vrdub ioniseerunud aluseliste rühmade arvuga. Selles olekus makromolekuli summaarne laeng on null. Elektriline neutraalsus ilmneb kindlale vesinikioonide kontsentratsioonile vastavas isoelektrilises olekus.Isoelektrilises punktis on makromolekul keerdunud kige tihedamaks keraks ja lahusel on minimaalne viskoossus, maksimaalne valguse hajutamine, maksimaalne osmootne rhk ja minimaalne pundumine.Isoelektrilisele punktile on ka iseloomulik, et molekul välises elektriväljas ei liigu. Isoelektrilisest punktist happelisemas keskkonnas (näiteks HCl juuresolekul) on karboksüülrühmade dissotsiatsioon tagasi trjutud ja makromolekulid sisaldavad philiselt positiivselt laetud rühmi (-RNH3+). Valgu molekulil on nüüd positiivne laeng ja elektroforeesil liigub ta katoodile. Lahuses HCl sisalduse suurenemisega kasvab amiinorühmade dissotsiatsiooniaste. Tulemusena kasvavad ( -RNH3+) rühmade vahelised tukejud ning polüamfolüüdi molekulaarne kera muutub sirgemaks
Selles sademes olid albumiinid, kuna nemad sadestuvad küllastnund lahuses. Katse tõestas, et neutraalsete soolade kõrged konsentratsioonid põhjustavad valkude väljasadestumist. Globuliinid sadestuvad soola poolküllastunud lahuses ja albumiinid soola küllastunud lahuses. Valkude termiline denatureerimine ja lahustuvuse sõltuvus pH-st Kõik valgud denatureeruvad kõrgel temperatuuril millele kaasneb tavaliselt valgu väljasadestumine. Kui keskkonna pH väärtus on tunduvalt erinev valgu isoelektrilisest täpist, siis võib juhtuda,et valk ei sadestu kuumutamisel välja. Töö käik Valasin kahte katseklaasi 1ml munavalgu lahust, millest ühte lisasin äädikhapet. Kuumutasin mõlemat katseklaasi vesivannil. Katsekaasi, kuhu olin lisanud äädikhapet sadet ei tekkinud kuna keskkonna pH väärtus oli valgu isoelektrilisest täpist niivõrd erinev, et valk ei denatureerunud, mistõttu ka sadet ei tekkinud. Puhas munavalgu lahus aga denatrueerus soojendamise tulemusena ning valk sadestus välja
Slaid 12. pKa1 alfa-positsioonis oleva COOH dissotsiatsiooni tasakaalukonstant, väärtus ~2; pKa2 - alfa- positsioonis oleva NH2 dissotsiatsiooni tasakaalukonstant, väärtus ~9; pKa3 Isoelektriline punkt on pH väärtus, mille juures aminohape ei esine lahuses ei katioonina ega anioonina vaid omapärase sisesoolana, neutraalse dipolaarse vormina (dipolaarse ioonia ehk hübriidioonina, saksa. zwitterion). Lahuse elektrijuhtivus isoelektrilises punktis on minimaalne. Isoelektrilisest punktis suurema pH väärtuse puhul käitub aminohape anioonina, väiksema puhul katioonina. 3. Aminohapete tüüpilised keemilised reaktsioonid. Milliste meetodite abil saab lahutada segudes olevaid aminohappeid? Üldreaktsioonid, karboksüül ja aminorühmade reaktsioonid, kus karboksüülrühmad moodustavad amiide ja estreid ja aminorühmad moodsutavad Schiffi aluseid ja amiide. Unikaalsed ehk külgahelate reaktsioonid, kus Cys jäägid võivad moodustada disulfiide ning kergesti
Kui keskkonna pH erineb väga palju pI väärtusest, omandavad kõik molekulid ühesuguse laengu, mistõttu väljasadestumist ei toimu. Töö käik: Kahte katseklaasi valati 2 ml munavalgu lahust. Ühte lisati 1 ml konts äädikhapet. Katseklaase kuumutati keeval vesivannil Tulemus: Katseklaasis, kuhu oli lisatud äädikhapet, valgu väljasadestumist ei toimunud, teises katseklaasis tekkis sade. Järeldus: Happe lisamine ühte katseklaasi põhjustas pH muutuse, mis erines valgu isoelektrilisest täpist, mistõttu väljasadestumist ei toimunud. 3 1.1.8 Valkude sadestamine orgaaniliste lahustega Orgaanilised lahustite nagu etanool, atsetoon jt mõjul toimub valgu dehüdratiseerumine ning väljasadestumine. Sadesti ettevaatlikul lisamisel toimuv denaturatsioon on pöörduv ning sade lahustub uuesti vee lisamisel. Suuremas koguses lahusti lisamisel toimub pöördumatu denaturatsioon ning sade vee lisamisel ei lahustu.
Töö käik: Kahte katseklaasi valada 2 ml munavalgu lahust, ühele lisada 1 ml konts. äädikhapet mõlemaid kuumutada keemiseni. Tulemus: Esimesena tekkis sade lisanditeta munavalgu lahuses (hägustumine algas ülevalt). Happega katseklaasis sadet ei tekkinud. Järeldus: Hape takistas valgu denatureerumist kuumuse tõttu ja väljasadenemist. Tegelik põhjus? Kõrge temperatuur põhjustab valkude denatureerumist, enamasti ka väljasadenemist. Valgu isoelektrilisest täpist kõrgema pH puhul ei pruugi sadenemist toimuda (hape). 8. Valkude sadestamine orgaaniliste lahustega Etanool, atsetoon (vees segunevad solvendid) põhjustavad valkude dehüdrateerumist ja sadestavad neid lahusest välja. Kui sadesti konts. väheneb, siis lahustub tekkinud sade. Töö käik: 2 ml munavalgu lahust + ettevaatlikult, tilgakaupa, segu loksutades orgaanilist solventi (kuni tekib sade) lahjendada segu veega kuni sade lahustub.
Töö käik: Kahte katseklaasi valame kummassegi 2 ml munavalgu lahust. Ühte katseklaasi lisame 1 ml kontsentreeritud etaan- e äädikhapet. Mõlemaid katseklaase kuumutame keeval vesivannil. Tulemus: Katseklaasis, kuhu oli lisatud äädikhapet valgu väljasadestumist ei toimunud, teises katseklaasis tekkis sade. 5 Järeldus: Happe lisamine ühte katseklaasi põhjustas pH muutuse, mis erines valgu isoelektrilisest täpist, mistõttu väljasadestumist ei toimunud. 1.1.8 Valkude sadestamine orgaaniliste lahustitega Orgaaniliste lahustite (etanool, atsetoon jt) mõjul toimub valgu dehüdratiseerimine ning väljasadestumine. Sadesti ettevaatlikul lisamisel toimuv denaturatsioon on pöörduv ning sade lahustub vee lisamisel uuesti. Suuremas koguses lahusti lisamisel toimub pöördumatu denaturatsioon ning sade vee lisamisel ei lahustu. Töö käik: Katseklaasi valame 2 ml munavalgu lahust
lisatakse 1ml kontsentreeritud äädikhapet. Katseklaase kuumutatakse keeval vesivannil. Ainult munavalgu lahus muutus kergelt häguseks, kuid äädikhappe ning munavalgu lahusel muutusi näha ei olnud. Järeldus: Valku denatureerimine sõltub temperatuurist ja pH-st. Katses me näeme, et happelises keskkonnas (pH<7) valk ei sadestu, aga samal temperaturil munavalk, mille keskkond on neutraalne (pH=7), sadestus. Siinkohal võib öelda, et happelisel lahusel erines pH tunduvalt isoelektrilisest täpist(pl), mistõttu väljasadestumist ei toimunud. Katseklaasis, kuhu etaanhapet ei lisanud, toimus valgu pöördumatu denaturatsioon ja munavalk sadestus välja. 1.1.8 Valkude sadestamine orgaaniliste lahustitega Veega segunevad orgaanilised solvendid põhjustavad valkude dehüdratiseerumist, mis omakorda tekitab valgu sadestusmise. Sadesti vaikselt lisamisel denatureerub valk pöörduvalt. Sadesti liigsel lisamisel või suurel kiirusel toimub pöördumatu denaturatsioon.
keskkonna koostisest. Tavaliselt kaasneb denatureerumisega valgu väljasadestumine lahusest. Kui keskkonna pH erineb tunduvalt valgu isoelektrilise täpi väärtusest, siis ei pruugi valk lahusest välja sadestuda. Valgu isoelektriline täpp näitab keskkonna pH väärtust, mille juures valgumolekulis on positiivsete ja negatiivsete laengute hulk võrdne, seega molekuli summaarne laeng võrdub nulliga. Seepärast valgu molekulid agregeeruvad hõlpsasti ja sadenevad lahusest välja. Isoelektrilisest täpist oluliselt erineva väärtusega keskkonna pH puhul agregeerumist aga ei toimu. Töö käik: · Kahte katseklaasi valasin kummassegi 2 ml munavalgu lahust. · Ühte katseklaasi lisasin 1 ml kontsentreeritud etaan- ehk äädikhapet. · Mõlemat katseklaasi kuumutasin keeval vesivannil. Katseklaasis, kuhu oli lisatud etaanhapet, oli selge ja värvuseta lahus. Katseklaasis, kus oli vaid munavalgu lahus, muutus lahus häguseks lahusesse tekkis valge hägu. Järeldus:
III standardlülituses vasaku käe ja vasaku jala vahel. Elektrokardiogrammil esinevaid väljalööke nimetatakse sakkideks, mida tähistatakse ladina tähestiku suurte tähtedega P, Q, R, S ja T. Sakkidevahelisi horisontaalseid lõike ühendav joon on isoelektriline joon, mis tekib siis, kui potentsiaalide diferents elektroodide vahel puudub. Sakkidevahelisi horisontaalseid lõike nimetatakse segmentideks ja märgitakse tähtedega, mille vahel nad asuvad. Isoelektrilisest joonest ülespoole suunatud sakke nimetatakse positiivseteks, allapoole suunatud sakke negatiivseteks. P-sakk iseloomustab erutuse tekkimist ja levimist kodades. P-Q intervall vastab ajale erutuse tekke algusest kodades kuni vatsakeste müokardi erutumise alguseni. Seda aega, mille vältel erutus levib kodades ja südamesisese erutusjuhtesüsteemi osades, nimetatakse ka atrioventrikulaarseks juhtivuseks.
Keskkonna pH mõju ilmneb amfoteersete polümeeride korral ning seda on kõige paremini uuritud valkudel. Pundumisastme sõltuvus pH-st on valkudel miinimumiga kõver, seejuures vastab miinimum isoelektrilisele täpile. Põhjus on siin selles, et isoelektrilises täpis (või selle lähedastel pH väärtustel) on valgu molekulis isenimeliselt laetud gruppide (-NH3+ ja COO-) hulgad võrdsed. See põhjustab ahelate kokkutõmbumist ning pundumine väheneb. Keskkonna pH kaugenemisel isoelektrilisest täpist jäävad ülekaalu ühenimeliselt laetud grupid. Nende tõukumise tõttu nõrgenevad ahelatevahelised seosed ning pundumine kergeneb. 15. Milliste tegurite tõttu suureneb disperssete süsteemide agregatiivne stabiilsus KMÜ lisamisel? 16. Milliseid dispersseid süsteeme nimetatakse geelideks? Millised faktorid soodustavad geelide moodustumist? Millised on geelide põhilised omadused ja kasutusalad?
Polüelektrolüüt Amfoteerne polüelektrolüüt on selline aine, mis kujutab endast mitmete laetud rühmadega osakest, kusjuures rühmad on nii happelised kui ka aluselised. N: valk võib olla polüelektrolüüt, sisaldades kõrvalahelates NH3+(amino) ja COO- (karboksüül) rühmi. Määramine Määramisel toimub järgmine protsess. Isoelektrilises punktis on molekul kõige kõvemini pakendunud. Seda seepärast, et samamärgiliste ioonide proportsioon on võimalikult väike (kuigi mitte 0). Isoelektrilisest punktist molekulid keerduvad lahti. Kõvemini pakendunud kujul hajutab molekul valgust rohkem. Seega saab iseoelektrilisi punkti määrata hägususmaksimumi järgi. Selleks kasutatakse erineva pH-ga lahuseid, mis sisaldavad sama koguse mingeid aineid. Seda uuritakse kolorimeetriga, mõõdetakse hägussu ja siis isoelektriline punkt. Kolloidkeemia Kristian Leite 2012
mis tekivad erutuse tekke, leviku ja vaibumise tõttu südamelihases. EKG järgi on võimalik iseloomustada südame erutusjuhtsüsteemi ning südamelihase (müokardi) seisundit. EKG koosneb positiivsetest ja negatiivsetest sakkidest (P, Q, R, S, T sakid). P – tekib erutus siinussõlmes ja levib atrioventikulaarsõlme e. erutuse kulgemine kodades; Q, R, S, T – kuidas erutus kulgem mööda vatsakeste müokardi/ vatsakeste elektriline süstol. Saki kõrgus – isoelektrilisest joonest kuni saki kõrgeima või madalaima punktini Saki kestvus – alates saki tõusmise/langemise kohast isoelektriliselt joonelt kuni jõuab jälle iso.jooneni. (x 0,04). T-saki kestvust hakatakse mõõtma sealt, kust järsult tõusma hakkab 6.Süstoolne indeks, kuidas leitakse? Süstoolne indeks iseloomustab vatsakeste süstoli kestust võrreldes kogu südametsükli kestusega. Selle süstoli suurenemine näitab diastoli lühenemist ning viitab müokardi toitumise halvenemisele.
Müoglobiin ja tema antigeensed piirkonnad. Piirkonnad mis jäävad antigeeni pinnale, pöördekohad – need on need alad mida antikeha meelsamini ära tunneb. Antigeen antikeha omavaheline seostumine. L1 L2 L3 – kerge ahela variaablid domäänid, H1 H2 H3 – raskete ahelate variaablid. Loopid. Seondumine ei ole kovalentne aga on väga tugev. Vereseerumis on kõige rohkem albumiini valku, kuidas lahutada valgud? Lahutamine sõötub nende isoelektrilisest täpst. Albumiini isoelektriline täpp on happelises piirkonnas. Isoelektrriline täpp – pH väärtus kui tema laeng on null. Albumiiin liigub kiirelt siis. Grupp valke mis liigub vähe, isoelektriline punkt pH 8. Gamma globuliini mõiste on seotud elektroforeesi tehnikaga. Inimese viis erinevat klassi antikehasid, eri tüüpi raske ahel. IgM tüüpi antikegadel (ja IgA tüüpi) on peale raskete ja kergete ahelte veel J-segment valk (ahel)?? esimene antikeha mida sekreteeritakse
depolarisatsiooni kestust. S-sakk sageli puudub ja sellel ei ole kindlat seost erutuse levikuga südames. Küll aga iseloomustavad S-saki muutused erutuse leviku häireid mitmete patoloogiliste seisundite korral. S-T segment näitab, et erutus on haaranud mõlema vatsakese müokardi ja potentsiaalide diferents kaob. Normaalselt asub S- T segment isoelektrilisel joonel. Patoloogilistel juhtudel võib S-T-segment nihkuda isoelektrilisest joonest alla- või ülespoole. T-sakk vastab vatsakeste repolarisatsiooni kestusele. Q-T intervall e. vatsakeste elektriline süstol on ajavahemik Q-(R-)saki algusest kuni T saki lõpuni. R-R intervall vastab kogu südametsükli kestusele, seda mõõdetakse tavaliselt R-saki tipust kuni järgmise tsükli R-saki tipuni. Südametsüklis korduvad reeglipäraselt samad faasid. Üht sellist aktsiooniahelat, mille möödudes taastub algseisund, nimetatakse tsükliks
annaabi.ee 
