hoone kõrgusest on soojusplaatide lisakinnitamine vajalik. Selleks kasutatakse spetsiaalseid kinnitustüübleid. SERPO 394/395/396 paigaldatakse tihedusega 5-6tk/m2 õigesti paigaldatud tüübel ei ulatu isolatsioonikihist välja üle 1mm. Enne armeeritud tasanduskihti peale kandmist tugevndatakse seinanurki akna ja ukseavade nurkadesse kleebitakse 30 korda 40 cm suurused võrgutükid. Armeeritud soojustuskiht luuakse tasandusseguga. Serpo 460 TermoUniFix koos Serpo 397 leeliskindla armeervõrguga. Tasandussegu valmistatakse analoogselt kleepsegule , segu kantakse soojustusele minimaalselt 3mm paksuse kihina, sinna surutakse armeervõrk ja silutakse. Võrgu jätkamisel peab ülekate olema 10 cm. Peale
Hüdroisolatsioon peab olema: pidev ja veetihe; mehaaniliselt tugev pinnase staatilise surve ja dünaamilise liikumise suhtes; mehaaniliselt tugev hüdroisolatsiooni katvate materjalide suhtes; vastupidav keemiliselt agressiivse vee suhtes; keemiliselt püsiv teiste kasutatavate ehitusmaterjalide suhtes; vastupidav temperatuurimuutustele; tööiga ei tohi olla ehitise tööeast lühem. Hüdroisolatsioon koosneb ühest või mitmest omavahel kleebitud või pahteldatud isolatsioonikihist, moodustades uue konstruktsioonielemendina vee eest kaitsva pinnakihi. [2] 3 1.VEE KOORMUSKLASS Hüdroisolatsiooni võib mõjutada kolm vee koormusklassi: 1. Pinnaseniiskus 2. Mittesurveline vesi 3. Surveline vesi [2] 1.1Pinnase niiskus Pinnaseniiskus on pinnases esinev, kapilaarselt seotud vesi. Pinnaseniiskusest saab ainult sel juhul
pinnas vett siduv, puudub drenaaz ja mitmeaastaste mõõtmistega leitud põhjavee kõrgeim tase jääb vähemalt 30 cm vundamendi tallast allapoole.Koormusjuhtumi "surveline vesi" eelduseks on, et hoone allosa asub põhjavees. Pinnase tüübil ja ehitussügavusel ei ole tähtsust. [5] 1.2 Välishüdroisolatsioon Välishüdroisolatsioon koosneb ühest või mitmest omavahel ühendatud isolatsioonikihist, moodustades vee eest kaitsva pinnakihi. Hoone maa-alune osa on pidevalt niiskes keskkonnas ja vastavalt vee koormusjuhtumile tuleb valida sobiv hüdroisolatsioonisüsteem. Vertikaalne hüdroisolatsioon koos horisontaalse hüdroisolatsiooniga peavad moodustama veetiheda vanni. Eriti tuleb tähelepanu pöörata sellele, et
10 Mb/s, 100 Mb/s, 1000 Mb/s e Gb/s kiirused, mida Etherneti võrkudes kasutatakse. Mõõtühik on bitti sekundis (b/s). Teades võrgu kiirust ja et üks bait on kaheksa bitti (1 B = 8 b), võime arvutada, kui palju infot võrgust läbi mahub. Siinkohal tuleb arvestada, et võrgu kiirus sõltub nii võrgukaardist kui võrguseadmest. Võrdluseks võib öelda, et arvuti kõvakettalt loetakse andmeid kiirusega mitu megabaiti (MB) sekundis. Koaksikaabel koosneb vaskjuhtmest, isolatsioonikihist (tefloon, plastik jms), metallvarjest (ekraanist) ja väliskestast. Kohtvõrkudes kasutatakse kaht tüüpi koaksi: peenikest (diameeter umbes 5 mm) ja jämedat (diameeter 1 cm). Esimese tegevusraadius on 185, teisel 500 meetrit. Jämekoaksi külgeühendamiseks kasutatakse vaheseadet transiivrit. Peene koaksi ühedamiseks arvutiga kasutatakse bajonett-tüüpi BNC pistikuid. Varjestamata keerdpaar on tavalise telefonijuhtme põhikujuks, Ethernet-tüüpi kohtvõrgus
annaabi.ee 
