Arupuru Smart dust Ilmar Telga DARPA Smart dust kontseptsioon 1998. aastast USA sõjaliste uuringute agentuuri DARPA poolt Idee oli puistata lennukilt sõjategevuse alale tuhandeid väikesi andureid raadiosaatjaga Jälgivad märkamatult vaenlase tegevust Iseorganiseeruvad andurid moodustavad intelligentse võrgu, mis filtreerib ja töötleb esmased andmed, et saata oluline teave väejuhatusele Algne motivatsioon Sõjalised eesmärgid luure DARPA ,,line in the sand" o Suhteliselt odav & täpne luureinfo vaenlase tagalast 2002 Afganistan 2003 Iraak Line in the sand Click to edit Master text styles Second level Third level
· John Locke oli veendunud, et üksikisiku vabadus on aluseks üleüldisele rikkusele. inimese õigus koguda rikkust peaks olema piiratud tema tarbimisvajadustega. Kasutamata vara pole loomulik ja kahjustab kogukonda ning riiki tervikuna. · Adam Smith väitis, et kõik taotlevad isekalt omaenese heaolu, kuid neid individualistlikke egoistlikke impulsse saab suunata vaba turukorralduse kaudu. Need ei põhjusta mitte kaost, vaid iseorganiseeruvad ja panevad aluse heaolule. Oma elu lõpuperioodil muutus Smith pessimistlikuks vaba turu reguleeriva mõju suhtes. Kes on Homo Reciprocans ja milline on tema maailmavaade? · Homo Reciprocans on inimene kes taotleb vastastikust kasu läbi ühistegevuse. · See on omane kogukondlikule eluviisile. · vastandub omakasu taotlevale isikule. · Homo reciprocans'i mõiste lähtub arusaamast, et inimene on
2. ülesanne: loe läbi katkend Mikko Lagerspetzi artiklist ning vasta seejärel küsimustele KODANIKEÜHISKONNA ROLLID TÄNASES EESTIS Mikko Lagerspetz ...on soov tähelepanu pöörata ühiskonna sellele osale, mida võiks kirjeldada kui poliitilistest institutsioonidest madalamal, aga üksikisikust ja perekonnast kõrgemal tasandil asetsevat: sfääri, kus "riigist suhteliselt sõltumatud, iseorganiseeruvad rühmad, liikumised ja üksikisikud püüavad väljendada oma väärtusi, luua ühendusi ja solidaarsust ning edendada oma huve". Niisiis tunnistatakse kõigepealt selle sfääri erinevust riiklikest institutsioonidest; tavapäraseks, kuigi mitte ainuvalitsevaks on selge piiri tõmbamine ka majanduselu suunas. Niimoodi tekkivast ühiskonna kolmesest jaotusest ongi tuletatud termin "kolmas sektor".
1.2. tehisneuron ....................................................................................4 1.3. tehisnärvivõrgud ja nende arhitektuurid ..................................................................7 1.3.1. Otsesuunatud närvivõrgud ja mitmekihiline pertseptron ...................................8 1.3.2. Rekurentsed närvivõrgud .................................................................................10 1.3.3. Iseorganiseeruvad närvivõrgud ........................................................................11 1.4. Õppimine, õpiprotsessid, õpialgoritmid .................................................................12 1.4.1. Gradient vea pöördlevi meetod ........................................................................14 1.4.2. Widrow-Hoff'i algoritm ...................................................................................15 1.4.3
1.2. tehisneuron ....................................................................................4 1.3. tehisnärvivõrgud ja nende arhitektuurid ..................................................................7 1.3.1. Otsesuunatud närvivõrgud ja mitmekihiline pertseptron ...................................8 1.3.2. Rekurentsed närvivõrgud .................................................................................10 1.3.3. Iseorganiseeruvad närvivõrgud ........................................................................11 1.4. Õppimine, õpiprotsessid, õpialgoritmid .................................................................12 1.4.1. Gradient vea pöördlevi meetod ........................................................................14 1.4.2. Widrow-Hoff'i algoritm ...................................................................................15 1.4.3
10.3 Tehisnärvivõrgud ja nende arhitektuurid- Tehisnärvivõrk- on bioloogiliste närvivõrkude mudelite kogum. Natuke keerulisem vaid täpsem definitsioon: Närvivõrk on andmetöötlus süsteem, mis koosneb suurest arvust lihtsatest ja omavahel tugevalt seotud, tehisneuronitest. Tehisneuronid on ühendatud arhitektuuri, mis on võetud inimese ajukoorest. Närvivõrkude struktuurid on väga erinevad. Reeglina paiknevad neuronid kihiti (erandid on ka olemas, näiteks, iseorganiseeruvad võrgud). Närvivõrgud jagunevad kaheks tüübiks: otsesuunatud ja rekurentsed (tagasisidega). Otsesuunatud võrgu neuroni väljund võib olla seotud ainult järgmisel kihil oleva neuroni sisendiga. Tagasisidega ehk rekurentsetes võrkudes neuroni väljund võib olla ühendatud nii järgmise kihi neuronite sisenditega kui ka eelmiste kihtide neuronite sisenditega. Närvivõrgud jagunevad kaheks tüübiks: otsesuunatud ja rekurentsed (tagasisidega)
1.3 Tehisnärvivõrgud ja nende arhitektuurid- Tehisnärvivõrk- on bioloogiliste närvivõrkude mudelite kogum. Natuke keerulisem vaid täpsem definitsioon: Närvivõrk on andmetöötlus süsteem, mis koosneb suurest arvust lihtsatest ja omavahel tugevalt seotud, tehisneuronitest. Tehisneuronid on ühendatud arhitektuuri, mis on võetud inimese ajukoorest. Närvivõrkude struktuurid on väga erinevad. Reeglina paiknevad neuronid kihiti (erandid on ka olemas, näiteks, iseorganiseeruvad võrgud). Närvivõrgud jagunevad kaheks tüübiks: otsesuunatud ja rekurentsed (tagasisidega). Otsesuunatud võrgu neuroni väljund võib olla seotud ainult järgmisel kihil oleva neuroni sisendiga. Tagasisidega ehk rekurentsetes võrkudes neuroni väljund võib olla ühendatud nii järgmise kihi neuronite sisenditega kui ka eelmiste kihtide neuronite sisenditega. Närvivõrgud jagunevad kaheks tüübiks: otsesuunatud ja rekurentsed (tagasisidega)
närvivõrkude mudelite kogum. Natuke keerulisem vaid täpsem definitsioon: Närvivõrk on andmetöötlus süsteem, mis koosneb suurest arvust lihtsatest ja omavahel tugevalt seotud, tehisneuronitest. Tehisneuronid on ühendatud arhitektuuri, mis on võetud inimese ajukoorest. Närvivõrkude struktuurid on väga erinevad. Reeglina paiknevad neuronid kihiti (erandid on ka olemas, näiteks, iseorganiseeruvad võrgud). Närvivõrgud jagunevad kaheks tüübiks: otsesuunatud ja rekurentsed (tagasisidega). Otsesuunatud võrgu neuroni väljund võib olla seotud ainult järgmisel kihil oleva neuroni sisendiga. Populaarsemad tehisnärvivõrkude arhitektuurid: Otsesuunatuks nimetatakse närvivõrku, milles iga neuroni väljund võib olla seotud ainult järgmisel kihil oleva neuroni sisendiga. Mitmekiheline pertseptron on kõige levinum otsesuunatud võrk. Neuronid paiknevad kihiti
Selle funktsioon on äratada teiste tööliste tähelepanu, kes kogunevad tema ümber ja lendavad seejärel otsima neid õisi, mille lõhna nad tema kehal tundsid 28. Edusammud inimkeele mõistete õpetamisel loomadele, tuleviku väljakutse. Loomadega on püütud suhelda arvutiklaviatuuri, tähesümbolite, häälitsuste jms. abil Need uuringud on paljastanud loomade märkimisväärse võimekuse suhtlemisel LOOMADE KOOSELU. 1. Loomaühiskondade iseorganiseeruvus. Loomaühiskonnad iseorganiseeruvad vastavalt nende üksikliikmete käitumisele, nende omavahelistele interaktsioonidele. Seepärast on erinevate loomaliikide seltsingutel väga erinev sotsiaalne struktuur 2. Solitaarsed loomad. Osa loomaliike on solitaarsed ehk üksikelulised - näiteks kaslased, konnad, maod jt., kelle hiiliv ja/või varitsev jahipidamisviis eeldab eraklust, sest teised isendid segaksid. 3. Kodupiirkond. Osa solitaarseid loomi hulgub ringi oma kodupiirkonnas, mis võivad eri indiviididel omavahel
summaatorist ja mittelineaarsest elemendist. Tehisnärvivõrgud ja nende arhitektuurid: Tehisnärvivõrk- on bioloogiliste närvivõrkude mudelite kogum. Täpsem definitsioon - närvivõrk on andmetöötlussüsteem, mis koosneb suurest arvust lihtsatest ja omavahel tugevalt seotud, tehisneuronitest. Tehisneuronid on ühendatud arhitektuuri, mis on võetud inimese ajukoorest. Närvivõrkude struktuurid on väga erinevad. Reeglina paiknevad neuronid kihiti (on ka erandeid - iseorganiseeruvad võrgud). Närvivõrgud jagunevad kaheks: otsesuunatud ja rekurentsed (tagasisidega). Otsesuunatud võrgu neuroni väljund võib olla seotud ainult järgmisel kihil oleva neuroni sisendiga. Tagasisidega ehk rekurentsetes võrkudes neuroni väljund võib olla ühendatud nii järgmise kihi kui ka eelmiste kihtide neuronite sisenditega. Lisaks võib närvivõrke veel jagada hetero-assotsiatiivseteksja auto-assotsiatiivseks. Hetero-
väljakutse. Tavaline inimkeel võimatu, sest pole hääleaparaati. Edusammud viipekeelega, arvutite abil jms. Loomad suudavad palju suhelda, meie lihtsalt ei suuda neid mõista. Edaspidised jõupingutused peaksid olema suunatud mitte niivõrd meie keele õpetamisele loomadele, vaid pigem loomade endi keele tundmaõppimisele. 9.LOOMADE KOOSELU. Loomaühiskondade iseorganiseeruvus. Solitaarsed loomad. Kodupiirkond. Loomaühiskonnad iseorganiseeruvad vastavalt nende üksikliikmete käitumisele, nende omavahelistele interaktsioonidele. Osa loomaliike on solitaarsed ehk üksikelulised - näiteks kaslased, konnad, maod jt., kelle hiiliv ja/või varitsev jahipidamisviis eeldab eraklust, sest teised isendid segaksid Osa solitaarseid loomi hulgub ringi oma kodupiirkonnas, mis võivad eri indiviididel omavahel osaliselt kattuda. Osal liikidel esinevad aga eksklusiivsed territooriumid, millelt liigikaaslasi (vähemalt samasoolisi) eemal hoitakse.
Tehakse vahet positiivse ja negatiivse tagasiside vahel. Tagasiside on positiivne kui summaatoris liituvad kaks signaali: tagasiside signaal ja lüli sisendisse otsesuunas antud signaal. TS on negatiivne kui kaks signaali on vastassuunalised. 3. Automaatreguleerimissüsteemide klassifikatsioon. ARS näited. Reguleeritava parameetri järgi 1. Temperatuur 2. Rõhk 3. Vooluhulk Jne. Muutustega kohanemine: Adaptiivne Iseseaduvad, iseorganiseeruvad, iseõppivad automaatreguleerimissüsteemid on vähemal või suuremal määral võimelised analüüsima reguleeritava või juhitava süsteemi (ühe või mitme agregaadi ehk objekti) tööreziimi ja selle alusel viimast täpsustama. Arvutitega reguleerimine. Mitteadaptiivne Reguleeritava suuruse tasakaaluväärtuse järgi ARS jagatakse staatilisteks ja astaatilisteks sõltuvalt reguleeritava suuruse tasakaaluväärtusest. Reguleerimissüsteemi loetakse tasakaalus olevaks siis, kui
Heteronoomne alge on suunatud mitmekesisusele, autonoomne alge ühtsusele väljas. Dekadendi eesmärgiks on ebaedu. Edu tähendaks müüdavust ebapuhast südametunnistust. Autonoomne poolus on suunatud piiratud tarbimisele. Habitus püsivate ja korduvate kalduvuste, suunitluste, käitumismallide ehk dispositsioonide sotsiaalne olend (sotsiaalne agent). Kuna habitus on spontaanne, pole väli täielikult reguleeritav. Nicklas Lehmann. Sotsiaalsed süsteemid on iseorganiseeruvad. Sotsiaalsete süsteemide funktsioneerimise põhiteguriks on käitumisootused. Käitumisootused moodustavad käitumise strateegiad. Kultuur pole täielikult reguleeritav, sest on olemas spontaanne aspekt. 5. Sõnakunst ja teised kunstid Kirjanduse asend kultuuriruumis. Erinevad kunstide liigitamise viisid. · G. E. Lessing (1729-1781). Klassikaline kunstide liigitamise viis. Ruumilised ja ajalised kunstid. Ruumilised kunstiteost on võimalik ühe pilguga haarata:
seltsingud on sageli väga erineva suurusega, püsivusega ja struktuuriga. Nagu edaspidi näeme, on neil mõningail juhtudel ka vägagi komplitseeritud sotsiaalne struktuur, mistõttu neid võib nimetada loomaühiskondadeks. Kuna kaasaegse teadmise järgi loomarühmad tervikuna looduslikule valikule ei allu, siis tekib küsimus, kuidas sellised keerulise struktuuriga loomade seltsingud on saanud tekkida? Looduslikule valikule alluvad tõepoolest isendid, mitte rühmad, ja loomaseltsingud iseorganiseeruvad vastavalt nende üksikliikmete käitumisele, isendite omavahelistele interaktsioonidele. Sõnaga – seltsinguteks organiseerumise kalduvus peitub liigi isendite geenides. Sugulussuhted ja kooselu – On leitud, et üheks tähtsamaks teguriks, mis loomade seltsingutesse koondumist ja sotsiaalset käitumist oluliselt soodustab, on seltsingu liikmete vaheline sugulus. Hoiatussignaalid – Näiteks on pesitsuskolooniate ja mitmesuguste muudegi
annaabi.ee 
