Iseteenindus Iseteenindus on levinud, kliendi jaoks kiire ja mugav teenindusviis, mis on kasutusel paljudes kohvikutes, einelaudades, bistroodes jne. Iseteeninduse korral valib klient harilikult letilt valmis pandud toitu või esitab teenindajale oma tellimuse, võtab sobilikud söögiriistad ja viib portsjoneeritud toidu ise lauda. Kasutatud nõud koristab kas saalitöötaja või tõstavad külastajad ise kasutatud nõud saali paigutatud kasutatud nõude kärudele. Iseteeninduse puhul vajalikud teenindustoimingud võib jaotada kolmeks etapiks: · ettevalmistus, · teenindus · teeninduse järeltoimingud. Näited teenindustoimingutest erinevates teeninduse etappides on toodud tabelis 2. Tabel 2. Teenindustoimingud iseteenindusega ettevõttes Teeninduse etapp Teenindustoimingud Ettevalmistus · Puhastada vastavalt puhastusplaanile kõik avalikud ruumid, kaasa
kasutada soojendusega lauda või soojenduslampe. Tööd võidakse teha ka selliselt, et taldrikud liiguvad ja kokad püsivad paigal. Iseteenindusliini töökorraldus Iseteenindus ehk letiteenindus on kasutusel maanteeäärsetes söögipaikades, kaubamajade odavates kohvikutes, tehase- ja ülikoolisööklates, puhkekeskustes ning tervishoiuasutustes. Seda süsteemi saab rakendada mitmel viisil ja igal viisil on oma head ja halvad küljed. Iseteeninduse variandid on: • Otselett, kus klient juhitakse väljapandud toidu juurde. Ta valib road, lükates kandikut liugteel, sedamööda kuidas järjekord edasi liigub. • Ešelonisüsteem, kus klient saab minna otse selle leti juurde, kus asuvad tema soovitud toidud; see on soodsam kui ühe järjekorraga lett, eriti kui kõik kliendile vajalik asub ühel letil. • Vabavoolusüsteem, kus toit on sobivates konteinerites liikuvatel lettidel, mis säilitavad road
...............13 2 SISSEJUHATUS Minu ainetöö teemaks on toidupoe klienditeenindaja töökoht. Ainetöös selgitan välja, mis on põhilised klienditeenindamisega seotud ülesanded nii kassiiril kui ka saalitöötajal. Selgitan välja, mis vahe on automaatsel, poolautomaatsel ja käsitsi teostavate ülesannete vahel. Toon välja populaarust koguva iseteeninduse eelised tavalise poes käiguga võrreldes. Kuna müüja peab olema pidevalt sundasendis ning sellega kaasnevad negatiivsed tervisemõjud, näiteks alaseljavalud, siis minu põhi eesmärgiks on mugavdada kassiiri tööd kassas, leida lahendusi, et vähendanda töötamisel tekkivaid ebamugavusi. 3 1. KLIENDITEENINDUS
Suurköökide toimimise eripäraks on pooltoodete ja/või toidu valmistamine suurtes kogustes. Valmistoidu tootmisel kasutatakse palju pooltooteid (liha-, köögivilja-, kastmete pooltooted jne), mis säästavad tööaega ja -jõudu ning ettevõtte muid kulusid. Teenindamine on kõige sagedamini korraldatud iseteenindusena. Olenevalt ettevõtte eripärast, milles suurköök asub, kasutatakse ka teisi teenindusviise (näiteks võidakse hotellirestoranis kasutada iseteeninduse kõrval osalist ja täisteenindust). 4 Suurköögi tootmistöö planeerimine Suurköögi tootmistööö planeerimise etapid on Tööplaani koostamine Tööplaani täitmise jälgimine Töötulemuste kontrollimine ja analüüs Suurkögis toodetakse iga päev suuri toidukoguseid lühikese aja jooksul ning võimalikult minimaalse arvut töötajatega. Toiduainete
klienditeenindusse ning uurisin, et miks see arve peal nii on. Neiu, kes telefoniteeninduses minuga rääkis ei osanud koha midagi vastata ning ütles, et ta 6 helistab õhtu poole tagasi, sest peab teiste töötajate käest uurima, mis sellisel puhul teha. Hiljem saingi kõne tagasi, et järgmise kuu arve pealt võetakse see summa maha. See tekitas hea tunde, et leiti lahendus minu probleemile. 4) 10. novembril Käisin esinduses, sest leidsin iseteeninduse kõnelogist sõnumeid, mida mina pole saatnud ning mille eest raha on võetud. Kuna telefoniteeninduses ei saa nemad mind aidata, oli ainuke variant minne esindusse. Seekordki olid järjekorrad pikad. Mind teenindas seesama noormees, kes mulle ka telefoni andis. Ta mäletas mind ka. Ma rääkisin talle loo ära, et telefon saadab vaiksesõnumeid välismaa numbritele ning neid on tekkinud juba pea 60 tükki. Ta vaatas mu telefoni ning ei osanud ka
Osa toite valmistatakse sageli lõplikult või serveeritakse söögisaalis kliendi nähes. Sellistes restoranides pakutakse esinduseineid era- ja korporatiivklientidele ning pidulikke eineid. Hinnatase on kõrge. Lõunasöögirestoranides on toitude ja jookide valik menüüs tavaliselt kitsas, teenindus on korraldatud kas iseteenindusena (lõunaeine buffet-lauas) või osalise teenindusena söögilauas. Võib olla ka kombineeritud teenindus osa söögisaali on eraldatud iseteeninduse jaoks, osasid laudu aga teenindatakse. Või on salatid iseteeninduslauas, ülejäänud menüü osas teenindatakse lauas. Teenindavad kelnerid või ettekandjad. Klientideks on konverentsidest, 8 seminaridest ja muudest kogunemistest osavõtjad, ümberkaudsete firmade töötajad, ärilõunate korraldajad, rühmaturistid ja muud püsi- ja juhukliendid. Neis ettevõtetes pööratakse
Ebalev määratlus on seotud ka asjaoluga, et mõõdukale, eriti aga raskele ja sügavale vaimupuudele lisandub sageli, kuid mitte alati mõni lisapuue. Teiselt poolt kaasneb vaimupuue sageli raskete meele- ja kehapuuetega ning emotsionaal- või käitumisraskustega. Seetõttu on otstarbekas käsitleda raskeid sügavaid vaimupuudeid pigem koos liitpuuetega. (Kõrgesaar, 2002) Kerge vaimse alaarenguga lastel areneb kõne aeglasemalt kui teistel. Nad saavutavad iseteeninduse oskuse, samas praktilistes oskustes on nad aeglasemad kui teised lapsed. Nende käitumine võib olla väga erinev. Osad on väheaktiivsed, loiud, halva koordinatsioonitajuga, peenmotoorika on halb. Liigutused on takerduvad ja neil lastel on raske ühelt tegevuselt teisele üle minna. Mängukaaslastena langevad nad kiiresti mängust välja, kuna ei saa mängu sisust aru ja tempo on neile kiire. Kuid võib ka olla rahutuid, kergesti ärrituvaid, ruttu väsivaid ning muretuid ja hooletuid lapsi
majanduslikku toetust vastavalt vajadustele. (Rästas, 2000.) Perekonna toetamine peaks alguse saama juba puudega lapse varajases eas, sest ka puudega laps on õpivõimeline ning arenemisvõimeline. Sellega tuleb aga algust teha juba varakult, et mitte õiget aega mööda lasta. Osade lasteaias käivate laste arengusse sekkumine on jäänud hiliseks – lapse valed asendid, käitumismustrid on kinnistunud, puuduvad iseteeninduse harjumused. Seega on lapse arendamise ja õpetamise seisukohast väga oluline leida sobiv koolieelne lasteasutus – erilasteaed või tavalasteaed. (samas, 3.) Iga laps, sealhulgas ka vaimupuudega laps, teeb oma arenguprotsessis läbi samm-sammult kogu inimsoo ajaloolise arenemise tee, tema kehalise ja vaimse arengu, aga selle tee läbimise kiirused on erinevad. Iga laps on kordumatu, täiesti omanäoline. (Rästas, 2000.)
- soodustused ja preemiad jaemüüjale reklaami- või müügi edendamise kampaanias osalemise eest (enne premeerimist tuleks kontrollida nende tegelikku käitumist); - reklaamikuulutused, kus näidatakse ära ka toodet müüvad jaemüüjad (dealer listing). See ergutab viimaseid osalema toote müügis; - preemiaraha - täiendav kompensatsioon müügipersonalile. See on kasutatav, kui isiklik müük on müügiprotsessis olulisel kohal, kuid ei sobi näiteks iseteeninduse korral; - nõustamine ja juhtimisalane abi. Ettevõtte oma müügipersonali ergutamiseks kasutatakse müügivõistlusi, erinevaid konkursse ja premeerimist. 8.6. Turustus Iga müüja peab mõtlema sellele, kuidas teha oma tooted tarbijale kättesaadavaks. Tooteid võidakse müüa otse või kasutada selleks vahendajaid. Kus ja kuidas tuleks turustada? Organisatsioonidest ja üksikisikutest koosnevat vahendajate
Igapäevastele külastajatele on päevapakkumised, lastele lastemenüü. Eraldi märgistus menüüs on eritoiduvajajatele: G – gluteenitu, VL- väikese laktoosisisaldusega, L – laktoositu, T – taimne. Teenindus on kas iseteenindus buffet-lauas või osalise teenindusena söögilauas. Võib olla nii, et salatid on iseteeninduslauas, muus osas teenindatakse söögilauas. Variant on ka selline, et söögisaal on jaotatud kaheks. Üks osa on eraldatud iseteeninduse jaoks, teise osa laudu aga teenindatakse. Hinnatase on mõõdukas. Spetsialiseerunud toidurestoranid Need võivad olla: rahvusköögile spetsialiseerunud restoranid: Vene, Hiina, Tai, Itaalia jne; rahvuslikud (etnilised) restoranid: Eesti restoranid Eestis; teemarestoranid: õllerestoranid, veinikeldrid, jahimeeste restoranid jne; kindlatele toiduainetele spetsialiseerunud restoranid: kala-, mereandide, liha-, küüslaugurestoranid jne;
annaabi.ee 
