Kaidol tuli sünnipäev. Sõbrad viisid ta linna kallimasse baari ja tegid välja kallimad joogid, ning kinkisid kahepeale talle kalli kõrgklassi veini. Mari teadis, et Kaido suurim unistus on omada enda firmat, seega kinkis ta talle firma. Firma oli peaaegu valis, oli vaja valida nimi ja valdkond mida firma tootama või tegema hakkab. Kaido teadis, et ta ei saa üksi firmaga hakkama ja kuna Toomsel oli elektroonikaga väga osav, eriti arvutitega pidi temast saama kindalti üks omanik. Intsul oli jällegi suur tutvusringkond mida läheks igal väikefirmal vaja, seega ei saanud ka teda omanikukohast ilmajätta. Tekkis kolm omaniku Kaido, Toomas ja Ints. Firma nimeks sai Pirn, see tootis laua- ja sülearvuteid ning parandas neid. Firma arenes ja levis kiiresti. Praeguseks on firma maailma kõige tulutoovam filma üldse see toodab mak'e, Epod'e, Ephone'e ja Epad'e. Neist said rikkad inimesed, kuid nad ei kaotanud oma head iseloomu ega sõbralikkust.
Liina räägib Rehepapiga, et see Hansuga temga kohtingu korraldaks. Liina riietub mõisapreiliks ja läheb Hansuga kohtama. Rein keelab Liinal kupjaga abiellumise. Hans suhtleb ikka 2 lumememmega, kes õpetab talle kombeid kohtamiseks. Ott ja Luise jõid veini, kui sinna tuli Jaan kes Luisele piruka andis, Ints murdis selle pooleks kus oli sitt sees, ja ta käskis selle Intsul ise ära süüa. Hans läheb hommikul preilit vaatama , aga lumememm oli surnud tuli Vanapagan ja tappis Hansu ja võtis tema hinge. Aidamees leiab teel vankri Hansu surnu kehaga ja sõidab sellega Rehepapi juurde. Rehepapp on õnnetu kuna eile mattis ta Nõia ja homme peab Hansu matma hakkama. Kui Liina sai teada, et Hans surnud siis läks ta jõe äärde ja üritas end uputada, aga Ärni ja Imbi ei lubanus seda. Siis äkki ilumusid jõest igasugu
9.Hiietark väitis, et viskas 1000 nirki järve, et järvehaldjat lepitada. Tambet üritas nooruses Leemeti emale muljet avaldada puuotsast toodud meekärjega. Naised käisid täiskuuöödel vihtlemas, et kauem elada. Hiie läks sinna samuti esimest korda. Poisid olid põnevil paljaste naiste nägemisest. Kuuvalguse saunaks nimetati seda. Vihtlejaid oli paarkümmend. Karu oli samuti naisi vahtima läinud eriti Salmet. 10.Leemet oli Salmes pettunud aga ei saanud sellest emale rääkida. Intsul oli juhtunust ükskõik, sest ta oli ju rästik. Mindi Hiie juurde. Leemet lausis ussisõnu, et hundid magama jääksid ja õpetas seda ka Hiiele. Tambet leppis sellega, et Hiietark ütles, et hundid magavad selleks, et mitte haldjaid äratada. Hiietark ja Tambet ei taibanud, et huntidele lausuti ussisõnu. Tänu sellele said Hiie ja Leemet ringi hulkuda. Hiie veeti endaga külla kaasa, eelmisest korrast oli 5 aastat möödas. Magdalena oli ilusaks kasvanud nad asusid tuppa
Selleks grupiks oleksid mungad, raudmehed ja paavstid, keda külainimesed austavad, kui autoriteete, kuid keda metsarahvas 3 vihkab ja ei salli silmaotsaski, olenemata nende staatusest. Teose peategelased püsivad enamjaolt romaani ulatuses samad, kuid esineb mõningaid muutusi. Kõige keskmes on Leemet. Teose alguses on suur roll ka tema perel, emal ja onu Vootelel. Samuti ka sõpradel Pärtlil, rästik Intsul ning Hiiel. Pidevalt on tähelepanu all ka demagoogiat ajav hiietark Ülgas. Kui Pärtel on külla kolinud ja Ints ning Hiie surnud, siis tähtsustub külarahva roll, Magdaleena ja külavanem Johannes tõusevad peategelaste hulka. Teose lõpus, kui ka Magdaleena on surnud, tõuseb peategelaseks kaua kadunud olnud Leemeti vanaisa Tölp. Kõrvaltegelasteks, kes teoses olulist rolli ei oma, on inimahvid Piie ja Rääk, Hiie ema ja isa, Leemeti õde Salme ja tema kaasa Mõmmi. Ka kõrvaltegelased
Miski pole enam endine, rahvas ei võta endaga minevikust kaasa ei keelt ega kombeid. Viimaseks kangelasajastu esindajaks tõusnud Leemet võtab koos vanaisaga ette viimase verise sõjaretke - "Mida meil polnud vähimatki lootust võita" ning jääb seejärel metsas viimaks oma koopas juba igaveseks uinunud Põhja Konna valvama. Hüljates seega teesi igavesest vabadusvõitlusest mis andis sisu Ivan Orava elule ning lubas isegi "Rehepapi" toapoiss Intsul kuulutada: "Mina olen kõigest hoolimata eestlaste kuninga Lembitu järeltulija, ning järelikult kuuluvad paruni aluspüksid mulle!" ning sõlmitsedes mineviku tulevikust lahti, tühistab "Ussisõnad" seeläbi ajalooteadvuse ühe olulisema eelduse: järjepidevuse oleviku ja mineviku vahel. Minevik kuulub ainult minevikule ja minajutustajale: "Ma rändasin ajas ja jõudsin minevikku just enne ukse lõplikku sulgemist".
jooksis verest tühjaks. Leemet kutsus hiiekoeri ja haldjaid tema verest toituma, kuid kõigest kärbseparv mattis Ülgase keha. Leemet sülitas laiba peale. Järsku nad tundsid suitsuhaisu. Külainimesed olid ussiuru põlema pannud. Seal sees olid ka Linda, Intsu isa ja tema pojad. Ints kargas neile ükshaaval kõrri. Leemet tormas talle noaga appi. Jaakop lõi Leemetile kiviga kuklasse ja ta seoti kinni. Pärtel virutas Intsul selgroo pooleks ja viis ta sipelgatele toiduks. Johannes ütles, et see juhtus ainult seepärast, et Leemet ristimärgi ära põlgas. Leemet taheti tuleriidal põletada. Leemet röökis, et sel ajal, kui jumal usse tappis, siis võtsid hiiekoerad ja haldjad Johannese enda kodus elusid. Kõik need olevused on näljased ja vajavad verd. Leemet oli nüüd viimane, kes mõistis ussisõnu, sest enam polnud isegi usse. 34. Leemet veeti külasse kaasa
!! Ints kutsub peale seda Leemtit enda juurde aga kaugelt tunnevad suistulõhna. Johannes koos külarahvaga on uru põlema pannud.Urus on aga ema,ussikuninga ja lapsed-nemad hukkuvad. Ints nõelab nii kuis jaksab ja Leemet annab omagi panuse. Leemet saab kiviga pähe ja Intsul lüüakse selgroog katki,lööjaks Pärtel.Ints viiakse peale seda sipelgapessa.Leemet viiakse külla ja tahetakse tuleriidal põletada.Külarahvas toobki lõkke jaoks puitu ja Leemeti peale sülitatakse. Üks külapoiss hakkab tuld süütama aga siis tuleb vanaisa lööb tegelasse oma mürgihambad kõrri
ümber pärna, endal soolikad järgi rippumas, kuni jooksis verest tühjaks. Leemet kutsus hiiekoeri ja haldjaid tema verest toituma, kuid kõigest kärbseparv mattis Ülgase keha. Leemet sülitas laiba peale. Järsku nad tundsid suitsuhaisu. Külainimesed olid ussiuru põlema pannud. Seal sees olid ka Linda, Intsu isa ja tema pojad. Ints kargas neile ükshaaval kõrri. Leemet tormas talle noaga appi. Jaakop lõi Leemetile kiviga kuklasse ja ta seoti kinni. Pärtel virutas Intsul selgroo pooleks ja viis ta sipelgatele toiduks. Johannes ütles, et see juhtus ainult seepärast, et Leemet ristimärgi ära põlgas. Leemet taheti tuleriidal põletada. Leemet röökis, et sel ajal, kui jumal usse tappis, siis võtsid hiiekoerad ja haldjad Johannese enda kodus elusid. Kõik need olevused on näljased ja vajavad verd. Leemet oli nüüd viimane, kes mõistis ussisõnu, sest enam polnud isegi usse. 34. Leemet veeti külasse kaasa. Johannes süüdistas teda Magdaleena ja Toomase
Ülgas ja Tambet vihkasid Leemetit, ka Meeme hakkas hääbuma nagu muru. Kellega metsas rääkida? Pirre ja Rääk olid kolinud koos täidega puu otsa elama, et vanu aegu meenutada. Täid ronisid alla ja tõid neile maast toitu. L sai teada, et Ints on tegelikult emane ja ootab järglasi. Ta oli muutunud paksuks. Seda kuuldes läks ema õhinasse, ta arvas, et ka Hiiel ja L-l on aeg lapsi saada. Ta hakkas titeriideid valmistama. Ints ja Leemet arutasid, mis asi on jooksuaeg ja armastus .... Intsul sündis kolm väikest rästikut ja ka Linda käis neid vaatamas. 17.peatükk Leemet nägi metsas Magdaleenat, keda madu salvanud oli. Ta jalg oli paistes kui pakk ja ta sõimas kõiki rästikuid. Leemet kutsus mao, kes teda salvas, ja lasi mürgi välja imeda. M sai terveks. Ta oli seepärast nõelanud, et tüdruk ei mõistnud tema hoiatust ja hakkas korviga vehkima. M kallistas teda ja kutsus külla kaasa. L läkski. Johannes ei olnud rõõmus, sajatas rästikuid ja kiitis oma jumalat
perest möödudes hüüdis neile aina needuseid, ka Meeme oli veel elus, kuid nägi väga kasimatu välja ja jõi endiselt veini, samuti olid veel metsas alles Pirre ja Rääk, kes aga ei elanud enam oma koopas, vaid olid kolinud puuotsa, et elada veelgi rohkem oma esivanemate kombel, sinna võtsid nad kaasa ka oma täid - kord istus Leemet puu all ja jutustad inimahvidega, kui tema juurde roomas Ints, kes oli nüüd täiskasvanud madu, Intsul oli uudis, ta teatas, et saab lapsed, Leemet oli pettunud, et Ints talle oma pruuti polnud näidanud, mispeale selgus, et tegelikult oli Ints emane rästik, ta ei teadnud, et Ints poisinimi on, Leemet oli kohkunud ja Ints veidi pettunud, et poiss sellest aru saanud polnud - emale uudist teatades hakkas ta jutustama jällegi Leemetist ja Hiiest ja kuidas ka poeg ei tohiks enam kaua oodata, ema unistas väga lastelastest, hakkas neile juba väikeseid särgikesi õmblema
elasid veel iidsemate kommete järgi kui inimesed metsas ja lommulikult külas. Nende juures sai alati öömaja ja süüa kuna nad lahkesti kõrvetasid sulle sööki, sest ise nad ju sõid liha toorelt ning nad olid tuntud tegelased metsas. Inimahvidele meeldisid ka hirmsasti igasusgused mutukad ja putukad ja nende lemmikud oli täid, nad olid lausa ühe täi suutnud kasvatada kitse suuruse täi. Kui inimahvid palusid Leemetil, Intsul ja Pärtelil temaga jalutama minna, ei olnud Leemetil süda ei öelda ehki ta pelgas neid elukaid. Kuid jalutamine tõestas end olevat karske väljakutse, sest suurel täil oli väikse täi mentaliteet ja käitumisviis ning alatasa üritas too pugeda väiksetesse avadesse ning pragudesse kuhu ta kinni jäi ning jalgu sikutas ja teda siis välja pidi aitama. Täi seikles ka julgelt järve, seal jäi ta aga hätta ega suutnud kuidagi viisi
ümber pärna, endal soolikad järgi rippumas, kuni jooksis verest tühjaks. Leemet kutsus hiiekoeri ja haldjaid tema verest toituma, kuid kõigest kärbseparv mattis Ülgase keha. Leemet sülitas laiba peale. Järsku nad tundsid suitsuhaisu. Külainimesed olid ussiuru põlema pannud. Seal sees olid ka Linda, Intsu isa ja tema pojad. Ints kargas neile ükshaaval kõrri. Leemet tormas talle noaga appi. Jaakop lõi Leemetile kiviga kuklasse ja ta seoti kinni. Pärtel virutas Intsul selgroo pooleks ja viis ta sipelgatele toiduks. Johannes ütles, et see juhtus ainult seepärast, et Leemet ristimärgi ära põlgas. Leemet taheti tuleriidal põletada. Leemet röökis, et sel ajal, kui jumal usse tappis, siis võtsid hiiekoerad ja haldjad Johannese enda kodus elusid. Kõik need olevused on näljased ja vajavad verd. Leemet oli nüüd viimane, kes mõistis ussisõnu, sest enam polnud isegi usse.34. Leemet veeti külasse kaasa
rippumas, kuni jooksis verest tühjaks. Leemet kutsus hiiekoeri ja haldjaid tema verest toituma, kuid kõigest kärbseparv mattis Ülgase keha. Leemet sülitas laiba peale. Järsku nad tundsid suitsuhaisu. Külainimesed olid ussiuru põlema pannud. Seal sees olid ka Linda, Intsu isa ja tema pojad. Ints kargas neile ükshaaval kõrri. Leemet tormas talle noaga appi. Jaakop lõi Leemetile kiviga kuklasse ja ta seoti kinni. Pärtel virutas Intsul selgroo pooleks ja viis ta sipelgatele toiduks. Johannes ütles, et see juhtus ainult seepärast, et Leemet ristimärgi ära põlgas. Leemet taheti tuleriidal põletada. Leemet röökis, et sel ajal, kui jumal usse tappis, siis võtsid hiiekoerad ja haldjad Johannese enda kodus elusid. Kõik need olevused on näljased ja vajavad verd. Leemet oli nüüd viimane, kes mõistis ussisõnu, sest enam polnud isegi usse. 34. Leemet veeti külasse kaasa
annaabi.ee 
