osad on kontaktis veega ja sabad ulatuvad veest välja. Kui segu hoolega loksutada, võivad moodustuda kerajad struktuuris nagu mitsellid ja kahekihilised vesiikulid. Mitsell- sisemusse jäävad amfipaatsete molekulide sabad, kusjuures pead asetsevad kera välispinnal ja on kontaktis veega. Vesiikul keraja struktuuri tõttu moodustunud amfipaatsete molekulide kaksikkoht ja osa veemolekule on kera sees lõksus. 58. Milline on CH3COOH konjugeeritud alus? CH3COO- 59. Mida nimetatakse vee ioonkorrutiseks? Vee ioonkorrutiseks nimetatakse vesilahuses eksisteerivate vesinik ja hüdroksiidioonide kontsentratsioonide korrutist, mis kindlal temperatuuril on jääv suurus. Kw=K(H2O)=(H+)(OH-)=1x10-14 M2 60. Kas neutraalses lahuses on [H+]/[OH-] = 1,0 JAH 61. On antud suhe [H+]/[OH-] = a) 1000 b) 0,1 c) 0,00001 Milline on iga lahuse pH väärtus? (erinevad arvud) 62. Kuidas on lahuse pH seotud vesinikioonide kontsentratsiooniga lahuses? pH = -log(H+)
kontsentratsiooniga. Happed dissotseeruvad vesilahustes hüdrooniumioonideks, kusjuures esineb mitu astet. Happe dissotsiatsiooni iseloomustab dissotiatsioonikonstant. Alused dissotseeruvad vesilahustes katiooniks ja hüdroksiidiooniks. Tugevad elektrolüüdid on need, mille dissotsiatsioonimäär on umbes 1.Tugevad elektrolüüdid on tugevad happed ja alused. Nõrgad elektrolüüdid on nt vesi, ammoniaakhüdraat, enamus orgaanilisi happeid ja amiinid. Vesi on nõrk elektrolüüt. Vee ioonkorrutiseks nimetatakse konstantset suurust Kw, mis leitakse vee dissotsiatsioonikonstanti ja molaarse kontsentratsiooni korrutisena. Selle konstandi suurus sõltub temperatuurist. Ph on vesilahuste aluselisuse ja happelisuse mõõtühikuks. pH on negatiivne kümnendlogaritm vesinikioonide kontsentratsioonist lahuses. Kuna tahke aine kontsentratsioon lahuses on konstantne, siis on lahuses olevate ioonide korrutis samuti konstantne suurus ja seda korrutist nimetatakse lahustuvuskorrutiseks
Mitsellid on molekulide üksikkihist koosnevad kerajad struktuurid, mille sisemusse jäävad amfipaatsete molekulide sabad, pead asetsevad kera välispinnal ja on kontaktis veega. Kahekihiliste vesiikulite puhul on kerajas struktuur moodustunud amfipaatsete molekulide kaksikkihist ja osa veemolekule on kera sees ,,lõksus". 58. Milline on CH3COOH konjugeeritud alus? V: CH3COO AH A- + H+ (A- on konjugeeritud alus) 59. Mida nimetatakse vee ioonkorrutiseks? Kw = K [H2O] nimetatakse vee ioonkorrutiseks 60. Kas neutraalses lahuses on [H+]/[OH-] = a) 1,8 b) 0,2 c) 1,0 Neutraalses lahuses: [H+] = [OH-] ja pH = 7 61. On antud suhe [H+]/[OH-] = a) 1000 pH > 7 b) 0,1 pH < 7 c) 0,00001 pH < 7 Milline on iga lahuse pH väärtus? Neutraalne [H+] = [OH-] ja pH = 7 Happeline [H+]/[OH-] > 1 ja pH < 7 Aluseline [H+]/[OH-] < 1 ja pH > 7 62. Kuidas on lahuse pH seotud vesinikioonide kontsentratsiooniga lahuses?
12 KKY3031 Üldine keemia A.Trikkel, 2001 Protolüütiline teooria (Johannes Bronsted, 1879-1947): C H+ COH = const = K v Happed on ühendid, mis loovutavad prootoneid (e. vesinikioone), alused aga ühendid, See korrutis on tähistatud Kv ning seda nimetatakse vee ioonkorrutiseks. mis seovad prootoneid. Standardtingimustel on Kv väärtuseks 1.00 1014. Lämmastikhape on hape, kuna ta loovutab vesilahuses vesinikiooni (prootoni) vee Seega: molekulile: =1.00 10
57. Kuidas paigutuvad amfipaatsed ained vesilahuses? Amfipaatsed ained võivad vesilahuses moodustada mitmeid erinevaid struktuure 1) monomolekulaarne üksikkiht 2) mitsell üksikkihiga kerajad struktuurid 3) vesiikul kahekihilised, vesiikuli sees ka mõned vee molekulid lõksus 58. Milline on CH3COOH konjugeeritud alus? Eemaldame H+ ja ....saamegi konjugeeritud aluse ehk antud juhul etanaatiooni. 59. Mida nimetatakse vee ioonkorrutiseks? Vee ioonkorrutis Kw = K [H2O], Kw = [H+][OH] = 1 x 1014 M2 Vee ioonkorrutiseks nimetatakse vesilahuses eksisteerivate vesinikioonide ja hüdroksiidioonide kontsentratsioonide korrutist, mis kindlal temperatuuril on jääv suurus. 60. Kas neutraalses lahuses on [H+]/[OH] =c) 1,0 61. On antud suhe [H+]/[OH] = a) 1000 pH=5,5 b) 0,1 c) 0,00001 Milline on iga lahuse pH? lähtugem vee ioonkorrutisest, teeme mõne asenduse ja saamegi vastuse 62
vees, sabad väljas 2) mitsell üksikkihiga kerajad struktuurid sabad kera sees, pead kontaktis veega 3) vesiikul kahekihilised, vesiikuli sees ka mõned vee molekulid lõksus peasabasabapea. Kõigile siis teadmiseks, et pea on hüdrofiilne molekuli osa ning saba hüdrofoobne. 58. Milline on CH3COOH konjugeeritud alus? (võivad olla erinevad happed) Eemaldame H+ ja ....saamegi konjugeeritud aluse ehk antud juhul etanaatiooni. 59. Mida nimetatakse vee ioonkorrutiseks? Näitab vesinikja hüdraatioonide arvu? Vee ioonkorrutis Kw = K [H2O] Kw = [H+][OH] = 1 x 1014 M2 Vee ioonkorrutiseks nimetatakse vesilahuses eksisteerivate vesinikioonide ja hüdroksiidioonide kontsentratsioonide korrutist, mis kindlal temperatuuril on jääv suurus. 60. Kas neutraalses lahuses on [H+]/[OH] = a) 1,8 b) 0,2 c) 1,0 (võivad olla erinevad arvud) 61
3) Vee kontsentratsioon on alati ligikaudu konstantne suurus, ligikaudu 55,6 M. Meenutame, et molaarne kontsentratsioon on aine moolide arv ühes liitris lahuses (mol/l ehk M). Kuna vee molaarmass on 18 g/mol ja tihedus ca 1000 g/l, siis on ühes liitris ehk 1000 grammis 1000/18 = 55,6 mooli vee molekule, mis võrdubki vee molaarse kontsentratsiooniga. Võttes võrrandis 3.3 konstantsed liikmed kokku saame uue konstandi, Kw = K [H2O], mida nimetatakse vee ioonkorrutiseks. Asendades Kw võrrandisse 3.3 saame: Kw = [H+][OH-] = 1 x 10-14 M2 (t = 25ºC) (3.4) Kuna vee ioonkorrutis Kw on konstantne suurus (konstantsel temperatuuril), siis ei saa vesilahuses [H+] ja [OH-] varieeruda teineteisest sõltumatult. Kui me muudame kas [H+] või [OH-] lisades vette kas hapet või alust, siis peavad [H+] ja [OH-] muutuma kooskõlastatult. Kui üks kasvab, siis teine peab vähenema vastavalt nii, et nende korrutis oleks alati jääv (Kw)
moodustub Bronstedi happe, nt CO2 moodustab H2CO3 Aluseline oksiid – moodustab veega reageerides Bronstedi aluse nt CaO + H2O -> Ca(OH)2 Amfoteersed oksiidid – moodustuvad poolmetallidest ja ka mõndadest teistest elementidest, mis reageerivad nii hapete kui alustega Vesi on amfiprotoonne – võib käituda nii Bronstedi happe kui alusena ja vahetada prootoneid teise vee molekuliga. Nähtust nimetatakse autoprotolüüsiks. KW nim vee ioonkorrutiseks e autoprotolüüsi konstandiks. Vesilahuse pH defineeritakse kui pH = -log aH3O+. Lihtsustades pH = -log [H3O+]. pOH!? Dissotsiatsioonimäär = A- ioonide kontsentratsioon/happe HA algkontsentratsioon * 100% Nõrga happe lahuse pH arvutamine !?!? Hüdrolüüs – soola koostises olevate ioonide reaktsioon veega, mis viib pH muutustele. Üldisem mõiste mittevesilahuste puhul on solvolüüs. Nõrkade aluste konjugeeritud katioonid moodustavad happelise lahuse.
võtta kera kuju. 74. . Kuidas paigutuvad amfipaatsed ained vesilahuses? 75. Hüdrofoobne osa ehk saba jääb veest välja, hüdrofiilne osa ehk pea jääb veega kontakti. Kui amfipaatsete ainetega lahust segada, siis võivad sinna tekkida mitsellid(ükskikkihiga kera) või vesiikulid(kahekihiga kera). 76. Milline on CH3COOH konjugeeritud alus? 77. Eemaldame H ja saamegi konjugeeritud aluse. 78. Mida nimetatakse vee ioonkorrutiseks? 79. Kw = K [H2O] Vee ioonkorrutis on vesilahuses olevate vesinikioonide ja hüdroksiidioonide konsentratsioonide korrutis. 80. Kas neutraalses lahuses on [H+]/[OH-] = 81. 1,0 82. . On antud suhe [H+]/[OH-], milline on iga lahuse pH suhe? Neutraalne pH=7 , happeline pH<7 aluseline pH>7 83. . Kuidas on lahuse pH seotud vesinikioonide kontsentratsiooniga lahuses? Mida kõrgem on H ioonid, seda madalam on lahuse pH. pH=-logH 84
..14, kusjuures uue suuruse H +¿ C¿ , mida nimetatakse vee p H + pOH =14 . K v =C ¿ Kuna vee ioonkorrutis Kv sõltub temperatuurist, ioonkorrutiseks. +¿¿ -¿ pH Kuna lagunemisel peab H ja O H¿ ioone sõltub temperatuurist ka neutraalse lahuse väärtus. Tavatingimustest erineval temperatuuril leitud
hüdrooksiidiks, kusjuures mitme aluselised happed dissotseeruvad astmeliselt ja aluseliselt. NT: Hüdroksiide, mis dissotseeruvad vesilahustes nii aluselise kui happelise skeemi järgi nim. amforteerseteks. Pb(OH)2+H2O=H+-[Pb(OH)3]-; Pb(OH)2=OH-+[Pb(OH)]+ 6.9 Vee elektrolüütiline dissotsiatsioon. Vee ioonkorrutis. Vesinikeksponent. Indikaatorid. Puhverlahused vesi on elektrolüüt, mis dissotseerib vastavalt järgmisele võrrandile: H2O=H++OH-("H2O=H3O+OH-) Vee ioonkorrutiseks nim. vesinik ja hüdroksiidioonide kantsentratsioonide korrutist, mis arvulislt 22 C juures on 1*10 - 14 Kuna puhtas vees on vesinikioonide konts. Sama kui hüdrooksiidide konts, siis vesinikkonts: H+=1*10 -7 ja vesinikeksponent (ePH)=-log[H+]. Happelises lahuses on suurem kui 1*10 -7 ja pH väikseim kui 7. neutraalses lahuses on pH 7 ja aluselises lahuses on pH>7. Ühendeid, mille värvus muutub lahuse pH muutumisel nim. INDIKAATORIKS. Lahuseid, mille vesinikioonide aktiivsus
(HCOOH), etaanhape (CH3COOH), 72. Vee ioonkorrutis Ka vesi ise on lahuses mõningal määral ioniseerunud: 2H 2O H 3O OH ehk H 2 O H OH seega on happe lahuses ka OH– ioone ja aluse lahuses H+ ioone, mis tekivad veedissotsiatsioonist. Kuid kõikides vesilahustes kehtib seos: C H COH const KV Seda korrutist tähistatakse Kv ning nimetatakse vee ioonkorrutiseks. Standardtingimustel on Kv väärtuseks 1,00× 10–14. CH*COH=1,00*10-14 Puhtas vees on vesinikioonide kontsentratsioon võrdne hüdroksiidioonide kontsentratsiooniga ja võrdne: CH*COH=√𝟏, 𝟎𝟎 ∗ 𝟏𝟎−𝟏𝟒 =1,00*10-7mol/l Lahust, milles vesinikioonide kontsentratsioon on võrdne hüdroksiidioonide kontsentratsiooniga, nimetatakse neutraalseks lahuseks. 73. pH mõiste, näited, määramine
(CH3COOH), 68. Vee ioonkorrutis Ka vesi ise on lahuses mõningal määral ioniseerunud: 2 H 2 O H 3 O OH ehk H 2 O H OH *seega on happe lahuses ka OH– ioone ja aluse lahuses H+ ioone, mis tekivad veedissotsiatsioonist. Kuid kõikides vesilahustes kehtib seos: C H C OH const K V Seda korrutist tähistatakse Kv ning nimetatakse vee ioonkorrutiseks. *Standardtingimustel on Kv väärtuseks 1,00× 10 astmes –14. CH*COH=1.00*10 astmes -14 Puhtas vees on vesinikioonide kontsentratsioon võrdne hüdroksiidioonide kontsentratsiooniga ja võrdne: CH*COH=ruutjuur 1.00*10 astmes -14= 1.00*10 astmes -7 mol/l Lahust, milles vesinikioonide kontsentratsioon on võrdne hüdroksiidioonide kontsentratsiooniga, nimetatakse neutraalseks lahuseks. 69. pH mõiste, näited, määramine
Ka vesi ise on lahuses mõningal määral ioniseerunud: H 2 O H OH ehk *seega on happe lahuses ka OH– ioone ja aluse lahuses H+ ioone, mis tekivad veedissotsiatsioonist. Kuid kõikides vesilahustes kehtib seos: C H C OH const K V Seda korrutist tähistatakse Kv ning nimetatakse vee ioonkorrutiseks. 73. pH mõiste, näited, määramine, indikaatorid. Lahuste happelisi - aluselisi omadusi kirjeldatakse arvuliselt vesinikeksponendi ehk pH mõistega. Happelises lahuses on ülekaalus vesinikioonid (CH+ > COH-) ja aluselises lahuses hüdroksiidioonid (CH+ < COH-) Näited: Gaseeritud vesi: pH ~5,5 Inimese veri 7,35 - 7,45 Maomahl 1,6 - 1,8
annaabi.ee 
