★ Põhiseadus - 1920 ★ Demokraatial põhinev ★ Rahva valitud riigikogu ★ Riigivanem ★ Proportsionaalne valimise seadus ★ Erikorra alusel riigi juhtimine Maareform ★ 1919. a. ★ Maa läks rahvale ★ Mõisamajandus asendus talumajandusega ★ Alguses probleemne ★ Poliitiline tugevus ja majanduslik efektiivsus Eesti areng esimesel kümnendil pärast iseseisvumist ★ Esimestel Riigikogu valimistel 1921. aastal said enamuse parempoolsed ★ Esimestel iseseisvusaastatel loodi hulk ettevõtteid ★ Gründertumi ajajärk lõppes negatiivselt ★ 1924. aasta 1. detsembril üritas Komintern Eestis mässu ★ 1928. aasta rahareformi tulemusel tulid käibele kroonid Majanduskriis ★ Jõudis Eestisse 1930. aastal ★ Senised eksportturud kadusid või olid kaitstud tollidega ★ Eestil polnud kuhugi oma kaupa müüa ★ Pankrot ja tööpuudus ★ Vapside liikumine ★ 1932. aastal Eesti krooni devalveerimine ★ 1934
Eesti iseseisvusaastatel on Haanja valla alla kuulunud ka praeguse Rõuge valla idaosa, mis nõukogude aastate algul kandis Koke külanõukogu nime. 1925. aastal oli praeguse valla territooriumil 3 valda Haanja, Rogosi, Vana-Laitsna ja osa 1937. aastal Haanja vallaga liidetud Saaluse vallast. Nõukogude okupatsiooniaastatel, 1944. aastal moodustati endise Haanja valla territooriumile 2 valda, Haanja ja Kergatsi, mis hiljem nimetati küla töörahva saadikute nõukogu täitevkomiteedeks. 1954. aastal liideti Kergatsi uuesti Haanja külanõukoguga. Praeguse territooriumi sai Haanja vald pärast Haanja külanõukogu, Ruusmäe külanõukogu ja osa Viitina külanõukogu ühendamist 1960. aastal. Siis viidi ka vallakeskus Plaanile, kus vallamajaks sai endine Plaani 7 klassilise kooli internaadihoone, veel varasemalt kirikupapi elamu. Valla staatuse sai Haanja külanõukogu uuesti 10. jaanuaril 1991. aastal. Vallakeskus toodi Haanjasse tagasi 1992. aasta augustis,...
Ajaloos pole teada ühtki igavesti kestvat lepingut, nõnda ei olnud ka see leping püsiv. Võib täie õigusega väita, et juba rahulepingut sõlmides lootis Nõukogude Liit Eesti anastamisele tulevikus ning pidas Tartu rahulepingut oma esimeseks võiduks, mis aitab tal teed tasandada selle kavatsuse elluviimisel. Kuigi Nõukogude Liit murdis hiljem sõlmitud rahulepingu kohustusi, ei suutnud ta hävitada kõige olulisemat - eestluse teadvust ja tungi iseseisvusele, mis järgnenud iseseisvusaastatel olid eestlase hinge juurdunud. See oli rahulepingu suurim teene ja Eesti riigi suurim saavutus. Tartu rahulepingu sõlmimine näitas, et Nõukogude Venemaaga on võimalik läbirääkimisi pidada ja rahvusvahelisi lepinguid sõlmida. Tartu rahule järgnesid Venemaa rahulepingud Leeduga 12. juulil 1920, Lätiga 11. augustil 1920 ja Poolaga 18. märtsil 1921. 1920. aasta 7. märtsi ennelõunal, vaid kuu aega peale rahulepingu sõlmimist suri oma kodus Eesti delegatsiooni juht Jaan Poska.
See nõudis suuri kapitalimahutusid, et taastada sõjaeelsed majandussüsteemid ning tööjõudlus. Sõdade käigus hävisid paljud kultuuriehitised ning mälestised, mistõttu hävis suur osa eesti pärimusest ning arhidektuurist. Esimese maailmasõja ning sellele järgnenud Vabadussõja järel asusid eestlased omakultuuri jälle jõudsalt üles ehitama. 1919. aastal avati Tartu Ülikool, tänu millele oli võimalik iseseisvusaastatel hariduse, samuti teaduse areng. Hariduselus etendasid rolli ka vabahariduslikud seltsid ja organisatsioonid. Kui Eesti iseseisvus, lõi stabiilne poliitiline kord soodsad tingimused loomeinimestele kultuuri arendamiseks. Arenes teater, levisid moodsad kunstivoolud ning ühtlasi ka uudsed muusikazanrid. Samuti arenes ka spordielu- loodi mitmeid spordiseltse ning ringe, mis hiljem koondusid alaliitudeks. Spordist rääkides on tähtsaim see, et mitmed sportlased, näiteks
Kultuuriautonoomia Venelastel ja saksastel oli õigus ametiasutustest kasutada oma riigikeelt. 1925.a võeti vastu Rahvusvähemuste kultuuriomavalitsuse seadus. Kultuuriomavalitsuse loomine oli vabatahtlik, olenedes ainuüksi rahvusvähemuste soovist. Kultuuriautonoomia rahvusvähemustele õigustas ennast täielikult. Rahvuslikud konfliktid olid Eesti Vabariigis tundmatud. Kultuurielu üldisi arengujooni Talurahvakultuurist arenes välja kõrgprofessionaalne rahvuskultuur. Iseseisvusaastatel laienesid märgatavalt kultuurikontaktid. 1920.a. oli Eesti kultuurielu kirev, seda iseloomustas suundade paljusus, lahtiütlemine vananenud tõekspidamistest ja põhimõtetest ning julge eksperimenteerimine. Eesti kirjanduselus valitses 1920.a. luule. Muusikaelu rikastus omariiklusaastail nii uute sümfooniliste suurvormide kui ka kammermuusika ning koori- ja soololauludega. Teatrielu vaieldamatuks keskuseks kujunes Tallinn oma kolme suure teatriga.
aasta põhiseadust nimetatakse vahel ka Eesti Vabariigi teiseks põhiseaduseks. Võrreldes suhteliselt nõrkade valdade ja linnadega elas Tallinnas kolm korda vähem inimesi kui tänapäeval, kujutasid maakonnad potentsiaalset opositsiooni keskvõimule ja nii jäi see kogu vaikivaks ajastuks. Maakondade likvideerimise taotluse taga ei seisnud seega mitte kohaliku omavalitsuse süsteemi täiustamise ja efektiivsuse tõstmise, vaid poliitilise rivaliteedi kõrvaldamise soov. Juba esimestel iseseisvusaastatel eesmärgiks seatud oma kohaliku omavalitsuse seadusteni jõuti alles paarikümne aastaga. 1937. aastal võeti vastu vallaseadus ning 1938. aastal linnaseadus ja maakonnaseadus. Eelnevalt oli vastu võetud ka uus põhiseadus, mis nägi taas ette kohaliku omavalitsuse teisel tasandil, kuigi tõsi küll -- vastavalt maakonnaseadusele esmatasandi delegeeritud esindajatest. 3. Järeldused 1917 1920 mõjutasid kohalike omavalitsuste arengut elanike aktiivne ja valmisolek uuendada
Nii järtkus sisepoliitiline vaikiv olek kuni Nõukogude okupatsiooni kehtestamiseni. Läbinisti positiivseks kuldajaks moondus vaikiv ajastu meie rahva mälus hiljem, Teise maailmasõja ja Nõukogude anneksiooni oludes, mil tagasi vaatamine saigi ainult nostalgiat tekitada ning mil iseseisvusaja mälestustest ammutati jõudu edasielamiseks. Ülemaalised aktsioonid. Rahvaosalus N: Kus toimus suurte rahvamasside kogunemine oli Laulupeod. Korraldati iseseisvusaastatel neli. Lauljate arv neil ulatus 15 000-st 21 000-ni, pealtvaatajate arv 100 000. Alates 1936 aastast korraldati kodukaunistustöid. Eesmärgiks- kiiremini ning kogu rahva ühisel jõul ja nõul korrastada Eesti üldist ilmet ning kasvatada rahvas ilu- ja puhtusemeelt. Iseseisvuse algusaastatel sai juba hoo sisse Vabadussõja monumentide püstitamine. 1930 aastate keskel algatati rahvus- ja riigilipu muretsemise kampaania. 1934. aastal algatati üleriiklik nimede eestistamise kampaania. Paljud
rahulepinguga antud kohustustest kinni pidanud. Võib täie õigusega väita, et juba rahulepingut sõlmides lootis Nõukogude Liit Eesti anastamisele tulevikus ning pidas Tartu rahulepingut oma esimeseks võiduks, mis aitab tal teed tasandada selle kavatsuse elluviimisel. uigi Nõukogude Liit murdis hiljem sõlmitud rahulepingu kohustusi, ei suutnud ta hävitada kõige olulisemat - eestluse teadvust ja tungi iseseisvusele, mis järgnenud iseseisvusaastatel olid eestlase hinge juurdunud. See oli rahulepingu suurim teene ja Eesti riigi suurim saavutus.Noor Eesti kaitsevägi oli auga täitnud oma ülesande. Ta lõi enamlaste anarhistliku Punaarmee kodumaa piiridest välja ja viis kaitsevõitluse Venemaa pinnale. Eesti noor kaitsevägi vabastas Läti, põhjaosa ja aitas kaitsta selle piire. Ta andis surmava hoobi Landeswehri tagurlikele jõududele, mis olid kõrvaldanud meie naabri demokraatliku valitsuse ja tunginud meile kallale.
1923.aastal sai Pauluse kirik Amandus Adamsoni valmistatu marmorist skulptuurigrupi kristuse, Jeeriko pimeda ja Maarja-Magdaleenaga. Esimeseks uuestiilseks kirikuks 20.sajandi alguse eestis oli juugendlik Tartu Pauluse luteri kirik. Pauluse kiriku stilistika ja probleemistik kuuluvad küll esimese maailmasõja eelsesse perioodi, kuid lõplik valmimine esimestel iseseisvusaastatel annab põhjuse käsitleda seda vaadeldava perioodi sakraalarhitektuuri jõulise avalöögina. Tartu Pauluse kiriku arhitektuuris peegeldub seljapööramine historitsismile ja ajaloolise sakraalarhitektuuri jäljendamisele, see on suund, millest kirjutasid 20
Politsei oli nõrk. Terved ja tugevad mehed võitlesid rindel, ka relvastus suunati eelkõige rindele. Politseis töötas palju neid inimesi, kellel polnud teadmisi ega kogemusi. Suureks toeks politseile oli Kaitseliit, kellega püsis asjalik koostöö nii Vabadussõja ajal kui ka hilisematel aastatel. (2: 7-8) Suuremal või vähemal määral kasutas loodud Eesti Politsei oma eelkäijate kogemusi, tehnilisi vahendeid, ametiruume, ka teatud osa kaadrist. Esimestel iseseisvusaastatel ei olnud Eestil paljudes küsimustes veel oma seadusandlust. Kasutati Vene tsaaririigi ja Vene Ajutise Valitsuse aegseid seadusandlikke akte. Vastloodul Eesti miilitsal puudus oma vormiriietus. Ainsaks eraldusmärgiks oli esialgu valge varrukaside musta värvi Tallinna linnavapiga. 1919.aasta suvel töötati välja esimene politseivorm ja mis valmistati politsei oma töökojas. Riiete muretsemine toimus ametnike eneste kulul, kusjuures mundrihind
tööle seadusandlik võim (Riigikogu), täidesaatev võim (Vabariigi valitsus) ja kohtuvõim (Riigikohus). *1992 juunis viidi läbi rahareform. Rahareformi tulemusel eralduti rublatsoonist. Mõne kuuga saavutati sisemajanduslik tasakaal. Eesti majandus avanes Läände. *1994 suvel sõlmis Eesti Euroopa Liiduga vabakaubanduslepingu, mis jõustus 1. jaanuaril 1995. Toimus suurpõllumajanduse ümberkujundamine ja erastamine, mis on arenenud valuliselt. Reaalseks kujunes tööpuudus. *EV esimestel iseseisvusaastatel oli eesmärgiks siduda end tihedalt Euroopaga, et ennast Venemaast eemale hoida ja pürgida Euroopa Liidu ja NATO poole. *1993 võeti Eesti Euroopa Nõukogu liikmeks ja järgmisel aastal Euroopa Liidu assotsieerunud liikmeks. Eesti-Vene suhteid komplitseerib siiani lahendamata piiriprobleem. *Oluliseks küsimuseks oli okupatsiooniarmee lahkumine ja sõjaväebaaside likvideerimine. *1944 juulis toimus Moskvas Vene-Eesti tippkohtumine. 1944 juulilepingute alusel lahkusid võõrväed Eestist 31
kaudu või kasutama kehva külavaheteed läbi Aitsre ja Mäemõisa.67 See muudatus ongi hilisemal ajal suunanud kogu Valgast väljuva loodesuunalise liikluse tänapäevasele Valga Uulu maanteele, mis hetkel toimub suuremal määral nii Viljandi kui Pärnu suunas kuni Karksi-Nuia ristini üht ja sama maanteed pidi. Samas kui varem toimus nii Pärnu kui Viljandi suunaline liiklus Valgast väljudes erinevat aga samas otsemat marsruuti pidi. Esimestel iseseisvusaastatel tundus linna olukord ühenduse pidamisel Eesti suunal olevat eriti keeruline, kuna lisaks loodesuunalise ValgaKarksi maantee läbilõikamisele katkes ajutiselt ühendus ka põhja poole viival ValgaViljandi maanteel. Tallentsi 1920. aasta otsus, millega Paju vald poolitati nii, et piir kulges ValgaViljandi teest ida pool, jättis vahetult Valgast väljuva lõigu Viljandi maanteest Läti poolele.68 Ühendus Helme suunas
annaabi.ee 
