Kui arvestada seda, et basaalkeha kettad seostuvad rakukesta eri kihtidega ja arhede rakukest on omapärane (valguline S-kiht või pseudopeptidoglükaan), siis peakski ta teistsugune olema. · Arhede flagelliinide geenid on sarnased hoopis bakterite tüüp IV piilide valkudega. Tüüp IV piilid osalevad mõnedel bakteritel twitching-liikumises. Arhede viburivalgud on ka glükosüülitud. · Küll aga paneb ka arhe viburi tööle ioongradient. · Oletatakse, et arhe vibur ei kasva mitte tipust, vaid alusest, nagu tüüp IV piilgi. · Mingit kanalit, mille kaudu saaks monomeere tippu transportida, ei ole leitud ei seda tüüpi piilil ega arhede viburitel. · Arhe vibur on ehituselt sarnane tüüp IV piilile Arhede histoonid · Eukarüootidel on DNA pakitud ümber aluseliste konserveerunud järjestusega valkude - histoonide, moodustades nukleosoome (pildil nukleosoomidega DNA).
laengust ning elektrokeemilise potentsiaali vahest kahel pool membraani. 2. Soodustatud difusioon - Lahustunud ained saavad liikuda ainult termodünaamiliselt eelistatud suunas, s.o. alla kontsentratsiooni-või elektrokeemilist gradienti. Olulised tunnused: Lahustunud aine liigub ainult eelistatud suunda; 3. Aktiivne transport - kulgeb aine madalamalt kontsentratsioonilt kõrgemale, vajab lisaenergiat (ATP, valgus, ioongradient). - primaarne aktiivne transport protsess, mis tekitab ioongradiendi. - sekundaarne aktiivne transport - protsess, mis lisaenergiana kasutab primaarse aktiivse transpordi poolt tekitatud ioongradiendi energiat. Transporti aitavad läbi viia: Ioonkanalid poore moodustavad membraanvalgud; Ionofoorid keemilised ühendid, mis paiknevad membraanis; Ioonpumbad (aktiivne transport). Sümport ained liiguvad ühes suunas raku sisse. Antiport- ained liiguvad vastassuundades. XI
Tunnused: lahustunud aine liigub ainult eelistatud suunda; valgud omavad afiinsust ja selektiivsust tranporditava aine suhtes; transport allub küllastuskineetikale 4. Aktiivse transpordi süsteemid. Mis annab energiat? Primaarne aktiivne transport. Na+,K+- ATPaasid, H+,K+-ATPaasid. Sekundaarne aktiivne transport. Kulgeb aine madalamalt kontsentratsioonilt kõrgemale, vajab lisaenergiat (ATP, valgus, ioongradient). Primaarne aktiivne transport protsess, mis tekitab sellise ioongradiendi. Na+,K+- ATPaas: ATP hüdrolüüs kulgeb tsütplasma poolel; Na+ ioonid transporditakse rakust välja ja K+ ioonid sisse. (Transpordi stöhhiomeetria: 3 NA+ välja ja 2 K+ sisse ühe hüdrolüüsitud ATP kohta) Sekundaarne aktiivne transport protsess, mis lisaenergiana kasutab primaarse aktiivse transpordi poolt tekitatud ioongradiendi energiat. 5
5) 70S ribosoomid; 6) Metabolismiensüümide aminohappeline järjestus. Arhede ühised jooned eukarüootidega: 1) histoonid; 2) Rakuskelett; 3) DNA-seoseline RNA polümeraas kompleksne ja koosneb paljudest subühikutest; 4) Transkriptsioonifaktorid homoloogsed eukarüootide omadega. Arhede ja bakterite viburite erinevus. 1. Arhede ja bakterite flagelliinide valgud on erinevad. 2. Arhede vibur kasvab alusest, bakterite oma tipust. 3. Arhede viburi paneb pöörlema ATP hüdrolüüs, bakterite oma ioongradient membraanil. 4. Arhede vibur on peenem kui bakterite oma ja meenutab pigem bakterite piile. 5. Arhede ja bakterite viburite sarnasus tuleneb sarnase funktsiooniga organellide konvergentsest evolutsioonist Taksised (suunatud liikumised) Taksis on organismide võime suunatult liikuda. Taksised jagatakse: 1. kemotaksis - See on suunatud liikumine keemiliste ainete mõjul , 2. aerotaksis Aerotaksis on hapniku mõjul toimuv suunatud liikumine , 3
4. L-ketta monteerimine. 5. Esmase konksu monteerimine. 6. Konksule sidevalgu ja tipuvalgu lisamine. 7. Viburiniidi valkude (flagelliini) monomeeride lisamine sidevalgu ja tipuvalgu vahele. Arhede ja bakterite viburite võrdlus: 1. Arhede ja bakterite flagelliinide valgud on erinevad 2. Arhede vibur kasvad alusest, bakterite oma tipust 3. Arhede viburi paneb pöörlema ATP hüdrolüüs, bakterite oma ioongradient membraanil 4. Arhede vibur on peenem, kui bakterite oma ja meenutab pigem bakterite piile. 5. Arhede ja bakterite viburite sarnasus tuleneb sarnase funktsiooniga organellide konvergentsest evolutsioonist. Viburite pöörlemiskiirus ja raku edasiliikumise kiirus: Kõige kiiremini liiguvad polaarsete viburitega (just ühe polaarse viburiga) bakterid. Peritrihhid liiguvad aeglasemalt. Bakteri liikumissuuna muutus: Bakter saab liikumissuunda muuta nii
Spiroheetidel on viburid periplasmas, nad kinnituvad membraanile samuti basaalkeha abil, basaalkeha ketaste pöörlemine paneb nad pöörlema ja rakk liigub kruvina edasi. Aga spiroheedi basaalkeha kettad on teistsugused, kui tavalistel bakteritel. NAD PAIKNEVAD VÄLISMEMBRAANI ALL. Arhede vibur kasvab alusest, bakteritel tipust. Arhede ja bakterite flagelliinide valgud on erinevad. Arhede viburi paneb pöörlema ATP hüdrolüüs, bakterite oma ioongradient membraanil. Arhede vibur on peenem ja meenutab pigem bakterite pile. Arhede ja bakterite viburid on sarnased tänu konvergentsele evolutsioonile. Taksised suunatud liikumised o Kemotaksist (mõjuriks keemilised ained) o Aerotaksist (mõjuriks hapnik) o Fototaksist (mõjuriks valgus) o Magnettaksist (mõjuriks magnetväli) o Mõjureid, mille suunas liigutakse, nimetatakse atraktantideks ja neid, millest eemale liigutakse,
Kui vibur pöörleb vastupäeva, siis liigub rakk sirgjooneliselt edasi. Kui vibur panna vastassuunas (päripäeva) tööle, siis rakk pidurdub ja liigub vastassuunas. Pidurduse ajal toimuv "kukerpallitamine" võimaldab uut liikumisnurka muuta. Arhede ja bakterite viburid on erinevad 1. Arhede ja bakterite flagelliinide valgud on erinevad. 2. Arhede vibur kasvab alusest, bakterite oma tipust. 3. Arhede viburi paneb pöörlema ATP hüdrolüüs, bakterite oma ioongradient membraanil. 4. Arhede vibur on peenem kui bakterite oma ja meenutab pigem bakterite piile. 5. Arhede ja bakterite viburid on sarnased tänu konvergentsele evolutsioonile. 62. Libisev liikumine ja limadüüsid. Libisev liikumine on bakterite liikumine tahkel pinnal ilma viburite abita. Libisevalt liiguvad müksobakterid, paljud niitjad bakterid ja tsüanobakterid, mükopla s mad. Libisemine võib toimuda mitme erineva mehhanismiga. On pakutud välja:
Neil on membraanis aktiivne karboksüpeptidaas, mis vöib peremeesraku valkudest vabastada Arg ja varustada mükoplasmat energiaallikaga. L-Arg L-Tsitrulliin L-Orn + karbaomüül-P ATP Uureat lagundavatel mükoplasmadel pole leitud Arg dihüdrolaasi, glükolüüsi ega atsetaadi kinaasi. Seega peab neil olema mingi muu vöimalus ATP tootmiseks. On esitatud hüpotees, mille järgi uurea hüdrolüüsil moodustuv NH3 suunatakse rakust välja ja moodustub ioongradient ja membraanpotentsiaal, mille energia arvel sünteesitakse ATPd. Patogeensus. M. pneumoniae põhjustab farüngiiti, trahheobronhiiti, kopsupõletikku, artriiti ja konjunktiviiti. Kopsupõletikku põhjustavad just koolilastel ja noorukitel. Ureaplasma urealyticum põhjustab meestel mittegonokokilist uretriiti, neerukivide teket ja 15 naistel loote emakasisesid infektsioone. M
sisuliselt energiat ei salvestata. 3) redutseeritud Fd reoksüdeeritakse membraanis paikneva hüdrogenaasiga, mis redutseerib prootoneid ja suunab neid läbi membraani tekitab prootongradienti. 4) ATP süntaas sünteesib membraansel fosforüülimisel ATPd. See võiks olla kõige lihtsam (ürgsem) anaeroobne hingamine. Atsetogenees ja metanogenees CO2 kasutamine elektroniaktseptorina. Mõlemad on karbonaatsed hingamised, elektroni doonoriks vesinik. Membraanile luuakse ioongradient, toimub membraanne fosforüülimine. Atsetogeneesil ka substraatne fosforüülimine. Atsetogeneesil toimub ka CO2 fikseerimine AcCoA rajas. Metanogenees võib käsitleda kui anaeroobset hingamist. Elektroni doonorina sobivad vesinik, formiaat, atsetaat jmt ühendid ja elektroni lõppaktseptoriks on CO2, mis redutseeritakse metaanini. Protsessi käigus toimub membraanpotentsiaali genereerimine ja selle arvel ATP süntees. Metanogeenid on arhed
Näiteks Vibrio liigub edasi 200 µm/ ehk. 50 rakupikkust/s. Seega liigub bakter kiiremini, kui gepard (25 kehapikkust/s). Kõige kiiremini liiguvad polaarsete viburitega (just ühe polaarse viburiga) bakterid. Peritrihhid liiguvad aeglasemalt Arhede viburid- erinevused 1. Arhede ja bakterite flagelliinie valgud on erinevad. 2. Arhede vibur kasvab algusest, bakterite oma tipust 3. Arhede viburi paneb pöörlema ATP hüdrolüüs, bakterite oma ioongradient membraanil. 4. Arhede vibur on peenem, meenutab bakterite piile 36 5. Arhede ja bakterite viburid on sarnased tänu konvergentsele evolutsionnile. Peritrihhide viburid agregeeruvad liikudes kimbuks. Kui viburikettad pöörlevad vastupäeva, siis agregeeruvad peritrihhide viburid kimbuks. Kui viburite pöörlemissuund muutub, siis hargneb kimp lahti tumbling. Monotrihhil sõltub liikumise suund samuti viburi pöörlemissuunast
13. Võrrelge primaarseid ja sekundaarseid transportsüsteeme. Miks võib bakteril ühe ja sama komponendi transportimiseks läbi membraani olla välja kujunenud mitu erinevat transportsüsteemi? Sekundaarne transportsüsteem - elektrokeemilise potentsiaali varal töötavad porterid, kuhu kuuluvad sümporterid, antiporterid ja laenguga molekulide uniporterid; Primaarsed aktiivsed transporterid kasutavad primaarseid energiaallikaid, mille tagajärjel tekib ioongradient, mis on omakorda energiaallikaks sekundaarsetele transportsüsteemidele; Primaarsed transportsüsteemid on otseselt seotud kas keemiliste või fotokeemiliste reaktsioonidega. Nende süsteemide töö tulemusena tekkiv elektrokeemiline ioonpotentsiaal on kasutatav sekundaarsete transportsüsteemide poolt. Primaarseid transportsüsteeme jaotatakse nende toimimise alusel: 1) klass 1 hingamise (või fototroofsetel bakteritel ka fotosünteesi) käigus toimuv H + ioonide
1) Kanalid ja poorid molekulid läbivad membraani passiivselt, ei vaja energiaallikat; 2) Elektrokeemilise potentsiaali varal töötavad porterid (sekundaarne transportsüsteem), kuhu kuuluvad sümporterid, antiporterid ja laenguga molekulide uniporterid; 3) Primaarsed aktiivsed transporterid kasutavad primaarseid energiaallikaid, mille tagajärjel tekib ioongradient, mis on omakorda energiaallikaks sekundaarsetele transportsüsteemidele; 4) Rühma translokaatorid (group translocators) substraadi transportimisega kaasneb selle keemiline modifitseerimine (näiteks glükoosi fosforüleerimine glükoos-6-fosfaadiks PTS süsteemis). Järgnevalt kõigest täpsemalt. Passiivne difusioon Graamnegatiivsete bakteritel on välismembraanis kitsad kanalid, mis võimaldavad hüdrofiilsete ühendite
annaabi.ee 
