ja arvukuselt kihulase vastsed.Arvukalt leidus vesikakandit ja Eestis harva esineva ühepäevikulise vastseid.Keskmisel hulgal olid esindatud väheharjasussid,kaanid,karpvähiline,vesilestalised,ehmestiivalise,kahetiivaliste,habesääsklaste vastseid.Limused puudusid.Surusääsklaste vastsed moodustasid kõigist 13%.Piibe lõigus määrati bentilisi selgrootuid 44 taksonit.Põhjaloomastiku isendirohkus oli keskmine.Surusääsklaste vastsed moodustasid kõigist isendeist 10%.Keskjooksul Jõeküla lõigus leiti põhjaloomi 42 taksonit.Zoobentose isendirohkus oli alla keskmise,kuid biomass kõrge.Surusääsklaste vastsed moodustasid kõigist isendeist 34%.Rutikvere lõigus oli põhjaloomastik mõõdukalt mitmekesine (39 taksonit) ,keskmise asustustiheduse ja keskmisest madalama biomassiga.Surusääsklaste vastsed moodustasid kõigist isendeist 10%.Pajusi koolmel oli põhjaloomastik mitmekesine (48 taksonit),mõõdukalt isendirohke ja kõrge biomassiga
Liigiteke saab alata populatsioonide sattumisest geograafilisse isolatsiooni. Seda võivad põhjustada mitmesugused asjaolud, nt liigi levila piires võivad toimuda geoloogilised või ökoloogilised muutused, mis lõhestavad liigi eraldatud populatsioonideks (joon. 2.38 õp lk 81). Enamasti algab uue liigi teke suhteliselt väikese isendirühma eraldumisest ning arvukuse muutumine arvukuse tõusu perioodil rändab osa isendeist väljapoole leviala piire ning võibki püsima jääda eraldatud populatsioonina ehk isolaadina. Peamisteks teguriteks on : mutatsioonid, geenitriiv, looduslik valik. Geograafiline isolatsioon - Erinevate populatsioonide ja liikide levilad on üksteisest eraldatud veekogude, mägede, asulate või kauguse tõttu. Bioloogiline isolatsioon ristumisbarjäär. Võib seisneda sigimisaegade või paikade erinevuses. 17. Võrdle mikro- ja makroevolutsiooni
b) keemilised (ravimid, kemikaalid) c) bioloogilised (viirused, bakterid) Mutagenees on mutatsioonide tekke protsess,mis onn kas spontaanne või indutseeritud. Mutageneesi intensiivsus oleneb organismi geneetilistest omadustest (nt. DNA reparaaside aktiivsusest) või välistest teguritest (mutageenidest). Mutant on mutatsioonist põhjustatud fenotüübimuutusega indiviid. Indiviid, kes on pärilikult erinev looduslikus populatsioonis levinud tavavormidest (nn. metstüüpi isendeist). Mutatiivne muutlikkus e. mutatsiooniline muutlikkus, geneetilise muutlikkuse osa, mis on tingitud mutageneesist populatsioonis. Mutatsioon on indiviidi (raku, organelli, viiruse) geneetilise struktuuri (geeni, kromosoomi, genoomi) muutus, mis pärandub tütarrakkudele või ka järglaspõlvkonna indiviididele (va. dominantne letaalmutatsioon ja somaatiline mutatsioon mitte-vegetatiivselt sigivatel organismidel) ja põhjustab sageli muutunud fenotüübiga raku/indiviidi (mutandi) tekke. Suur
Kohastumine on mitmeastmeline muutustega järkjärguline protsess, mis algab muutustega üksikute isendite nukleiinhapete struktuuris ning lõpeb populatsioonile, liigile või mõnele veelgi suuremale organismirühmale kasuliku omaduse kujunemisega 9. Geenitriivi mõju väikestele populatsioonidele osa allele võib lihtsalt "kaotsi minna", (väheneb geneetiline mitmekesisus?) 10. Geneetilise pudelikaela ja asutaja efekti mõisted 1-kui arvukuse languse järel jääb ellu üksnes väike osa isendeist. 2-populatsioon, mille asutas väike hulk isendeid, on väiksema mitmekesisusega, sest asutajad määravad sellesse sattunud geneetilised variandid 11. Loodusliku valiku mõiste Organismide ebavõrdne paljunemine ja ellujäämine , mis tuleneb nende geneetilistest ja elutingimuste iseärasustest 12. Inbriidse depressiooni mõju populatsioonidele Produktiivsuse vähenemine, sigivuse langus, pärilike defektide ilmnemine ja teised inbriidingu toimumise negatiivsed tulemused. 13
geograafiline) liigiteke. Saab alata populatsioonide sattumisest geograafilisse isolatsiooni. Enamasti algab liigiteke suhteliselt väikse isendirühma eraldumisest põhipopulatsiooni levila äärealal. Erimaise liigitekke teguriteks on populatsioonigeenide geograafiline eraldatus, mutatsioonid, geneetiline triiv ja looduslik valik. Keskseks protsessiks kohastumine ökoloogiliste tingimustega. Populatsiooni arvukuse tõusul rändab osa isendeist konkurentsi survel väljapoole levila ning võib jääda püsima eraldatud populatsiooni ehk isolaadina. Kui eraldunud populatsioon on väike, on tema geneetiline struktuur teistsugune ja vaesem ainuüksi geneetilise triivi tõttu. Enamasti surevad välja. Olemasolev genofond ja lisanduvad mutatsioonid peavad andma looduslikule valikule piisavalt materjali uute kohastumuste loomiseks. Eristuvad uued tunnused alamliik või uus liik. Kui eristunud populatsioonid kohtuvad:
selles piirkonnas elavate inimeste organismides püsiva MTBE (bensiinilisandina kasutatava antidetonaatori) sisalduse ning tekitada mitmesuguseid ainevahetuse ning närvisüsteemi talitluse häireid 62. DL50 letaalannus ehk letaaldoos see on surmav mürkkemikaaliannus. DL50 on pestitsiidi poolletaalannus, so annus mg-s 1 kg kehamassi kohta, mis surmab 50% katseloomade isendeist. Pestitsiide jaotatakse nelja mürgisuskategooriasse: ülimürgised(DL alla 50 mg/kg), väga mürgised (50-200 mg/kg), mürgised (200-1000 mg/kg) ja vähe mürgised (üle 1000 mg/kg). 63. Sünergism keskkonna tingimuste koosmõju (ökoloogias) 64. Ökoamplituud keskkonnaparameetri piirkond, mille mingi taksoni isendid saavad elada, kasvada ja paljuneda (ökoloogilise teguri intensiivsuse vahemik, mis jääb alumise ja ülemise taluvusläve vahele)
Arvukus näitab mingil pindalaühikul olevate isendite arvu. Arvukust iseloomustab asustustihedus, sagedus, ohtrus ja katvus. 60. Ökotoksikoloogia teadus, mis tegeleb mürkide muutumise ja mõjuga looduses. 61. Bioakumulatsioon nähtus, kus organismi kogunevad toksilised ained suurema kiirusega kui need metabolismi käigus organismist eritatakse. 62. DL50 Pestitsiidi iseloomustatakse poolletaalannusega, so annus mg-s 1 kg kehamassi kohta, mis surmab 50 % katseloomade isendeist. 63. Sünergism keskkonnatingimuste koosmõju. 64. Taluvusala (piirid) ökoloogilise teguri intensiivsuse vahemik, mis jääb alumise ja ülemise taluvusläve ehk tolerantsuspiiri vahele ja milles organism saab areneda. 65. Optimaalala ökoloogilise teguri selline intensiivsus, kus teguri toime organismi arengule on kõige soodsam. 66. Ökoamplituud mingi ökoloogilise teguri (keskkonnaparameetri) intensiivsuste vahemik,
käsitlusviisi korral vaadeldakse loodusnähtusi kui alati liikuvaid ja muutuvaid, looduse arenemist kui sisemiste vastuolude ja vastandite võitluse tulemust looduses). DL50 - Letaalannus e. letaaldoos (sümbol DL või LD, lad. dosis letalis), surmav mürkkemikaaliannus. Pestitsiidi iseloomustatakse poolletaalannusega (DL50), so annus mg-s 1 kg kehamassi kohta, mis surmab 50% katseloomade isendeist. Pestitsiide jaotatakse nelja mürgisus kategooriasse: ülimürgised (DL50 alla 50 mg/kg), väga mürgised (50200 mg/kg), mürgised (2001000 mg/kg) ja vähe mürgised (üle 1000 mg/kg). Dominant - mingis koosluse organismirühmas ülekaalus olev ja selle aineringes tähtsaim liik. Taimekoosluse d-d leitakse katvuse või biomassi järgi, harilikult rinnete kaupa eraldi. Peamise rinde dominanti nimetatakse
Ökotoksikoloogia teadus, mis tegeleb mürkide muutumise ja mõjuga looduses. Toksikoloogia haru. Bioakumulatsioon nähtus, kus organismi kogunevad toksilised ained suurema kiirusega kui need ainevahetuse käigus organismist eritatakse. Maismaaökosüsteemides tõuseb mürkide sisaldus iga sammuga toiduahelas ca 10 korda, vees 35 korda. DL50 poolletaalannus; so mürkkemikaali annus mg-s 1 kg kehamassi kohta, mis surmab 50% katseloomade isendeist. Sünergism erinevate keskkonnatingimuste koosmõju. Taluvusala(piirid) enamiku organismide taluvusala: 0°C ... +50°C. Optimaalala temperatuuri/sademete jne vahemik, mis tagab kõige soodsamad ja paremad elutingimused. Väikesem kui taluvusala. Ökoamplituud keskkonnateguri määr, mis võimaldab mingi liigi isendeil elada, kasvada ja paljuneda. Piirab liigi eluvõimalusi; igal liigil on keskkonnateguri
Tekib looduses vegetatiivsel paljunemisel. Kui tütarisendid jäävad omavahel seotuks, moodustub neist koloonia. 41. Mis on mutatsioonid; kas nad on head või halvad? Suguta paljunemisel tekkivad pärilikud muutused e geenirikked mõnes järeltulijas. Mutatsioonil on halbu külginäiteks võib tekitada vähki, aga samas palju häid külgi, suretades halvad ebasoodsad mutatsioonid loodusliku valikuga välja, mis paneb arengu liikuma. 42. Olelusvõitlus – kellega võideldakse? Suurema osa isendeist hävitab juba varakult vaenulik eluta keskkond, nälg, ärasöömine teiste organismide poolt (sh. haigused) või otsene võistlus teiste liikidega ning liigikaaslastega ressursside ja sigimisvõimaluste pärast. 43. Milleks on looduses vaja surma? Muidu kasvaks mingi populatsioon liiga suureks ja ei mahuks geomeetrilistesse piiridesse ära ??? 44. Loodusliku ja kunstliku valiku ühisja erijooni. Kunstlik valik toimub enamasti täiskasvanud isendite põhjal, keda inimene vajab (aga
Lagundajad e. redutsendid e. destruendid loomset ja taimset surnud orgaanilist ainet ensüümide abil lagundavad bakterid ja seened. L-te tegevuse tagajärjel vabanevad mineraalained ja võimaldub nende uuesti kasutamine produktsiooniprotsessis. Letaalannus e. letaaldoos (sümbol DL või LD, lad. dosis letalis), surmav mürkkemikaaliannus. Pestitsiidi iseloomustatakse poolletaalannusega (DL50), so annus mg-s 1 kg kehamassi kohta, mis surmab 50% katseloomade isendeist. Pestitsiide jaotatakse nelja mürgisuskategooriasse: ülimürgised (DL 50 alla 50 mg/kg), väga mürgised (50200 mg/kg), mürgised (2001000 mg/kg) ja vähe mürgised (üle 1000 mg/kg). Levik liigi territoriaalne paiknemus. Levila sama, mis areaal. Levimine populatsiooni asula või liigi levila avardumine liigiomaste levimisviisidega. Liigierisus näitab. kuidas antud ala isendite koguarv jaotub erinevate liikide vahel.
Äädikakärbeste hulka katsepuuris on muidugi võimalik hinnata enam-vähem … Korrektne on N siis, kui saab näidata, et järgmises generatsioonis on sama geeni kahekordse esinemise tõenäosus võrdne (1/2N)2. On selge, et geenitiigi mahu antud generatsiooni jaoks moodustavad vaid parajasti reproduktiivses eas olevad isendid. Teisisõnu - reaalsed populatsioonid on segu suguküpsuse eelsetest, suguküpseist ja mõne liigi puhul ja reproduktiivsest east väljalangenud isendeist. Viimane on eelkõige tõsi inimeste puhul. Teisalt on ju lisaks ilmne, et kui me võtame mõne suurema ja laial alal paikneva populatsiooni, siis võttes lokaalse valimi, on meil tõenäosus leida järgmises põlvkonnas mingit geeni 2x igatahes suurem, kui seda ennustaks "naiivselt" leitud N. Jne. Seetõttu on kasutusel mõiste effektiivne populatsioon - Ne. Ne on tavaliselt väiksem kui N ja tema suurust mõjutab palju tegureid
tabavad röövloomi märksa rängemalt. Paljudel juhtudel ei sure loomad mürkidest otsekohe. Tekivad närvisüsteemi kahjustused, mis vähendavad looma ellujäämisvõimalusi. Steriilsus on teine tavaline tagajärg. Letaalannus (DL, LD, lad. dosis letalis) s. o. mürkkemikaali (v. kiirguse) surmapõhjustav annus. Pestitsiide iseloomustatakse poolletaalannusega (DL50), so. mürkkemikaali annus mg-s 1 kg kehamassi kohta, mis surmab 50% katseloomade isendeist. Pestitsiidid jaotatakse nelja mürgisuskategooriasse: 1) ülimürgised (DL50 alla 50 mg/kg); 2) väga mürgised (DL50 50200 mg/kg); 3) mürgised (DL50 2001000 mg/kg); 4) vähe mürgised (DL50 üle 1000 mg/kg); Näited: Granstar 5000 mg/kg Roundup 5400 mg/kg Biogeokeemiline aineringe Aineringe on ainete pidevalt korduv ringlemine Maa pinnal (atmo-, hüdro-, lito- ja biosfääris) või ühest Maa sfäärist teise.
annaabi.ee 
