koguprodukt väheneb ja tootmiskulud on suuremad kui II staadiumis ja I staadiumis alles koguprodukt kasvab.Kasumit saab veelgi suurendada, võrreldes I staadiumiga, viies tootmine II staadiumisse. TP kõveralt saab tuletada AP ja MP kõverad. Vaata lk 132 joonis 6.4 ja lk 133 joonis 6.5. 6.4 Pika perioodi tootmisvõimalused. Mastaabiefekt Lk 124 137 Vt lk 134 joonis 6.6. Isokvantide tunnusjooned: 1) Isokvandid on negatiivse tõusuga seniakua, kuni mõlema sisendi piirproduktid on positiivsed. kui suurendada ühe sisendi kogust, peab samal ajal vähendama eise sisendi kogust, et kogutoodang jääks samaks; 2) Isokvandid, mis asuvad koordinaatide alguspunktist kaugemal, tähistavad suuremaid tootmiskoguseid; 3) Isokvandid ei lõiku kunagi; 4) Isokvandid on kumerad koordinaatide alguspunkti suhtes.
0,2 0,1 0 0 5 10 15 20 muutuja(ressursi) x2 väärtused g) arvutada sõltumatute muutujate x1 ja x2 asendusgraafikud (isokvandid) funktsiooni y kolmel erineval tasemel. Tasemete valikul lähtuda sellest, et oleks haaratud y võimalike väärtuste minimaalne, maksimaalne ja keskmine tase; x1/x2 2 3 4 5 6 7 10 Err:522 Err:522 Err:522 Err:522 ### Err:522
üksiktootmiseks (toodetakse 16. üksikeksemplare). 16. Mastaabiefekt, return to scale iseloomustab toodangu kasvu 16.1. , astet sisendite üheaegsel suurenemisel 16.2. , 16.1.Püsiva mastaabieffekti, (constant returns to scale) 16.3. , isokvandid,a näitavad, et tootmisfaktorite juurdekasvul toodang suureneb sama palju 16.2. Kasvava mastaabieffekti isokvandid, increasing returns to scale,b toodang suureneb kiiremini kui tootmisfaktorite juurdekasv 16.3. Kahaneva mastaabieffekti, decreasing returns to scale,c toodang kasvab aeglasemalt kui sisndite hulk, mastaabikulu a) b) c) 17. ,
20 =300 10 =200 0 10 20 30 40 50 60 70 80 1) Kandke tabelis toodud punktid joonisele 2) Vastake küsimustele ja täitke lüngad ) Neid jooni nimetatakse ISOKVANDID b) Kui mõlema tootmisteguriühikuhind on 200 raha ning kogukulud on 12000 ,milline on siis nende tootmistegurite madalaimate kuludega kombinatsioon toote A 300 ühiku tootmiseks? Tehke joonisele vastav kulukõver. c) Seda kõverat nimetatakse ISOKULU (KOST) d) Tootmisteguri X ühikuhind tõuseb 300 rahale, aga ettevõtte kogukulud jäävad samaks. Kui palju toodangut saab ettevõte nüüd maksimaalselt toota?
Kui on otsus tehtud ja ressursid olemas, on firmal uued püsikulud ja lühiperiood. Ümbrik lühiperioodi kõveraid (SAC short run) piirav kõver, puudutab lühiperioodi kõveraid punktis, kus antud koguse ATC on minimaalne, see on pika perioodi keskmise kulu kõver (LAC long run). (joonis 7.4 õp. lk. 156) Isokost näitab graafiliselt kõiki kahe sisendi kombinatsioone, mida firma võib mingi kindla rahasumma eest muretseda (osta). Need on sirgjooned ja isokvandid on kumerad 0-punkti suhtes. (joonis 7.5 õp. lk. 157) Isokosti tõusu absoluutväärtus võrdub sisndite hinnasuhtega: (TC2 / r) / (TC2 / w) = w / r r kapitali hind, w tööjõu hind 5. Kulukõverad majandusanalüüsis ja sisendite hindade muutumine õp. lk. 160-162 Arengutee saadakse isokostide ja isokvandite ühendamisel On tavaliselt positiivse tõusuga, sest toodangu suurendamiseks firma kasutab rohkem mõlemat sisendit. On seotus firma pika perioodi kulukõveratega.
vähem.Varieeruvuse suurenedes regressioonikordaja varieeruvus väheneb ehk regressioonikordaja stabiilsus (ustavus) suureneb. Järelikult mitteküllaldas varieeruvuse korral regressioonikordaja varieeruvus suureneb ehk regressioonikordaja stabiilsus(ustavus) väheneb. Seega sõltumatute muutujate mitteküllaldane varieeruvus vähendab regressioonikordajate stabiilsust (ustavust). .Astmefunktsiooni parameetrite leidmine. Isokvandid. Nende kasutamine. Astmefunktsioon on ruutfunktsiooni kõrval teiseks enam kasutamist leidnud mitmese mittelineaarse regressioonimudeli regressioonivõrrandiks. Astmefunktsiooni iseärasused on järgmised: 1. Võrrandi parameetrid leitakse astmefunktsiooni logaritmimise teel; 2. Astmefunktsioon on minimaalse parameetrite arvuga mitmene mittelineaarne funktsioon 3. Astmefunktsioon on ruutfunktsiooniga võrreldes tunduvalt jäigem 4. Astmefunktsioon läbib alati koordinaatide alguspunkti 5
tootmismahu ligikaudset muutu, kui ressurssi K kasutatakse ühe ühiku võrra enam ja ressursi L kogus ei muutu. Majanduslikult näitab ressursi L osatuletis y/x2 tootmismahu ligikaudset muutu, kui ressurssi L kasutatakse ühe ühiku võrra enam ja ressursi K kogus ei muutu. Järelikult vastava ressursi osatuletis näitab kogutoodangu ligikaudset muutu selle ressursi ühe täiendava ühiku kasutamisest eeldusel, et teine ressurss ei muutu. 19. Isokvandid. Nende kasutamine (labortöö). Majandusmudelite analüüsimisel on tihti otstarbekas kujutada uuritavaid funktsioone graafiliselt. Kahe muutuja funktsioonide kujutamiseks saab kasutada selle funktsiooni nivoojooni. Majanduses kasutatavate kahe muutuja funktsioonide nivoojoonteks on samatoodangujooned, samakulujooned, samakasulikkuskõverad. Olgu Y = f(x1, x2) mingi tootmisfunktsioon, kus x1 ja x2 on tootmistegurite K ja L mahud.
Isokvandks (125-126) · Tp on koguprodukt Isokvant · Isokvant on kõver mis näitab kõiki 2 sisendi kombinatsioone, mis tehnoloogiliselt efektiivselt · Kasutatuna võimaldavad toota kindla koguse toodangut. · Joonis. Tootmisisokvandid lk. 126 · Komb. B, D ja C on võrdse toodanguga · Kõige kasulikuma odavama kombinatsiooni leidmiseks peab teadma sisendite hinda. · Joonis. Fikseeritud proportsioonidega tootmisfunktsiooni isokvandid · A,B,C näitavd kindlate sisendite koguste proportsiooni Perioodid, ressursid · Lühiperiood- vähemalt 1 sisendi kogus ei muutu · Püsiressurss- suurus ei muutu lühiperioodil (maa, tootmispind) · Muutuvressurss- suurus muutub lühiperioodis(tööjüud, materjal) · Pikk periood- võib muutuda kõiki ressursse, pikal peroodil pole ühtki püsiressurssi. 2. Kogu; keskmine ja pirprodukt 128
(L long). Isokost ja isokvant isokvantide (isoquant) ehk samasuskõverate abil. Isokvant on kõver, mis näitab erinevaid tootmistegurite kombinatsioone, mida firma saab kasutada teatud tootmistaseme saavutamiseks. Samaks jääb tootmistase/kogutoodang, muutub sisendite hulk. Palju üht, palju teist kasutada. ISOKOST näitab graafiliselt kõiki kahe sisendi kombinatsioone, mida firma võib mingi kindla rahasumma eest muretseda (osta). Need on sirgjooned ja isokvandid on kumerad 0-punkti suhtes. Samaks jääb kogukulu, muutuvad sisendite kogused, palju üht ja palju teist. Isokosti tõusu absoluutväärtus võrdub sisendite hinnasuhtega: (TC 2 / r) : TC2 / w = w/r Kui tarbija tahab liikuda võimalikult kaugele ükskõiksuskõverale (suurima heaolutasemeni), kus ta heaolu on suurim, siis samasugune olukord on ka tootmises. Tootja tahab liikuda kõige kaugemale isokvandile, kus tootmisvõimalused on suurimad, kuid teda piirab raha olemasolu (kogus).
Sõltumatute muutujate mitteküllaldane varieeruvus ei võimalda avada kogu arvandmetes sisalduvat infot ning seeläbi vähendavad regressioonmudelite kasutamise efektiivsust ja usaldusväärsust. Sõltumatute muutujate varieeruvus vähenemine, vähendab ka arvandmetes olevat info hulka. Seega sõltumatute muutujate mitteküllaldane varieeruvus vähendab regressioonkordajate stabiilsust. 8. Astmefunktsiooni (Cobb Douglase funktsiooni) parameetrite leidmine. Isokvandid. Nende kasutamine. Astmefunktsioon on ruutfunktsiooni kõrval teiseks enam kasutamist leidnud mitmese mittelineaarse regressioonimudeli regressioonivõrrandiks. Astmefunktsiooni iseärasused on järgmised: 1.Võrrandi parameetrid leitakse astmefunktsiooni logaritmimise teel; 2.Astmefunktsioon on minimaalse parameetrite arvuga mitmene mittelineaarne funktsioon 3
Kontroll: valemid (1) + (4) + (7) = 1,0 4. Tegurite summaarsed osatähtsused a) kapitali üldise mõju osatähtsus toodangu juurdekasvus Dc q ehk valemid (2) + (5) = (8) b) töökulude üldise mõju osatähtsus El q ehk valemid (3) + (6) = (9) x Isokvandid - sama toodangu koguse jooned x Isokliinid näitavad ressursside asendatavust x Isokost - sama maksumuse joon 3.4. Faktoranalüüs Sotsiaalteadustes on uuritav näitaja sageli sõltuv paljudest argumentidest, mille omavahelise sõltuvuse kohta on raske teha järeldusi. Faktoranalüüsi abil asendatakse mõõdetud argumendid tunnused) vähema arvu üksteisest sõltumatute üldistatud tunnustega (faktoritega), mille puhul multikollineaarsus on välistatud. Faktorid on
palju kui võimalik. Ülejäänud punktides oleks võimalik samade kuludega toota vähem või väiksemate kuludega rohkem, puutepunktis on aga tootmine ja kulud optimeeritud. 20.Selgitage Edgeworth-Bowley kasti abil, miks on tootmine Pareto-efektiivne siis ja ainult siis, kui kõigil tootjail on sisendite tehnilise asendatavuse piirmäärad samad? Pareto-efektiivne tootmine kujuneb erinevate tootjate isokvantide puutepunktides, kui aga isokvandid ei puutu, ei ole seisund Pareto-efektiivne ja seega ei saa teha ka efektiivset vahetust. Isokvantide tõus ehk tehnilise asendamise piirmäär saab olla aga sama ainult puutepunktis. 21.Kuidas tagavad täiusliku turu tasakaaluhinnad tootmise Pareto-efektiivsuse? Täiusliku turu tasakaaluhinnad tagavad tootmise Pareto-efektiivsuse, sest täiuslikul turul on hinnad kõigi tootjate jaoks võrdsed, seega ka hindade suhted, mis aga on tehnilise
tootja saaks kasumit veel kasvatada. Samakulujoonest kaugem tootmismahu isokvant oleks aga kättesaamatu, kuna see eeldaks kulude suurendamist. 20. Selgitage Edgeworth-Bowley kasti abil, miks on tootmine Pareto-efektiivne siis ja ainult siis, kui kõigil tootjail on sisendite tehnilise asendamise piirmäärad samad? Tehnilise asendamise piirmäära samasus tähendab kõikide tootjate puhul tehnoloogia samasust. E-B kastis on kahe tootja tootmise isokvandid vastamisi asendatud. Lisaks on eeldatud, et K ja L on mõlema tootja jaoks ühiselt piiratud suurused ehk kui üks tootja juba mingit tööjõu ühikut kasutab, siis teine seda sama ühikut kasutada ei saa. Siit järeldubki, et kui mõlema tootja tehnoloogia on sama, erineb vaid kogukulu ehk eelarve, saab Pareto- efektiivne tootmine aset leida, sest mõlemad tootjad tahavad maksimaalselt toota ja kasumit saada
Tootmisfunktsioon on matemaatiliselt kirjeldatud tootmismudel, mis väljendab kulutatud tootmistegurite ja toodangu suhet arvestades reaalseid tootmistingimusi e kui palju toodangut saame tootmisisendite kaudu. 18 Tootmisfunktsioon näitab seega, kuidas ühe või teise tootmisteguri muutus mõjutab kogutoodangu e tootmise väljundi suurust. Tootmisfunktsioonid ja neid kirjeldavad isokvandid iseloomustavad konkreetset tehnoloogiat. Tehnoloogia täiustamine tingib isokvantide nihke koordinaatide alguspunkti suunas. Analüüsides tootmissisendite ja -väljundite mahtude vahekordade muutusi, tuleb alati silmas pidada ajavahemikku, perioodi, mille vältel muutused aset leiavad. Majanduse arengu seisukohalt on need kas pikaajalised v lühiajalised. Lühiajaline on see ajaperiood, mille jooksul mõnede tootmistegurite hulk ei saa muutuda
annaabi.ee 
