teras, bi või väärismetall) elektrijuht, mida kasutatakse elektriinstallatsioonitöödel elektrienergia või -signaalide edastamiseks ja kaablite valmistamisel. Paljasjuhtmed ehk paljasjuhid on juhtmete eriliigiks, mida kasutatakse elektriülekande õhuliinides ning elektritööde tegemisel teisaldatavates maandusjuhtmetes. Õhuliinide paljasjuhtmed ehk liinijuhtmed on isoleerimata Traadid või trossid, mida paigaldatakse elektriülekande liinide mastide isolaatoritele. Alumiiniumtrosse valmistatakse välisläbimõõduga 5,1 36,9 mm. Vaskjuhtmeid (trosse) valmistatakse diameetriga 2,24 25,2 mm, läbimõõduga kuni 3,6 mm koosneb juhe ühest traadist. Terasjuhtmeid (trosse) valmistatakse diameetriga 3 12,6 mm, läbimõõduga kuni 5 mm koosneb juhe ühest traadist. Valmistatakse ka terassüdamikuga alaumiiniumjuhtmeid diameetriga 4,5 42,4 mm. Liinide paljasjuhtmete materialina on kasutusel alumiiniumi-, vase- terase- ja teisi sulameid.
5.Mis on kristalliline materjal? Materjal kus võrepunktide kogumik mingi võrepunkti ümber on idente võrepunktide kogumikuga kristallvõre igas teises kohas. 6.Ekvivalentne aatomite arv HTP? 6 7.Kas on võimalik materjalides ideaalne korrapära ja millistel tingimustel? On, ainult siis kui T=0K 8.Kuidas difusiooni kiirus sõltub temperatuurist? Temp tõstmine viib difusiooniprotsessi kiirenemisele. 9.Neli võimalikku tsoonistruktuuri materjalides? Kaks tsoonistruktuuri metallidele, üks isolaatoritele ja teine pooljuhtidele. 10.Millega on määratud valguse kiirus vaakumis? On määratud vaakumi elektrilise ja magnetilise läbitavusega vastavalt võrrandile:C=1/sqrt(eps*mikr) kus mikr- magnetiline läbitavus ja eps- elektriline läbitavus. 11.Kui suur on süsteemi vabadusastmete arv ühefaasilises alas? 12.Analüüsi puhta aine faasidiagrammi? 11 1.Metallide üldiseloomustus? Metallidele on omane kristallstruktuur, aatomid on paigutunud korrapäraselt, suur arv vabu elektrone
võrepunkti umber on identne võrepunktide kogumikuga kristallvõre igas teises kohas. 6.Ekvivalentne aatomite arv HTP?6.HTP on ekvivalentne 6 aatomilisele rakule. 7.Kas on võimalik materjalides ideaalne korraparaja millistel tingimustel? On, ainult siis kui T=0 K 8.Kuidas difusiooni kiirus sõltub temperatuurist? Temp. tõstmine viib difusiooniprotsessi kiirenemisele, 9.Neli võimalikku tsoonistruktuuri materjalides?Kaks tsoonistruktuuri metallidele, uks isolaatoritele ja teine pooljuhtidele. 10.Millega on määratud valguse kiirus vaakumis? On määratud vaakumi elektrilise ja magnetilise läbitavusega vastavalt võrrandile:C= kus i- magnetiline läbivus ja - elektriline läbitavus. 11.Kui suur on süsteemi vabadusastmete arv ühefaasilises alas? v= 3-f(faaside arv); maksimaalselt saab tasakaalus olla 3 faasi!; n=2; 2-faasiline on v=1, 3-faasiline v=0, 1-faailine v=2 12.Analüüsi puhta aine faasidiagrammi
1. Kinemaatika põhimõisteid (punktmass, taustsüsteem, keha asukoht, nihkevektor). ● põhiülesanne on leida keha asukoht mistahes ajahetkel. ● Mehaaniline lliikumine on keha asendi muutumine teiste kehade suhtes ruumis aja jooksul. ● Keha asukohta määramiseks on vajalik taustsüsteem( taustkeha ja koordinaatteljed) ● Aeg on skalaarne suurus, pidev, ei sõltu keha liikumsest. ● punktmass- füüsikalise keha mudel, mille puhul keha mass loetakse koondatuks ühte ruumipunkti. ● taustsüsteem- mingi taustkehaga seotud ruumiliste ja ajaliste koordinaatide süsteem. ● nihkevektor- füüsikaline suurus, vektor liikuva keha algasukohast keha lõppasukohta. Nihke pikkus sõltub liikumise trajektoorist, liikumiskiirusest ja liikumisajast. 2. Kiirus. Ühtlane ja ühtlaselt muutuv liikumine. ● Kinemaatika üheks põhisuuruseks on kiirus ● ühtlane sirgjooneline liikumine ehk ühtlane liikumine- keha või masspunkti sirgj...
inimesega paralleelselt ja seetõttu, olles palju väiksema takistusega kui inimene, läbib vool maandust, mitte inimest. Maandusseadmena võib kasutada kas spetsiaalselt maasse paigutatud elektroode või veetorustikke. Gaasi- ja keskküttetorude kasutamine ei ole lubatud. Maandatud seadmeid kontrollitakse vähemalt 1 kord aastas vaheldumisi suvel ja talvel. Voolu all olevate osade varjestamine Peale isoleeritud juhtmete kasutatakse ka lahtisi, avatud juhtmeid, mis kinnitatud isolaatoritele ainult üksikutes kohtades. Sellisel juhul peavad voolu juhtivad osad asuma kättesaamatus kõrguses (elektriliinid) või nad kaetakse plokikujulise varjestusega, katetega (elektriaparaadid, seadmed), on kappides, kastides või kasutatakse võrgukujulist varjestust (jaotusseadmete juures). Varjestust saab avada või ära võtta ainult spetsiaalse võtme või instrumendiga. Varjestus võib olla varustatud blokeerimisseadmega, mis lülitavad voolu välja, kui varjestus on purustatud.
koosmõju. Koosmõju tulemusena N aatomi elektronnivood jagunevad N üksteise ligidal paiknevaks elektronnivooks, mis moodustavad kogumiku (energiatsooni) 7. Materjalide neli võimalikku tsoonistruktuuri? 8. Millised on metallide tsoonistruktuurid? 1) täis valentstsoon ja normaalolekus tühi juhtivustsoon osaliselt kattuvad, 2) valentstsoon vaid osaliselt täidetud elektronidega 9. Milline tsoonistruktuur vastab pooljuhtidele ja isolaatoritele? olekud valentstsoonis on täidetud ja puudub kattumine valents- ja juhtivustsooni vahel. Valents ja juhtivustsoon on eraldatud teineteisest nn. keelatud tsooniga. . 10. Miks metallid on väga head elektrijuhid? Üldiselt on elektrivälja poolt antav energia küllaldane, et suurt hulka elektrone metallides ergastada neile vabadele olekutele ja seetõttu on metallid hea elektrijuhtivusega 11. Miks pooljuhtide ja isolaatorite elektrijuhtivus on madal
6) Sulavkaitse (vähemalt 3.tk.); Suurim lühisvooluväärtus ajahetkel- t, nimetatakse löökvoolu amplituudväärtuseks. 7) Tarbijad; Suurim elektrotermiline mõju elektriaparaatidele, voolujuhtivatele lattidele, isolaatoritele jne. on Ühe magistraalliiniga toidetakse kolme erinevat trafoalajaama. Antud skeem on mõeldud 3. elektrivarustuse määratud löökvoolu amplituudväärtusega, mistõttu lühisvoolude arvutamisel osutub ta praktiliselt tarbijatele ja paigaldistele (sest on üks trafo igas nn. liinis). Magistraalskeemi korral toidab iga liin kuni 5...6 alati määravaks suuruseks. tsehhialajaama
Qj Qj visangutes Gj Tj Gj Tj Põikkoormused: Q0 − tuule surve mastile Qj, Qt − tuulesurve vastavalt juhtmele ja G0 trossile tuulevisangu lt ulatuses koos tuu- lesurvega isolaatoritele kas jäiteta või jäi- tega olukorras Q0 Tuulevisang lt − mastiga külgnevate vi- sangute pikkuste poolsumma Pikikoormused: Tj, Tt − tõmbejõud vastavalt juhtmes ja trossis − saadakse juhtmete mehaanilise
Mastalajaamade trafod peavad olema tugevdatud isolatsiooniga, hermeetilised ja spetsiaalse konstruktsiooniga. Trafode võimsusrida mastalajaamade korral on 30, 50, 100, 200, 315 kVA, kusjuures 30 kVA võimsusega trafosid ei ole üldjuhul soovitav kasutada. Kaitseseadmeteks on keskpinge poolel enamasti lahkkaitsmed. Liigpingekaitseks on 200 kVA ja väiksema võimsusega trafode korral kaksiksädemik, mis monteeritakse trafo isolaatoritele, õhuliini tõmbeisolaatoritele või eriraamile paigaldatud tugiisolaatoritele. Üle 200 kVA võimsusega trafosid kaitstakse metalloksiidpiirikutega, mis monteeritakse trafo kaanel selleks ette nähtud raamile. Mastalajaamade konstruktsioonilisi lahendusi näeb joonisel 5.36. Toitealajaamade skeem on joonisel 5.37. Joonis 5.36 Mastalajaamade konstruktsioonilisi lahendusi Joonistel 5.37 on kujutatud kahe 63 MVA nimivõimsusega kolmemähiselise trafoga alajaama.
hea painduvusega kuid tänu madalatele termilise lagunemise temperatuuridele on nende töötemperatuuride piirkond kitsas. 10 1.3.5. Pooljuhtmaterjalid Pooljuhtmaterjalid ei ole materjalide põhitüüp ei enda toodangu mahult ega ka kristallstruktuurilt, kuid nad on saavutanud oma erilise koha materjalide nomeklatuuris tänu enda mitmetele unikaalsetele omadustele. Elektriliselt omadustelt on pooljuhtmaterjalid vahepealsed elektrijuhtidele ja isolaatoritele. Pooljuhtmaterjale iseloomustab suur parameetrite tundlikkus väga väikeste lisandi sisalduste suhtes (10 -6 % ja väiksem). Seetöttu pooljuhtmaterjale valmistatakse ja kasutatakse väga kõrge puhtusastmega (10 -9 % lisandeid) materjalidena. Tähtsaim pool-juhtmaterjal on räni - Si. Teiste levinenud pooljuhtmaterjalidena võib tuua Ge, SiC, GaAs, InP, CdS, ZnS jne. Pooljuhtmaterjalide areng on teinud võimalikuks mikroelektroonika ja arvutustehnika tänapäevase buumi. Tänapäeva
Seepärast peavad ka rootoriahelasse lülitatud takistid ja kontaktid taluma väga suuri voolusid. Probleemiks on ka takistites eralduva soojuse hajutamine. Nende probleemide lahendamiseks kasutatakse rootoriahelas õlijahutusega reostaate ning vedelikreostaate, mille puhul takistuseks on reguleeritava pikkusega vedelikusammas. Väiksematel võimsustel valmistatakse resistorid ja reostaadid isoleeralusele keritud takistustraadist, isolaatoritele paigaldatud metallribadest või plaatidest. Vedelikreostaadi tööpõhimõte Koonilised elektroodid Juhtimine Reguleeritav nivoo Pump Vedelikupaak
annaabi.ee 
