arktilised, antarktilised (temp alusel) Algseis soe ja külm õhk peavad kokku puutuma Front erinevate õhumasside kokkupuute piirkond 1.Algstaadium e lainestaadium soe õhk tungib peale nii, et ta moodustab laine kuju, õhurõhk hakkab keskosas langema, tekkib üks suletud isobaar, jälgitav madalamates õhukihtides kuni 3km 2.Nooretsükloni staadium tekib soe sektor, õhurõhk tsükloni keskosas langeb, tekib mitu sueltud isobaari, ulatub kõrgematesse kihtidesse (56km), pilvede ja sademete piirkond laieneb. 3.Maksimaalse arengu staadium õhurõhu langus keskosas saavutab maksimumi, soe sektor kitseneb, hõlmab kuni 7km, pilvisus väheneb,lauss>>hoovihm 4.Okludeerunud e täituv tsüklon soe õhk surutekse üles, pilvisus väheneb sajab hooti, tsükloni tagalas hakkab õhurõhk tõusma Kasvuhoonegaasid lasevad läbi lühilainelise päikesekiirguse, aga ei lase atmosfääri tagasi pikalainelist soojuskiirgust
..... Tehniline töö: lt=k l Adiabaatilises protsessis tehtav tehniline töö on mehaanilisest tööst k korda suurem 69. Milliseid protsesse loeme polütroopseteks. Polütroopsed protsessid on sellised protsessid, mis toimuvad konstantsel erisoojusel 70. Polütroobi võrrand. pvn konst. 71. Polütroopsete protsesside jagunemine nelja gruppi ja nende kujutamine p-v diagrammil. Esimese rühma moodustavad protsessid, mis asetsevad isobaari (n=0) ja isotermi (n=l) vahel. Protsessi antud soojus kulub nii keha siseenergia suurendamiseks (temperatuur tõuseb) kui ka mehaaniliseks tööks. Teise rühma protsessid paiknevad isotermi (n=l) ja adiabaadi (n=k) vahel Kolmanda rühma protsessid paiknevad adiabaadi (n=k) ja isohoori (n= lõpmatus) vahel. Protsessist osavõtva positiivse soojuse korral on siseenergia muutus positiivne (keha temperatuur tõuseb) ja mehaaniline töö negatiivne (joonis, III)
..... Tehniline töö: lt=k l Adiabaatilises protsessis tehtav tehniline töö on mehaanilisest tööst k korda suurem 70. Milliseid protsesse loeme polütroopseteks. Polütroopsed protsessid on sellised protsessid, mis toimuvad konstantsel erisoojusel 71. Polütroobi võrrand. pv n = konst. 72. Polütroopsete protsesside jagunemine nelja gruppi ja nende kujutamine p-v diagrammil. Esimese rühma moodustavad protsessid, mis asetsevad isobaari (n=0) ja isotermi (n=l) vahel. Protsessi antud soojus kulub nii keha siseenergia suurendamiseks (temperatuur tõuseb) kui ka mehaaniliseks tööks. Teise rühma protsessid paiknevad isotermi (n=l) ja adiabaadi (n=k) vahel. Kolmanda rühma protsessid paiknevad adiabaadi (n=k) ja isohoori (n= lõpmatus) vahel. Protsessist osavõtva positiivse soojuse korral on siseenergia muutus positiivne (keha temperatuur tõuseb) ja mehaaniline töö negatiivne (joonis, III)
Osa soojust läheb kaduma, kuna ta soojendab ümbritsevaid kehi ja atmosfääri. Tihti on vaja pärast tööd gaasi või auru jahutada. Töö gaasi ruumala muutumisel. Kui gaas silindrid paisub jääva rõhu juures (isobaar), siis kolb liigub edasi 1 võrra ja gaasi poolt tehtud töö avaldub: A'=Fl=pSl=pV (p-rõhk, V-ruumala muut). St, isobaarilisel paisumisel töö võrdub rõhu graafiku vastava lõigu alla jääva ristküliku pidalaga. Sama on ka isobaari puhul. St et graafiku all oleva ala pindala määrab töö suuruse. Ringprotsess. 1. Gaasiga sooritatav ringtsükkel A B C D A A B selleks, et V=const (isokoor) puhul rõhk suureneks tuleb gaasi soojendada, st temp tõuseb. B C selleks, et gaas saaks paisuda p=const (isobaar) puhul tuleb gaasi soojendada, st temp tõuseb. C D toimub p ja V kiire muutumine e adiabaatiline protsess, mille käigus temp langeb. D A gaas tuleb algolekusse tagasi
energiat. Soojuse tsükkel on tuntud kui Rankine'i tsükkel. Üldkasutuses mõiste ,,aurumasin" võib viidata integreeritud aurumasinatele, näiteks raudtee auru veduritele, või võib viidata masinale üksinda, nagu näiteks kiirmootor või statsionaarne aurumasin. Spetsiaalsed seadmed, nagu auru vasarad ja auru vaiarammid sõltuvad aurust mis tarnitakse eraldi katlast. Aurumasina töö. Tsükli moodustavad kaks isobaari -katla rõhul toimuv paisumine ja kondensori rõhul (ligikaudu välisrõhk) toimuv "kokkusurumine", mis tegelikult tähendab ruumala vähendamist auru välja juhtimise teel. Lõigatud nurk vastab pärast sisselaskesiibri sulgumist ja enne väljalaskeklapi avanemist toimuvale adiabaatilisele paisumisele. Kasutegur sõltub katla rõhust; algul oli see suhteliselt madal (alla 2 atm., temperatuur 390K); hiljem tõsteti rõhku kuni 10 atmosfäärini
Tsükloni lähenedes pilvisus tiheneb, läheb sajule, tsükloni tagalas, laussadu asendub hoogsajuga või lõpeb hoopiski. Front erinevate õhumasside kokkupuute piirkond 1.Algstaadium e lainestaadium soe õhk tungib peale nii, et ta moodustab laine kuju, õhurõhk hakkab keskosas langema, tekkib üks suletud isobaar, jälgitav madalamates õhukihtides kuni 3km 2.Nooretsükloni staadium tekib soe sektor, õhurõhk tsükloni keskosas langeb, tekib mitu sueltud isobaari, ulatub kõrgematesse kihtidesse (5-6km), pilvede ja sademete piirkond laieneb. 3.Maksimaalse arengu staadium õhurõhu langus keskosas saavutab maksimumi, soe sektor kitseneb, hõlmab kuni 7km, pilvisus väheneb,lauss>>hoovihm 4.Okludeerunud e täituv tsüklon soe õhk surutekse üles, pilvisus väheneb sajab hooti, tsükloni tagalas hakkab õhurõhk tõusma Õhumass- on suur õhukogum sarnaste omadustega (õhutemperatuur, niiskus, läbipaistvus).
(peaaegu ringi kujulised) isobaarid ainult alumistes, maalähedastes õhukihtides. Kõrgemates õhukihtides tekib tsüklonaalne keeris alles tsükloni edasises arenemiskäigus. *Tüüpiline noor tsüklon- selles staadiumis õhurõhk tsüklonis langeb intensiivselt ja tsüklonaalne keeris levib järjest kõrgemale. Maapinnal tekib sooja õhu sektor e soe sektor. Tsükloni tsentris õhurühk langeb endiselt. Hästi arenenud noorel tsüklonil on maapinnal juba mitu kinnist isobaari. *Tsükloni maksimaalse arenemse staadium- tsükloni süvenemine kestab edasi seni, kuni tsüklon jääb temp asümeetriliseks, st kuni säilivad tem erinevused maapinnal tsükloni erinevates sektorites. Tsükloni tsentris õhurõhk enam oluliselt ei lange. Selles arengustaadiumis tsükloni külm front, liikudes kiiremini kui soe front, jõuab viimasele järele ja mõlemad frondid liituvad, mood oklusioonifrondi. Tsükloni okludeerumine algab tsükloni tsentrist ja levib seal järjest kaugemale
Isohooriline moolsoojus leitakse valemist: , isobaariline . Loeng 10 - Gaasi töö: seos olekuparameetrite muutumisega. : Isohoorilisel protsessil (ruumala konstantne) gaas tööd ei tee. Isobaarilisel protsessil (rõhk on konstant) . Isotermilisel protsessil (temperatuur konstantne) jõumasin ka termodünaamiline mootor on masin, mis muudab soojusenergia mehaaniliseks tööks. Tsükli moodustavad kaks isobaari - katla rõhul toimuv paisumine ja kondensori rõhul (ligikaudu välisrõhk) toimuv "kokkusurumine", mis tegelikult tähendab ruumala vähendamist auru välja juhtimise teel. Lõigatud nurk vastab pärast sisselaskesiibri sulgumist ja enne väljalaskeklapi avanemist toimuvale adiabaatilisele paisumisele. Kasutegur sõltub katla rõhust; algul oli see suhteliselt madal (alla 2 atm., temperatuur 390K); hiljem tõsteti rõhku kuni 10
Positiivne faas-õhurõhu erinevus kahe mõjutrentrivahel on suur. Sel juhul on läänevool tugev ja Euroopas on keskmisest soojemad ja vihmasemad talved. Negatiive faas- õhurõhu erinevus on väike- Sel juhul on läänevool nõrk või peatunud. Sel juhul on Euroopa talved külmad ja kuivad. Isobaar- sama õhurõhuga alasid ühendav joon. Mida suurem on õhurõhu muurus pikkusühiku kohta(mida tihedamalt nad asetsevad), seda suurem on tuule kiirus. Isobaaride intervall- kahe järjestikese isobaari väärtuste vahe. Õhu suhteline (relatiivne) niiskus ja seda mõjutavad tegurid. Suhtelist niiskust, mida defineeritakse kui õhu veeauru rõhu ja antud temperatuuril õhku küllastava veeauru rõhu suhet, saab tõsta: 1) Tõstes veeauru hulka õhus. Kui õhus on veeauru rohkem, on suurem ka selle veeauru poolt avaldatav rõhk 2) Langetades õhu temperatuuri. Külmas õhus, kus õhu molekulid paiknevad tihedalt koos, on
poolus. Ekvaatoril ei kaldu tuul gradiendist kõrvale. Peale nende tegurite mõjutavad tuult veel õhuosakeste hõõrdumine vastu maakera pinda ja ka osakeste omavaheline hõõrdumine.Maapinna lähedal on tuule kõrvalekaldumine väiksem, sest hõõrdumisjõud aeglustab õhuvoolu paremale kaldumist.Hõõrdumiskihist kõrgemal on hõõrdumise mõju õhu hõreduse tõttu juba nii väike, et ei takista enam tuule kaldumist paremale ja seal puhub tuul isobaari suunas. Tuule kõrvalekalle gradiendist on seda suurem, mida väiksem on õhuosakeste hõõrdumine. Ka vee voolamisel veekogudes näeme vee kaldumist parmale, sellepärast ongi parempoolsed kaldad vasakutest kõrgemad, kuna vesi surub Maa pöörlemise mõjul rohkem paremale kaldale ja uhub seda tugevamalt. Maa lõunapoolkeral kaldub tuul gradiendist vasakule. Kindel seadus õhk voolab kõrgema õhurõhuga alalt madalama õhurõhuga alale ja kaldub seejuures gradiendist paremale.
Loeng 10 · Gaasi töö: seos olekuparameetrite muutumisega. Isohoorilisel protsessil (ruumala konstantne) gaas tööd ei tee. Isobaarilisel protsessil (rõhk on konstant) . Isotermilisel protsessil (temperatuur konstantne) · Soojusmasinad: jõumasin, külmutusmasin, soojuspump. jõumasin ka termodünaamiline mootor on masin, mis muudab soojusenergia mehaaniliseks tööks. Tsükli moodustavad kaks isobaari - katla rõhul toimuv paisumine ja kondensori rõhul (ligikaudu välisrõhk) toimuv "kokkusurumine", mis tegelikult tähendab ruumala vähendamist auru välja juhtimise teel. Lõigatud nurk vastab pärast sisselaskesiibri sulgumist ja enne väljalaskeklapi avanemist toimuvale adiabaatilisele paisumisele. Kasutegur sõltub katla rõhust; algul oli see suhteliselt madal (alla 2 atm., temperatuur 390K); hiljem tõsteti rõhku kuni
alumistes, maalähedastes õhukihtides. Kõrgemates õhukihtides tekib tsüklonaalne keeris alles tsükloni edasises arenemiskäigus 11 - Tüüpiline noor tsüklon selles staadiumis õhurõhk tsüklonis langeb intensiivselt ja tsüklonaalne keeris levib järjest kõrgemale. Maapinnal tekib sooja õhu sektor ehk soe sektor. Tsükloni tsentris õhurõhk langeb endiselt. Hästi arenenud noorel tsüklonil on maapinnal juba mitu kinnist isobaari. - Tsükloni maksimaalse arenemise staadium Tsükloni süvenemine kestab edasi seni, kuni tsüklon jääb temperatuuriliselt asümmeetriliseks, st kuni säilivad temperatuuri erinevused maapinnal tsükloni erinevates sektorites. Tsükloni tsentris õhurõhk enam oluliselt ei lange. Selles arengustaadiumis tsükloni külm front, liikudes kiiremini kui soe front, jõuab viimasele järele ja mõlemad frondid liituvad, moodustades oklusioonifrondi
mida rohkem on tõusvaid õhuvoole , neid on suvel maksimaalselt. Varajasatel hommiku tundidel on atmosfääri alumine piir 0.5 km aga päeval 1-2 km. Teooria pole päris õige , tegelikkuse peaks viskoossuse koefitsent kõrguse suurenedes kasvama. Vabas atmosfääris kus turbulent tekib vaid erioludes (jugavoolud) kujuneb Coriolise jõu mõju välja gesostroofiline tuul. Isobaar ehk samarõhujoon Gradienttuul- Hõõrdevaba tuul , mis esineb igasuguste isobaari joonte korral.Sirgete ja paralleelsete isobaaride korral aga Gesotroofiline tuul . Geostroofiline tuul puhub paralleelselt isobaaridega, põhjapoolkeral selliselt, et madalama rõhuga ala jääb vasakule. Tsüklon on madalrõhu ala ja üldiselt niiske õhuga. Gradientjõud lükkab madalrõhuala serval asuvat õhuosakest õhumassi keskosa poole (madalrõhulohku, kus rõhk on kõige madalam). Õhuosakese liikumisega käivitub
Kui on teada polütroopse protsessi alg-ja lõppparameetrid (p1,v1 ja p2,v2) siis polütroobi astendajat saab arvutada: n = (lgp2 lgp1) / (lgv1 lgv2) (87) Olenevalt polütroobi astendaja väärtusest jagatakse termodünaamilised protsessid kolme rühma (joonis 13a). Joonis 13a. Termodünaamiliste protsesside rühmad pv-diagrammil. I rühma moodustavad protsessid, mis asetsevad isobaari ja isotermi vahel. Selle rühma protsessides kulub protsessi antud soojus nii gaasi siseenergia suurendamiseks kui ka välistöö tegemiseks. II rühma moodustavad protsessid, mis paiknevad isotermi ja adiabaadi vahel. Nendes protsessides toimub gaasi siseenergia vähenemine ning välistöö sooritatakse nii välissoojuse kui ka gaasi siseenergia vähendamise arvel. III rühma protsessid paiknevad adiabaadi ja isohoori vahel. Selle rühma protsessides sooritatakse töö ainult siseenergia
annaabi.ee 
