Koolitükkidega sai ta hästi hakkama, kuid kaaslastega seltsis halvasti, sest huvid olid erinevad. Eduard armastas palju lugeda. Lugema õppis ta oma venna kõrvalt. Hubelite kodusse oli tellitud "Olevik," seda loeti põhjalikult, mõnikord mitu korda. Oma esimeseks suurkooliks pidas tulevane kirjanik isatalu tagakambrit, kuhu puhkepäeviti kogunesid ümbruskonna arenenumad mehed, et lugeda ja arutada maailma asjade üle, lugeda ajalehti ja populaarteaduslikke raamatuid, mis tol ajal ilmusid. Vallakooli lõpetanud töötas Eduard mõned aastad samas koolis ja seejärel siirdus Tartusse venekeelsesse linnakooli. Noormehele oli see elumuutus suureks sündmuseks, sest ta tuli ju metsakülast. Oma mälestusteraamatus kirjeldab Mait Metsanurk
Talu ja Küla-Talu- Nim. Adrataluks, suurust hinnati adramaades. Pere ja talu tähendasid sama. Eestis oli üksikpereline majandusvorm- üks pere majandas üht talu. Olid ka poolmaamehed- üht talu majandas mitu peret, mis kujunesid enamasti isatalu jagamisel poegade vahel või vaesuse tagajärjel. Poolmaamehed kandsid ühiselt koormiseid. Juhtus ka nii, et poolmaamehe talu peremehed elasid erinevates taludes ja neid ühendas ainult koormiste maksmine ja nad olid vaid ühise ematalu nime all. Talu töötas omaette mitte kollektiivselt(ka laostus ainult üks talu mitte terve küla.). Talu eesotsas oli peremees, talu sain nime peremehe nime või hüüdmine järgi, nt Jerwa Oca(Järvaotsa), Wanawieszki(Vanaveski).Vanimad nimed ulatuvad 15
SASS: "Sinu jaoks me ju seda vaeva näeme, meie sureme ükskord ära, siis jääb see maja ju sinule ja su lastele. See on veel ehk viimane kord, kui meie siin midagi nii kapitaalset teeme, tulevikus on see juba sinu mure." ANDRES: "Isa, kui sa minu nõu tahad kuulda, siis müü see maja maha." Mida kauem elatakse ühes majas, seda kallimaks maja inimesele saab. ANDRES: "Võiks ju ühe maja maha müüa!" MARET: "Andres, mis sa räägid, kuidas ma müün oma isatalu! Siin on meie esivanemad juba üle saja aasta elanud! Ja isa Pärnu majaga on sama lugu! See on talle armas, iga palk mäletab midagi!" IIDA: "Jaa, nii see on! Need majad on päevi näinud! Mida kõike need majad võiksid jutustada!" Linnainimesed teevad tööd ainult nii kaua, kuni tööpäev on ette nähtud. Maal elavad inimesed ei lõpeta tööpäeva ennem, kui töö on tehtud. SASS: "Jaa, sellised mehed on tänapäeval väga haruldased
viimane võtaks Liina õe, Miili, ära Kaarli ei taha Miilit, tahab Pärtli naist Ellu Kaarli räägib Pärtlile, et Ellu armastab hoopis teda, mitte oma meest Pärtel korraldab Ellu matused ja kutsub nii Kaarli kui ka Ellu endale appi kirstu tassima Ellu on endast väljas Pärtel paneb kirstu vankri peale ja sõidab minema Pärtel on kindel, et elu ei saa niimoodi edasi minna ja üks neist peab päriselt surema. Ulaharitlane Jüri Pihlap isatalu pärija, mõistusega mees, ülikooli tudeng vigane õde, kellele jääb talu, sest sellega on ta mehelesaamine kindlustatud pärandus eksmatrikuleerimine tuim rahvas koosolekud kiviloopimine, aknalõhkumine, barrikaadid poolteist aastat vangistust kihutuskõned olid vaid petteks, eesmärk oli rahvas ärksamaks muuta. Silmahimu Laadakaupmees Taaniel Kiindok kampsunimüüja Susanna Tihane saabub talv,
.. {26428}{26484}Mis kasu meist on,|kui eestlased ise ei tule? {26492}{26531}Ja need, kes tulevad,|panevad jalad seinale {26538}{26611}ja hakkavad mult uusi saapaid nõudma,|et muidu nad ei võitle. {26615}{26682}Kurat! See on ju ainult ettekääne.|- Muidugi, {26688}{26785}aga koju tagasi jooksevad nad ikkagi,|naise selja taha peitu. {26808}{26891}Meie, soomlased, vähemasti valisime,|kes valgete, kes punast poole. {26895}{26923}Kurat! {27566}{27623}Kui kaugel su isatalu siit on?|- Versta viis. {27664}{27711}Siis pole viga,|teil on noored jalad. {27715}{27826}Meie talu on siit Viljandi poole,|astud tükk aega ja oledki kohal. {27838}{27936}Onu! - Kui te unes|üksteist nägema hakkate, {27940}{27993}siis võtab noor rüütel jalad selga|ja tuleb padavai preilina juurde. {28064}{28152}Või tuled koos minuga|Viljandisse? Võitlema? {28269}{28325}Ei, ma peaksin kõigepealt... {28354}{28398}Olgu siis peale. {29208}{29281}Tere, vennas!|- Ants!
Ta oli saatnud oma värsse Eesti Koolinoorsoo Liidu luulevõistlusele. Neist auhinnati luuletust ,,Aprilli variatsioon", mis avaldati Eesti Noorsoo Karsklusliidu ajakirjas ,,Kevadik 1929. aasta esimeses numbris. Samal aastal lõpetas ta ka Valga poeglastegümnaasiumi, mille lõpuaktusel ta ka kõne pidas (Kruus, 2003: 19). Kuid vaatamata edukale õppetööle ja edukale lõputunnistusele näis nüüd tee edasi suletud. Majanduslikud takistused olid liiga suured, et unistada ülikooli minekust. Isatalu oli väike kahehobuse-talu ja lähenev majanduskriis andis juba ennast tunda. Ja tööjõudu kodus oli vaja, sest isa oli juba vana, ema haiglane, ainus õde Salme kodunt lahkunud. Kuid kuna talvel isatalus midagi teha ei olnud, otsustati Bernard talveks Tartusse studeerima saata. Nii viiski ta paberid ülikooli filosoofiateaduskonda. Õppeained valis ta kindla tulevikukavata ning nendeks olid eesti ja üldkirjandus, eesti keel, filosoofia ja rahvaluule (Ristikivi: 1967: 12).
talus sündinud ja 04.02.1975. Viljandis meie seast lahkunud näitleja ja lavastaja. Pärast kohalike koolide lõpetamist jäi Kaarli vend isatalu pidajaks. Kaarli aga lõpetas 1924.a. Draamastuudio teatrikooli ning 1924-1948 aastani (vaheaegadega) töötas ta Tallinna Draamateatris näitleja ja lavastajana. Ta oli üks Draamastuudio Teatri (aastast 1937 Eesti Eraamateater) asutajaid ja kogu eesti teatri tarvis nii olulise A.H. Tammsaare "Tõe ja õiguse" romaani lavainterpretatsioonidele alusepanija. Andres Särevi sule alt tulnud
mälestuskõnega. 19,7 km matkatee kulgeb Jalgsemalt läbi Järva-Jaani Peetrisse.2009. aastal oli see kolmas rahvamatk. Johan Pitka vanem vend oli tuntud lastekirjanik Ansomardi, kodanikunimega Peäro August Pitka Peäro August Pitka (26. august 1866 Jalgsemaa küla, Järvamaa -- tõenäoliselt 25. juuli 1915 Poola, Narevi jõe lähedal, täpne surmakoht teadmata) oli eestlasest Vene tsaariarmee alampolkovnik ja lastekirjanik. Tema kirjanikunimi Ansomardi on valitud isatalu järgi. Ta oli hiljem veelgi tuntumaks saanud kontradmirali Johan Pitka vanem vend. Sajandi algusest oli avaldanud jutustustekogud ,,Jalgsemaa Kitse-eide muinasjutud", ,,Elu-pudemed", ,,Sõja päevilt", ,,Lastejutud", mitu näidendit, samuti võimlemisõpetuse, sõjandussõnastiku jm. Suur osa tema kirjanikutööst on laiali 20. sajandi alguse eesti ajakirjanduses, osa loomingust jäi käsikirjadesse.
Ega poleks ime, kui niisugune pragmatism võetaks üle ka teaduses. Küllap seda juhtubki ja häda sellele, kes ütleb: "Ta pöörleb siiski" või "Siin ma seisan ja teisiti ma ei või". Rauna raamatukogu Mul on taasiseseisvunud EV-s õiguskaitsesüsteemi poole tulnud pöörduda kolm korda: 1) 19921996 taotledes omandireformi käigus õigustatud subjektina Tartu Maakohtu ja Tartu Ringkonnakohtu kaudu oma isatalu tagastamist; Eesti NSV Ülemkohus oli minu isale kinnitanud tema omandiõigust, ainult seda realiseerima ei saanud hakata, sest majas elasid kohalikud aktiivsed kommunistid; minult õigustatud subjektina võttis Eesti Vabariigi kohtusüsteem õiguse isatalule ja andis selle kohaliku kommunistliku nomenklatuuri sugulasele; 2) seoses mulle tagastatud metsa vargusega; ja 3) seoses elamu ehitamisega 2010-2015 Saaremaal Orissaare vallas.
Igatsus kodumaa järele ei jätnud teda aastakümnete jooksul maha ja kui Eesti sai vabaks, tuli Karl tagasi. Ta oli siis juba pensioniealine. Nüüdseks on ta manalateele läinud. 12 Koduigatsus ajendas tagasi tulema ka Liis ja Henry Uuskülasid. Ka neil läks Soomes hästi, kuid koduigatsus ja sellest tulenevad väga sagedased kojusõidud olid kulukad. Hetkel taastavad nad Henry isatalu Sulustveres, Henry käib tööle Soome. Raido Reppo tegi Soomes automaalri tööd, kuid siis sai sama töö Jõgevale ning kuna palgavahe ei olnud väga suur, otsustas kodumaale naasta. Hetkel töötab ta aga turvaalal. Tagasi tuli ta ka perekonna pärast. Karis Roots tuli tagasi Soomest, kus töötas aastaid. Nüüd töötab ta Lustivere hooldekodus ja Põltsamaa lossis. Ta kirjutab, et läks välismaale 2012. aastal. Karis töötas aiandis, kus kasvatas salateid ja maitsetaimi
Korter ja kuur said täis kompositsioone ja veidra kujuga tarbeasju. Neil ei olnud müügiedu. Naine tahtis tütart linna gümnaasiumisse panna. Leopold vastas, et raha pole. Ta hakkas jooma. Ta põgenes hundimoraalsest ühiskonnast. Perekond: naine; tütar; Surmapõhjus: loomulik surm 4.152. Heldur Nurklik Sünnikoht: Harala Amet: sovhoosi ohutustehnika insener Olemus: hea kujutlusvõimega; ta polnud niisama molutaja, vaid ka oma unistuste elluviija; Lugu: Talle tagastati isatalu. Ta mõtles kaua, mida teha kunagisel popsikohal. Poja kirjanduslugemikku lehitsedes tuli talle originaalse äriplaani idee. Ta soovis Haralasse tuua don Quijote koos oma Rosinante ja tuuleveskiga. Rikas välisturist paneb selga keskaegse turvise, istub ratsu selga, võtab pihku pika varrega piigi ja kappab läbi metsa seiklema. Suure haavapuu juures teekäänaku tagant avaneb ta pilgule ootamatult tohutute tiibadega tuuleveski. Kui tal on kujutlusvõimet, peab ta seda nõiutud hiiglaseks
annaabi.ee 
