.......................................................... 17 SISSEJUHATUS Riigi õige majanduspoliitika on edu pant riigi arenemisele üldiselt, oluliseks komponendiks on investeeringute poliitika. Riigil on selle juures mitu rolli: laenuandja, garant, seadusandja, reeguleerija ning palju muud. Praegusel hetkel, sesoses majanduslangusega invstteeringute poliitikat võib pidadad eriti oluliseks faktoriks, riigi majanduse tõstmiseks. Kõik eelpool öeldud kinnitab riigi õige investeerimispoliitika aktuaalsust. Tuginedes internet allikatele ja paberkirjandusele, vaatleb autor investeeringute poliitika reguleerimist, seadusandlust ja täitumist Eesti riigis. Töö eesmärk: seletada olemus ja investeeringutepoliitika osa. Töö esimeses osas selistatakse investeeringite politika mõistet ja tähendust. Teises osas käsitletatakse Eesti Riigi investeeringute strateegiat ja prioriteete. Kolmandas osas on toodud Eesti investeeringute poliitika praegune olukord.
valitseja eest. Tegevusloa taotlemisel nõutakse fondi valitsejalt asutamislepingut ja teatud kindlaks määratud miinimum summa ulatuses kapitali olemasolu 125 000 eurot ja pensionifondide puhul 730 000 eurot, vabatahtlike fondide ja kohustuslike fondide puhul 3 000 000 eurot. 6 Fondivalitsemine- fondi osakute või aktsiate väljalaske või tagasiostmise korraldamine, investeerimispoliitika kindlaks määramine, fondivara üle arvestuse pidamine, tulu arvestamine ja jaotamine, sisekontroll. Fondi vara hoiab depositoorium ja selleks depositooriumiks on krediidiasutused või siis investeerimisühing ja nendega sõlmitakse vastav depooleping. Fondiliigitus- strateegia ja investeerimiseesmärgi järgi liigitatakse INVESTEERIMISEESMÄRGI JÄRGI: 1) Likviidsusfondid e rahaturufondid- investeeringud lühiajalised, paigutatakse võlakirjadesse. Raha saab kiiresti fondist kätte
praegused probleemsed ühetööstusasulad Põhja- ja Lääne-Eesti kohalike loodus- ja tööjõuvarude kasutamiseks. Osa õmblustsehhide ja metallitööstuste rajamine väikelinnadesse (Kallaste, Mustvee, Puurmani, Rõngu jt) toimus kohaliku tööjõuvaru kasutamist silmas pidades, osa kohalike loodusvarude kasutamiseks (Viivikonna, Aseri, Oru, Tootsi jt). Ühtlasi tingis sotsialistlike suurmajandite järkjärguline kokkuliitmine ja asustuse kontsentreerimisele suunatud ehitus- ja investeerimispoliitika maaproletariaadi koondumise majandikeskustesse ja suurfarmiasulatesse. 1970. aastate keskpaigaks kiire linnastumine vaibus ja kujunes välja põhijoontes tänini püsiv asustuse struktuur ja teedevõrk. Nõukogude perioodil kujunenud asustust iseloomustasid järgmised iseärasused: · Linlaste osakaal 70%. · Tallinna elanike arv ületas välisrände tulemusel ja statistiliste moonutuste abil pool miljonit.
2.8. Majanduspoliitika otsustusmeh. • Turg (iseregulatsioon, turuvõim) • Demokraatia (enamuskoalitsiooni võim) • Bürokraatia (ametnike võim) • Läbirääkimised (kõigi huvipoolte kompromiss) 3.1. Makro-ja mikropoliitikad • Makromajanduspoliitika: – Stabilisatsioonipoliitika – Konkurentsipoliitika – Monetaar(raha) ja fiskaal (eelarve)poliitikad – Struktuuri- ja maksupoliitikad – Investeerimispoliitika - Kaubandus-ja tollipoliitika • Mikromajanduspoliitika: - ettevõtluspoliitika, - personali- ja palgapoliitika; - hinnapoliitika; - innovatsiooni ja tehnopoliitika 3.2. Geo- ja globaalpoliitika • Geopoliitika eesmärk- võitlus majandusruumi- ressursside ja turgude pärast • Globaalpoliitika eesmärk – konfliktide vältimine, ressursside ratsionaalne ja efektiivne kasutamine • Sõjalise ja majandusliku võimsuse index
ametisse määrata. Kuna Euroopa Kohus peab tegelema suure hulga kohtuasjadega, tegeleb Üldkohus kodanikele parema õiguskaitse tagamiseks üksikisikute, ettevõtete ja teatavate organisatsioonide poolt esitatud kohtuasjadega ning konkurentsiõigusega seotud juhtumitega. Euroopa Liidu Avaliku Teenistuse Kohus teeb kohtuotsuseid Euroopa Liidu institutsioonide ning selle töötajate vahelistes vaidlustes. Regionaal poliitika ELi regionaalpoliitika on investeerimispoliitika. See toetab töökohtade loomist, konkurentsivõimet, majanduskasvu, paremat elukvaliteeti ja jätkusuutlikku arengut. Asjaomaste investeeringutega toetatakse Euroopa 2020. aasta strateegia eesmärkide saavutamist. Kodanike Euroopa Euroopa kodaniku õigus on reisida, elada ja töötada kõikjal Euroopa Liidus. See õigus on sätestatud Maastrichti lepingu kodakondsust käsitlevas peatükis. EL on vastu võtnud
protsendimäär on elamute tarbimiskulude tähtsam osa ning protsendimäärad ise on äärmiselt heitlikud. 3. Rahvusvahelised sündmused võivad tuua suuri portfell- ja otseinvesteeringuid välismaalastelt, millel on samuti destabiliseeriv mõju. 4. Majanduspoliitika esmane eesmärk on majanduse stabiliseerimine. Kõige parem poliitika oleks selline, mis stabiliseeriks investeeringuid. Sellest faktist on poliitikud aru saanud, kuid praktilistel eesmärkidel on investeerimispoliitika kujundatud stimuleerivaks mitte aga investeeringuid stabiliseerivaks. 5. Lõpetuseks tuleb öelda, et firma seisukohalt on vähetähtis, kas kasumid saadakse tootmisest, kapitalist või investeeringutest mujale. Ühiskonna vaatepunktist on seal muidugi suur vahe. Tootmise arendamine toob kaasa tehnoloogilise g innovatsiooni,, suurendab tööviljakust j jja tõstab elatustaset.
Selleks tuleb rakendada töötajate väljaõpe/arendusõpe. Vajalikuks võib osutuda töötajate või töökohtade ümberpaigutamine. · investeerimiskahju raha paigutamisel liialt riskantsetesse valdkondadesse võib tekitada olulise investeerimiskahju. Investeerimisrisk võib olla ettevõttele olulise kahju tekitajaks, mida ei ole võimalik hiljem heastada. Finantsjuhi ülesanne on välja töötada investeerimispoliitika, milles on kombineeritud suurema ja väiksema riskiga tehingud. Eesmärk on tagada likviidsus, mõõdukas kasumlikkus ning optimaalne kahjurisk. · intressimäära muutus kui firmal on suures mahus laenusid, mille intressimäär on seotud mõne turu intressimääraga, siis turu määra tõustes tõusevad ka laenuintressi määrad. Seega tekivad firmale täiendavad kulutused
mida saab teha kasutades samaaegselt erinevaid projekte. Diversifitseerida aitab mitmekesistamine, seega peaks võlausaldajad kasutama võimalikult erinevaid laenuinstrumente ning erinevaid laenukanaleid. Kuna pangad puutuvad kokku suure hulga riskidega siis on välja töötatud väga konkreetsed riskijuhtimise juhised, eeskirjad, mis on koondatud baaselikomitee pangandusjärelvalve printsiipide hulka: 1. Peab olema välja töötatud pangalaenu ja investeerimispoliitika. Protseduure ja investeerimispraktikat tuleb pidevalt hinnata sõltumatu hindaja poolt. 15 2. Varade kvaliteedi hindamise poliitika ning protseduuride rakendamine ja piisavate reservide olemasolu. 3. Juhtkonna informeerimissüsteemide olemasolu, et saaks identifitseerida riskid ning nende liigne konsentratsioon. Eriti hoolikas peab olema riskide konsentreerumisel ühele või omavahel seotud isikutele. 4
Dividendipoliitika on ebaoluline eeldusel, et: · investori investeerimis- ja finantseerimisotsused järgmiseks aastaks on nagunii tehtud (dividendide väljamaksmine meid ei môjuta); · eksisteerib täielik kapitaliturg, mis põhineb efektiivse turu teoorial (the effective market theory) -- aktsiate ost- müük vahenduskuludeta, ei ole emiteerimiskulusid ega tulumaksu, täisinfo ettevõtte kohta, juhtkonna ja aktsionäride vahel pole konflikte, investeerimispoliitika on püsiv, finantsvõimendus ei mõjuta kapitali hinda ja tulu väljamaksmisest või säilitamisest ei sõltu omakapitali hind (nõutav tulumäär); · investor võib ise luua endale sobiva dividendi- (osta-müüa aktsiaid) ja rahavoo. Silvia Kuusk Gordon-Lintner "varblane-peos"-teooria ("bird-in-the-hand" argument) Gordon-Lintneri (1962) seisukoht -- suured dividendid tôstavad aktsia hinda, sest:
(management company) ja depoolepingu pangaga, kes hoiab fondi varasid ja teostab kontrolli investeerimispoliitikast kinnipidamise üle (poliitika peab olema fondi põhikirjas fikseeritud). Vahel on fondil ka põhiinvestor (core investor), kes tagab fondi kapitaliseerituse rasketel aegadel. Aktsiaseltsina asutatud fondi põhikiri peab lisaks äriseadustikus sätestatule sisaldama järgmisi andmeid: fondi tegevuse eesmärgid ja investeerimispoliitika põhiprintsiibid, milles peavad kajastuma investeeringud eri liiki varadesse (aktsiad, võlakirjad, rahaturuinstrumendid, hoiused, kinnisasjad ja muu vara) ning investeerimispiirangud, samuti spetsialiseerumine piirkondade või majandusharude järgi. Kinnised fondid olid Eesti erastamise investeerimisfondid ja praegu näiteks riskikapitalifondid. Avatud fond on lepinguline fond, mille osakud on tagasiostetavad fondi poolt ja emissioonimaht on piiramatu
annaabi.ee 
