kvaliteet- inimese teatud omadused.2.täitmine- teatud rollide teostamine.3 (raha, teadmiste, kapitali) valdamine. Sotsiaalsete lõhede tüübid: 1.varanduslikud lõhed 2. piirkondlikud lõhed 3.etnilised lõhed 4.usulised lõhed. Ühiskonna kujutab endast elu valdkonda, mis on vabatahtlik, isekorraldatav ja autonoomne riigi suhtes. Kodanikuühiskond hõlmab institutsioonide komplexi: 1.eramjanduslikud assotsiatsioonid 2. kirikukogudused 3. koolid,haridus seltsid.4 isetegevuslikud seltsid 5. mittetulunduslikud organis. 6. kodanikualgatusele pühendunud organis. Kodaniku instit. Ühised tunnused:1. tegutsevad legaalselt 2. tegelevad huvi pakkuvate asjadega 3. püüavad mõjutada riigivõimu,rahalis toetust 4.esindavad eri huve ja sotsiaalseid rühmi. eesti nüüdis kodanikuühiskonna erijooned: 1. organisatsioonide suur arv. 2.väikeste maaseltside suur osatähtsus. 3. killustatus ja samalaadsete org. Koostööpuudumine. 4
1941. Aastal 14.juunil toimunud massiküüditamise käigus viidi Eestist vägivaldselt välja üle 10 000 inimese. Naised, lapsed ja vanurid saadeti asumisele Siberisse, mehed aga vangilaagritesse, kus enamik neist hukkus. Majanduslikud: Majandusreformi nime all riigistati kõik eraettevõtted (pangad, tehased, kauplused, kohvikud jne ). Rahareforimi ja järsu hinnatõusu tulemusena langes elatustase, tekkis toidu- ja tarbeainete puudus. Ühiskondlikud: Likvideeriti isetegevuslikud seltsid, suleti ajalehti-ajakirju, hävitati mälestussambaid ja raamatuid. Katkestati igasugused välissidemed. Saksa okupatsioon Eestis: millal oli (aastaarvud), millega seoses see toimus, miks lõppes, kelle võimu alla Eesti seejärel läks (lk 124) Toimus 1941-1944. See toimus Saksa armee üldise rünnakuga Vene armee vastu. See lõppes Punaarmee uue vastrünnakuga Saksa vägedele. Septembri lõpuks langes Vene vägede kätte
Nõukogude võimud käivitasid ulatuslikud repressioonid Eesti rahva suhtes, vangistati või hukati endised liidrid ning kõrgemad inimesed. Lisaks hakati ka areteerima inimesi olenemata rahvakihist, repressiooni tipp oli 1941. aasta 14. juuni massiküüditamine, mille käigus viidi ära vabalt valitud Eestlasi. Naised, lapsed, vanurid saadeti Siberisse, täiskasvanud mehed aga vangilaagritesse, kus enamik neist hukkus. Teise maailmasõja tagajärjed Eestile olid rängad, likvideeriti isetegevuslikud seltsid, suleti ajakirjandust, hävitati mälestussambaid ja raamatuid, lisaks katkestati ka välissidemed, natsionaliseeriti ka kõik eraettevõtted. Eesti sai baltiriikidest kõige enam kannatada ja Eesti rahvaarv vähenes 200 tuhande inimese võrra.
kultuurielu avaral rindel. 1884. a. saab K. A. Hermannist J. V. Jannseni ajalehe "Eesti Postimees" ja 1886. a. "Postimehe" toimetaja. 1889. a. kuni surmani 11. jaan. 1909. a. on ta Tartu ülikoolis eesti keele lektor. 1885. a. asus ta toimetama esimest eesti muusikaalast ajakirja "Laulu ja mängu leht". "Laulu ja mängu leht" ilmus 13 aastat ning sel oli rahva, eriti maaintelligentsi muusikalisel arendamisel hindamatu osa. 1884. a. kogus K. A. Hermann kokku Põltsamaa pastori E. Hörschelmanni isetegevuslikud katsetused ning avaldas trükis pealkirja all "Põltsamaa endise õpetaja E. Hörschelmanni laulud". 1893. a. ilmusid kaks tema omapärasemat koorilaulukogumikku "Völkerlieder", üks sega- ning teine meeskoori seades, sisaldades 150 koorilaulu 27 rahvuselt. . Suurema osa laule harmoniseeris ta ise- rahvuslikku omapära arvestamata, koraalistiilis. "Völkerlieder" trükiti Leipzigis ning leidis saksakeelsete sõnade tõttu vähest kasutamist kodumaal. K. A
Majandus- kaupadest tuli puudus, majandus-reformid, Enamik Eesti tööstus- ja põllumajandustoodangust natsionaliseerimine ehk riigistati kõik ettevõtted, taludel läks Saksa armee varustamiseks. Katkes elanikkonna võis olla max. 3ha maad.- maareform. Rahareform- järsk varustamine tööstuskaupadega, toidukaardid linnades, hinnatõus. majandust edendati. Kultuur- likvideeriti isetegevuslikud seltsid, suleti Kultuuris- keelustati ajalehed, hävitati raamatud ja ajalehed- ajakirjad, pidi olema kommunistlik tapeti Eestis elanud väljast poolt toodud juute ja maailmavaade, hävitati eestikeelsed raamatud ja mustlasi. mälestussambad. Ei tea mis kategooria- repressioonid, Ei tea mis kategooria- repressioonid, massiküüditamine, mehed pidid minema sõjaväkke
lubatud partei oli kommunistlik partei. Vangistati või hukati endised poliitilised liidrid, politseijuhid jne. Massiküüditamine. 7. Millised muudatused tõi Nõukogude okupatsioon kaasa majanduses? Natsionaliseeriti kõik eraettevõtted, piirati talude suurusi, Rahareformi ja hinnatõusu tulemusena langes elatustase, tekkis toidu- ja tarbeainete puudus. 8. Millised muudatused tõi Nõukogude okupatsioon kaasa kultuuris? Kõik allutati rangele kontrollile, isetegevuslikud seltsid ja ajalehed-ajakirjad suleti, mälestussambad ja raamatud hävitati, katkestati välissidemeid. 9. Millised muudatused tõi Saksa okupatsioon kaasa poliitilises elus? Keelustati igasugune poliitiline tegevus, tuli range kontroll kõigi eluvaldkondade üle, käivitati repressioonid. Arreteeriti kommuniste ja seaduserikkujaid, kokku hukati umbes 5000 Eesti kodanikku (juudid, mustlased). 10. Millised muudatused tõi Saksa okupatsioon kaasa majanduses
3.3. Kodanikuühendused, riik ja omavalitused Tänapäeva ühiskondades on huvigrupid koondunud väga mitmesugustesse ühendustesse: seltsid, ühendused, ametiliidud jne, mida kõike võib nimetada ka kolmandaks sektoriks Kolmanda sektori tegevus aitab lahendada ka sotsiaalseid ja majanduslikke probleeme riigis, pakkudes mitmesuguseid teenuseid ja luues töökohti. Kodanikuühiskonna institutsioonide hulka kuuluvad: 1. usuorganisatsioonid; 2. kodanikualgatusele pühendunud organisatsioonid; 3. isetegevuslikud kultuuri- ja harrastusühendused (seltsid); 4. mittetulunduslikud organisatsioonid (korteriühistud, haridusseltsid jne). Kodanikuühiskonna põhialuseks on omaalgatus. Kaasalöömine seltsides, ametiliitudes, usuühingutes on vabatahtlik. Inimesed osalevad neis selleks, et tunda end aktiivse ja kasuliku ühiskonnaliikmena, tõhusamalt kaitsta oma õigusi ning veeta huvitavamalt vaba aega. Sellest lähtudes on vajalik, et avalik võim ja kolmas sektor teeksid tihedat koostööd
Ainus lubatud partei oli Kommunistlik partei. Käivitati ulatuslikud repsessioonid. Esialgu vangistati või tapeti endised poliitilised liidrid. Repressioonid tipnesid 1941. aasta 14. juuni massiküüditamisega. Vägivaltselt ilma süüdistuse ja kohtuotsuseta viidi välja üle 10 000 inimese. Naised, lapsed ja vanurid viidi siberisse ja mehed vangilaagritesse, kus nad üldjuhul surid. Ühiskondlik- ja kultuurielu allutati rangele kontrollile. Paljud isetegevuslikud seltsid, ajalehed ja ajakirjad suleti. Kõik eraettevõtted riigistati. Sõjategevus 1941. aastal 22. juunil puhkes Vene-Saksa sõda. Juba kahe nädala pärast jõudsid esimesed Sa ksa sõdurid Eestisse. Samal ajal hakkasid ka metsavennad(Repressioonde eest metsa varju läinud inimesed) Punaarmee vastu võitlema. Nad purustasid raudteid ja hoidsid ära taganevate kommunistide hävitustööd ja ründasid nõukogude asutusi. Saksa okupatsioonireziim
Liidu Sõprusühingu ruume, hävitab sirbi ja vasaraga embleeme. Poliitiline politsei avab meeleavaldajate pihta tule, on surnuid ja haavatuid. Algavad vihased tänavalahingud, milles langeb 800 ja saab haavata 3500 inimest. Ungari juhtkond taganeb, Imre Nagy võetakse tagasi parteisse, 24. okt saab ta peaministriks. Nagy kutsub rahvast mitte relvi haarama, vaid kasutama rahumeelseid vahendeid. Kuid on juba hilja. Ülestõus levib kiiresti üle Ungari. Isetegevuslikud revolutsioonikomiteed ja töölisnõukogud ajavad kommunistlikud võimuorganid laiali ja võtavad võimu enda kätte. Ülestõusnud rahva nõudmised on ülddemokraatlikud ning üldsegi mitte sotsialismivastased: Nõukogude väed tuleb Ungarist välja viia, korraldada salajase hääletamisega vabad valimised ning likvideerida üheparteisüsteem. 31.okt antakse luba teiste parteide tegutsemiseks. 1.nov kuulutab Nagy Ungari erapooletuks, Ungari
1897.aastal kui ta ole Cimze seminari lõpetanud läks ta tööle Kuhja kooli õpetajana, kus ta kohe Wirkhausi abiga orkestri asutas. Läte asus koheselt hingega asja kallale ning suutis selle lühikese ajaga korralikult mängima panna. Esineti kontsertitel ja osaleti Lätte enda helitööde ettekandmisel. Tugev kollektiiv lagunes aga varsti, sest nende juht siirdus Nõosse. Juhi lahkumise tõttu soikusid üldse enamik koore ning juhi puudumise tõttu jäid ka paljud koorid loomata. Paljud isetegevuslikud dirigendid alustasid oma muusikaalast tegevust pillimeestena. A.Lätte orkestrist kasvas välja mitu orkestrijuhti. 9 4 PILLIMEESTEST ,,Meie Eesti rahwa keskel asuwad praegusel ajal küll 1000 mängijat, kes keelpillide ja pasunatega koorides koos mängiwad" kirjutad 1891. aasta jaanuaris oma laulupeoüleskutsetes J.H.Wirkhaus. Ma ei arva, et ta tahtis pillimeeste arvu vähendada, tõenäöline, et tal puudus
mõjustustest" ning ülistada nõukogude võimu. Peamisteks ,,kunstiliikideks" kujunesid propagandistlikud plakatid ja riigijuhtide paraadportreed. Teatrites, kinodes ja kontsertidel asendati senine repertuaar nõukoguliku loominguga, lubades eesti ja välisautorite teoseis esiada vaid piiratud ulatuses. Algas varasemate kultuuriväärtuste valikuline hävitamine: purustati mälestussambaid, keelati osa raamatuid, suleti isetegevuslikud seltsid ja ühingud, ebasoosingusse sattunud loovisiksused kas vaikiti maha või arreteeriti ja küüditati. Repressioonid. Esimesed arreteerimised said teoks juba 17. juunil, kuid tõelise hoo omandasid need pärast eesti inkorporeerimist, mil alustas tööd Siseasjade Rahvakomissariaat (NKVD). Kuni 1940. a. lõpuni kadus üle 1000 inimese, sh. riigi endine poliitiline juhtkond, kõrgemad sõjaväelased ja politseinikud, majandusmehed, mitmed tippintelligentsi esindaja. Kõik nad
Iseorganiseerumisvõime! 1 Kodanikuühiskonna funktsioon: Kodanikuühiskond tasakaalustab ärisektori ja avaliku võimu mõju ühiskonnas. Eesmärk on edendada kohalikku elu ja tugevdada inimeste ühtekuuluvustunnet Kodanikuühiskonna institutsioonid on: 1) usuorganisatsioonid; 2) kodanikualgatusele pühendunud organisatsioonid; 3) isetegevuslikud kultuuri- ja harrastusühendused (seltsid); 4) mittetulunduslikud organisatsioonid (korteriühistud, haridusseltsid jne). Sektorite omavaheline koostoime tasakaalustatud ühiskonnakorralduses: A/S- rahvusliku julgeoleku ja sotsiaalse heaolu kindlustamine. E/S- Tegeleb kasumi tootmisega ettevõtluse kaudu Kod. ühiskond- edendab kohalikku elu ja tugevdab inimeste ühtekuuluvustunnet. 2. Põhiseaduslikud institutsioonid ( Riigikogu, Vabariigi President, Vabariigi Valitsus,
riigivõimu sekkumiseta. Kodanikuühiskonna vastandiks on totalitaarne ühiskond, kus igasugune omaalgatuslik koondumine on keelatud ja takistatud. Kodanikuühiskond - sotsiaalse elu valdkond, mis on vabatahtlik, isekorraldav ja autonoomne riigi suhtes. Aktiivne kodanikuühiskond mõjutab poliitikas tehtavaid otsuseid ja kontrollib riiki. Kodanikuühiskonda kuuluvad: *eramajanduslikud assotsiatsioonid ja ühendused *usuorganisatsioonid (kirikukogudused) *haridusasutused *isetegevuslikud kultuuri- ja harrastusühendused (seltsid) *mittetulunduslikud organisatsioonid (korteriühistud) *kodanikualgatusele pühendunud organisatsioonid. Nende organisatsioonide ühised tunnused: *tegutsevad legaalselt, jälgides ühiskonnas kehtivaid reegleid ja seadusi *tegelevad avalike, ühiskondlikku huvi pakkuvate asjadega *püüavad mõjutada riigivõimu, saavutamaks soodustusi, poliitika muutmist, rahalist toetust vms.
annaabi.ee 
