kohtu otsusega määratud seadusliku esindaja ja hooldaja ehk eestkostja poolt. Eestkoste seatakse lapse üle, kelle vanemad on surnud, teadmata kadunud või piiratud teovõimega või kelle vanemate hooldusõigust on piiratud/peatatud või, kes on muudel põhjustel jäänud ilma vanemlikust hoolitsusest. Eestkoste seatakse lapse hooldamiseks ja kasvatamiseks ning eestkostjale kuulub nii lapse isikuhooldus- kui varahooldusõigus. Eestkoste seadmise otsustab kohus omal algatusel või valla-või linnavalitsuse või huvitatud isiku avalduse alusel. Eestkostja valikul tuleb arvestada isikuomadusi, varalist seisundit ja võimeid eestkostja kohustuste täitmiseks, vanemate eeldatavat tahet ning tema suhteid lapsega, kelle üle eestkoste seatakse, lapse üleskasvatamise järjepidevust ning lapse rahvuslikku, usulist, kultuurilist ja keelelist päritolu
· Üks vanema hooldusõiguse piiramise juhtumeid, mis nõuab teatud juhtudel laposele nn erieestkostja määramist. Eelkõige seondub see toimingutega, mida vanemad ei saa kas faktilise või õigusliku takistuse tõttu (huvide konflikt) ise teha. Kui erieestkostja on määratud, siis ei ole vanemad õigustatud last esindama nendes küsimustes, mis kuuluvad erieestkostja ninetamisel kindlaksmäätatud ülesannete hulka. 14. Isikuhooldus · Isikuhooldusõigus tähendab vanema jaoks nii õigust kui ka kohustust teha kõik, et tagada lapse heaolu ja tema nii füüsiline kui ka psüühiline areng. Isikuhooldus hõlmab omakorda faktilist hoolitsust ja eluvajaduste katmist (toit, eluase, riided, tervishoid), kasvatamist ( lapse hariduse küsimus) lapse järele valvamist ning tema suhtlusringkonna määramist (hoida lapst teda ähvardavate ohtude eest) ning lapse viivimiskoha üle otsustamist. 15. Varahooldus
abikaasale kuulub vaid see vara, mis on abikaasa nimele omandatud või registreeritud üksnes juhul kui abieluvararegistris on sellekohane kanne abieluvaralepingu sõlmimise kohta või kui ta teab, et asjaolud on muutunud. Lapsed Vanematel on oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused, kui seadusest ei tulene teisiti. Vanemal on kohustus ja õigus hoolitseda oma alaealise lapse eest (vanema hooldusõigus). Vanema hooldusõigus hõlmab õigust hoolitseda lapse isiku eest (isikuhooldus) ja õigust hoolitseda lapse vara eest (varahooldus) ning otsustada lapsega seotud asju. Isikuhoolduse sisuks on kohustus ja õigus last kasvatada, tema järele valvata ja tema viibimiskohta määrata ning lapse igakülgse heaolu eest muul viisil hoolitseda (hariduse andmise asjade üle otsustamine, isikute määramine kellega laps võib suhelda jms). Varahoolduse sisuks on õigus ja kohustus valitseda lapse vara, muu hulgas last esindada. Esindamine
vaimuliku juures sõlmitava abielu konfessionaalsed lisatingimused. Perekonnaseisuametnik kannab abielu sõlmimise rahvastikuregistrisse perekonnaseisutoimingute seaduses sätestatud korras. 10.9 Eestkoste ja hooldus - Vanema hooldusõiguse põhimõtted: Vanematel on laste suhtes VÕRDSED õigused. Vanemal on kohustus ja õigus hoolitseda lapse eest (vanema hooldusõigus). Vanema hooldusõigus hõlmab õigust: 1) hoolitseda lapse isiku eest (isikuhooldus) 2) lapse vara eest (varahooldus); 3) otsustada lapsega seotud asju. · Omavahel abielus olevatel vanematel on oma lapse suhtes ühine hooldusõigus. · Kui vanemad ei ole lapse sünni hetkel omavahel abielus, on neil ühine hooldusõigus, kui nad isaduse omaksvõtu tahteavaldust esitades ei ole väljendanud soovi jätta hooldusõigus vaid ühele vanematest. · Hooldusõiguslik vanem on lapse seaduslik esindaja.
ja lapse õigused ning kohustused e sugulussidemed. Lapsendamisega kaasnevad kõik samad õigused ning kohustused, mis bioloogilise lapse sünnil. Lapsendamisotsuse saab langetada ainult kohus. Lapsendada saab : - orbe; - lapsi, kelle vanematelt on vanemlikud õigused ära võetud; - lapsi, kelle vanemad on eeskosteasutusele andnud kirjaliku nõusoleku lapsendamiseks. (Perekonnaseadus, 1994: §78) Eestkoste. EV perekonnaseaduse järgi kuulub eestkostjale nii lapse isikuhooldus- kui ka varahooldusõigus. Eestkoste seatakse lapse üle, kelle vanemad on surnud, tunnistatud teadmata kadunuks või teovõimetuks või kellelt on vanemlikud õigused ära võetud. Eestkostet teostab kohtu poolt määratud eestkostja, kelle isiku kohta teeb ettepaneku eestkosteasutus. Lapse eestkostja on tema seaduslik esindaja, kes on kohustatud hoolitsema lapse kasvatamise ja ülalpidamise eest. Eestkostja on kohustatud andma eestkosteasutusele aru eestkostja ülesannete täitmise kohta
mehest. (3) Kui kohtuotsusega on tuvastatud, et laps ei põlvne sellest mehest, ei saa see mees isadust omaks võtta. 11. Vanemate hooldusõigus ja selle sisu. § 116. Vanema hooldusõiguse põhimõtted (1) Vanematel on oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused, kui seadusest ei tulene teisiti. (2) Vanemal on kohustus ja õigus hoolitseda oma alaealise lapse eest (edaspidi vanema hooldusõigus). Vanema hooldusõigus hõlmab õigust hoolitseda lapse isiku eest (edaspidi isikuhooldus) ja õigust hoolitseda lapse vara eest (edaspidi varahooldus) ning otsustada lapsega seotud asju. (3) Last hooldades ja kasvatades arvestavad vanemad, et tema võime ja vajadus iseseisvalt ja vastutusvõimeliselt tegutseda suureneb. Kui lapse arengutase seda võimaldab, arutavad vanemad lapsega hooldus- ja kasvatusküsimusi. § 118. Vanema hooldusõiguse teostamine (1) Vanemad teostavad lapse suhtes ühist hooldusõigust ja täidavad hoolduskohustust omal
· Igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (1. juulist 2009 on see 4350 krooni, seega pool on 2175 krooni). · Isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. 15.Vanema hooldusõiguse põhimõtted. Isikuhooldus. Varahooldus. Vanema hooldusõiguse piiramine. Ühise hooldusõiguse lõpetamine. Suhtlusõigus. Lahus elavate vanemate otsustusõigus. Vanema hooldusõiguse põhimõtted Vanematel on laste suhtes VÕRDSED õigused. Vanemal on kohustus ja õigus hoolitseda lapse eest (vanema hooldusõigus). Vanema hooldusõigus hõlmab õigust: 1) hoolitseda lapse isiku eest (isikuhooldus) 2) lapse vara eest (varahooldus); 3) otsustada lapsega seotud asju.
abil, kuid võib soodustada selliste organisatsioonide loomist ning aidata nende tegevusele kaasa muude vahenditega. 7 HOOLDUSÕIGUSED Järgmisena on juttu hooldusõigusest ja selle alaliikidest. Vanemal on õigus ja kohustus hoolitseda oma alaealise lapse eest. See tähendab, et vanemal on hooldusõigus. Hooldusõigus jaguneb isikuhooldusõiguseks ja varahooldusõiguseks. Isikuhooldusõigus (PKS §-d 124–126) tähendab vanematele kohustust ja õigust last kasvatada, tema järele valvata, määrata tema viibimiskoht ning hoolitseda muul viisil igakülgselt tema heaolu eest. Isikuhooldusõigusega on lapsevanemal keelatud last vääriti kohelda kehaliselt, vaimselt ja hingeliselt ning kasutada tema suhtes teisi alandavaid kasvatusabinõusid. Last ei tohi ühelgi juhul kehaliselt karistada. Hariduse andmisel on vanematel kohustus arvestada eelkõige lapse võimeid ja kalduvusi
Esmane vastutus lapse õiguste ja heaolu tagamise eest on lapsevanemal või last kasvataval isikul. Põhimõtted: vanemate võrdõiguslikkus, laste võrdõiguslikkus, lapse huvide ülimuslikkus. Vanemliku vastutuse liigid: Hooldusõigus (isiku- ja varahooldus) Suhtlusõigus Ülalpidamiskohustus Muu vastutus Otsustusõigus Esindusõigus Hooldusõigus-vanema kohustus hoolitseda oma alaealise lapse eest, jaguneb isikuhooldus (õigus hoolitseda lapse isiku eest) ja varahooldus (õigus hoolitseda lapse vara eest). Hooldusõiguse kuuluvus: 1) seadus-sünnijärgne ühine hooldusõigus; 2) kohtus (ka PSA-s) võimalik kokku leppida erinevas jaotuses. 1. Isikuhooldus: hooldaja kohustus ja õigus last kasvatada järelevalve kohustus õigus lapse viibimiskohta määrata kohustus hoolitseda lapse igakülgse heaolu eest kohustus hoiduda lapse väärkohtlemisest
). Hariduse andmine on riigi järelevalve all. PEREKONNASEADUS (2009): § 116. Vanema hooldusõiguse põhimõtted (1) Vanematel on oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused. § 118. Vanema hooldusõiguse teostamine (1) Vanemad teostavad lapse suhtes ühist hooldusõigust ja täidavad hoolduskohustust omal vastutusel ja üksmeeles, pidades silmas lapse igakülgset heaolu (alla 7a. last üksinda jätta ei tohi!). § 124. Isikuhooldusõiguse sisu (1) Isikuhooldus on hooldaja kohustus ja õigus last kasvatada, tema järele valvata ja tema viibimiskohta määrata ning lapse igakülgse heaolu eest muul viisil hoolitseda. (2) Kehaline, vaimne ja hingeline väärkohtlemine ning muude lapse suhtes alandavate kasvatusabinõude rakendamine on keelatud (füüsiline karistamine keelatud, aga see ei tähenda, et last ei tohi karistada nt mõtlemistool). § 125. Haridus Hariduse andmise asjades arvestavad vanemad ennekõike lapse võimeid ja kalduvusi
43 § 114. Vanemate abistamise kohustus § 115. Lapse kulutused majapidamises Perekonna solidaarsuse väljendus, ei ole iseseisev nõude alus Lapse heaolu PKS § 134 Kehaline, vaimne ja hingeline heaolu Kasvatuse eesmärk- lapse areng vastutusvõimeliseks ja ühiskonnas toimetulevaks isiksuseks. Kasvatuse kontinuiteet (jätkuvus) ja stabiilsus Lapse enda soov HOOLDUSÕIGUS (Isikuhooldusõigus; Varahooldusõigus; Otsustusõigus; Esindusõigus) Hooldusõiguse kuuluvus AINUHOOLDUSÕIGUS ja ÜHINE HOOLDUSÕIGUS SEADUSE ALUSEL/KOKKULEPPEL KOHTULAHENDI ALUSEL PKS § 117. Vanema hooldusõiguse kuuluvus (1) Omavahel abielus olevatel vanematel on oma lapse suhtes ühine hooldusõigus. (2) Kui vanemad ei ole lapse sünni hetkel omavahel abielus, on neil ühine hooldusõigus, kui nad isaduse omaksvõtu tahteavaldusi esitades ei ole väljendanud
annaabi.ee 
