arvestamine ja jaotamine, sisekontroll. Fondi vara hoiab depositoorium ja selleks depositooriumiks on krediidiasutused või siis investeerimisühing ja nendega sõlmitakse vastav depooleping. Fondiliigitus- strateegia ja investeerimiseesmärgi järgi liigitatakse INVESTEERIMISEESMÄRGI JÄRGI: 1) Likviidsusfondid e rahaturufondid- investeeringud lühiajalised, paigutatakse võlakirjadesse. Raha saab kiiresti fondist kätte. 2) Indeksi- ja intressifondid paigutavad börsiindeksi koosseisu kuuluvatesse väärtpaberitesse. Pikemaajalised investeeringud. 3) Spetsialiseerunud fondid, panus tehakse ühele majandusharule või majanduspiirkonnale. 4) Universaalsed, klassikalised muudavad pidevalt oma positsioone. STRATEEGIA JÄRGI: 1) Kasvustrateegia- aktsiafondid 2) Tasakaalustatud strateegiad- segafondid 50:50 võlakirjadesse, aktsiatesse 3) Konservatiivne- võlakirjafondid
eesmärgi järgi? Iseloomustada. omavalitsuste lühiajalised võlatähed ning suurettevõtete kommertspaberid. Selline investor on näiteks ettevõte, kes tahab panna oma käibekapitali veidi suuremat tulu teenima kui ta seda saab raha arvelduskontol hoides. · Intressifondid paigutavad raha kõikvõimalikesse võlakirjadesse, mis annavad fikseeritud tulu. Tüüpilise intressifondi eesmärk on teenida jooksvat tulu, säilitades alginvesteeringu väärtuse · Aktsiafondid investeerivad osakuomanike raha peamiselt aktsiatesse. Aktsiafondide eesmärgid võivad olla väga erinevad,
Tähtaeg viimane kuupäev, millal optsiooniomanik saab otsustada kas optsiooni kasutada või mitte Tehinguhind näitab, millise hinnaga saab optsiooni omanik aktsiaid osta või müüa Preemia hind, mida optsioonikirjutajale makstakse optsiooni ostmisel 59. Kuidas jaotatakse investeerimisfondid strateegia ja eesmärgi järgi? Iseloomustada *rahaturufondid (raha pannakse väikese riski ja lühikese tähtajaga väärtpaberitesse; *intressifondid (raha pannakse kõikvõimalikesse võlakirjadesse, mis annavad fikseeritud tulu); *aktsiafondid - investeerivad osakuomanike raha peamiselt aktsiatesse (kasvufondid, kasvu-tulufondid, tulufondid, indeksifondid, spetsialiseeritud fondid) . 60. Börsiindeksi olemus. 61. Arbitraazi mõiste tegevus, mille eesmärk on saada kasumit hinnavahelt, st osta kaupa odavalt ja müüa teisel ajal või teises kohas kallilt maha, kauba omadustele midagi lisamata 62
Tähtaeg viimane kuupäev, millal optsiooniomanik saab otsustada kas optsiooni kasutada või mitte Tehinguhind näitab, millise hinnaga saab optsiooni omanik aktsiaid osta või müüa Preemia hind, mida optsioonikirjutajale makstakse optsiooni ostmisel 59. Kuidas jaotatakse investeerimisfondid strateegia ja eesmärgi järgi? Iseloomustada *rahaturufondid (raha pannakse väikese riski ja lühikese tähtajaga väärtpaberitesse; *intressifondid (raha pannakse kõikvõimalikesse võlakirjadesse, mis annavad fikseeritud tulu); *aktsiafondid - investeerivad osakuomanike raha peamiselt aktsiatesse (kasvufondid, kasvu-tulufondid, tulufondid, indeksifondid, spetsialiseeritud fondid) . 60. Börsiindeksi olemus. 61. Arbitraazi mõiste tegevus, mille eesmärk on saada kasumit hinnavahelt, st osta kaupa odavalt ja müüa teisel ajal või teises kohas kallilt maha, kauba omadustele midagi lisamata 62
vahena). 28.Forwardtehingu olemus. See tehing on täna tehtud valuutatehing, millega on kliendil õigus ja kohustus osta ühte valuutat teise vastu kokku lepitud kursiga kokkuleppelisel päeval tulevikus. 29.Kuidas jaotatakse investeerimisfondid strateegia ja eesmärgi järgi? Iseloomustada. Rahaturufondid panevad raha väikese riski ja lühikese tähtajaga väärtpaberitesse. See on mõeldud investoritele, keda huvitab vähese riskiga lühiajaline rahapaigutus. Intressifondid paigutavad raha võlakirjadesse, mis annavad fikseeritud tulu. Eesmärk on teenida jooksvat tulu, säilitades alginvesteeringu väärtuse. Aktsiafondid investeerivad osakuomanike raha peamiselt aktsiatesse. Eesmärgid võivad olla väga erinevad, alates jooksva tulu teenimisest kuni kiire kapitalikasvuni. 30.Börsiindeksi olemus. Börsiindeksi abil saavad investorid ülevaate selle kohta, kuidas aktsiaturu arengud mõjuvad
katkestamise eest trahv, intressitulu on tulumaksustatav. 56. Investeerimisfondi olemus, riskid. Paljude investorite vara kogum, mida juhib fondivalitseja, kes paigutab raha väärtpaberitesse. Tulu teenitakse osaku hinnatõusust. Riskid: algne hoiusumma ja tootlus ei ole garanteeritud, kasum on tulumaksustatav. 57. Kuidas jaotatakse investeerimisfondid strateegia ja eesmärgi järgi? Iseloomustada. *rahaturufondid (raha pannakse väikese riski ja lühikese tähtajaga väärtpaberitesse; *intressifondid (raha pannakse kõikvõimalikesse võlakirjadesse, mis annavad fikseeritud tulu); *aktsiafondid - investeerivad osakuomanike raha peamiselt aktsiatesse (kasvufondid, kasvu-tulufondid, tulufondid, indeksifondid, spetsialiseeritud fondid) 58. Aktsiate liigitus ja olemus. Aktsiad jagunevad lihtaktsiad (omandiõigust tõendav väärtpaber, mis annab hääleõiguse aktsionäride üldkoosolekul, õiguse osaleda puhaskasumi ja ettevõtte lõpetamisel allesjäänud vara jaotamises) ja
aktsiatesse või võlakirjadesse. Fondiosakute väärtuse languse võimalikud põhjused on aga samad, mis aktsiate puhul. Lisaks veel võimalus, et fondijuht on teinud valesid otsuseid 57. Kuidas jaotatakse investeerimisfondid strateegia ja eesmärgi järgi? Iseloomustada. Strateegia järgi: Rahaturufondid panevad raha väikese riski ja lühikese tähtajaga (tavaliselt 30-90 päeva) väärtpaberitesse. On mõeldud investoritele, keda huvitab vähese riskiga lühiajaline rahapaigutus. Intressifondid paigutavad raha kõikvõimalikesse võlakirjadesse, so väärtpaberitesse, mis annavad fikseeritud tulu. Eesmärk on teenida jooksvat tulu, säilitades alginvesteeringu väärtuse. Sobib investorile, kes elab investeeringult saadavast tulust. Riskitase võib olla üsna erinev: alates üksnes valitsuse võlakirjadesse investeeritavatest fondidest kuni üksnes rämpsvõlakirjadesse investeeritavate fondideni. Aktsiafondid investeerivad osakuomanike raha peamiselt aktsiatesse
Peamiseks erinevuseks forwardi ja futuuri vahel on see, et Forward-lepingu summa ja tähtaeg on standardiseerimata. 29. Kuidas jaotatakse investeerimisfondid strateegia ja eesmärgi järgi? Iseloomustada. Rahaturufondid panevad raha väikese riski ja lühikese tähtajaga (tavaliselt 30 - 90 päeva) väärtpaberitesse. Need on valitsuse ja omavalitsuste lühiajalised võlatähed ning suurettevõtete kommertspaberid. Intressifondid paigutavad raha kõikvõimalikesse võlakirjadesse, s.o väärtpaberitesse, mis annavad fikseeritud tulu. Tüüpilise intressifondi eesmärk on teenida jooksvat tulu, säilitades alginvesteeringu väärtuse. Aktsiafondid investeerivad osakuomanike raha peamiselt aktsiatesse. Aktsiafondide eesmärgid võivad olla väga erinevad, alates jooksva tulu teenimisest kuni kiire kapitalikasvuni Eesmärgi järgi jagatakse aktsiafondid
on 2 USD, siis läheb selle ostmine maksma 200 USD (2*100, kuna optsioonileping on 100-le aktsiale). 22. Kuidas jaotatakse investeerimisfondid strateegia ja eesmärgi järgi? Iseloomustada. Rahaturufondid panevad raha väikese riski ja lühikese tähtajaga (tavaliselt 30 - 90 päeva) väärtpaberitesse. Need on valitsuse ja omavalitsuste lühiajalised võlatähed ning suurettevõtete kommertspaberid. Intressifondid paigutavad raha kõikvõimalikesse võlakirjadesse, s.o väärtpaberitesse, mis annavad fikseeritud tulu. Tüüpilise intressifondi eesmärk on teenida jooksvat tulu, säilitades alginvesteeringu väärtuse. Aktsiafondid investeerivad osakuomanike raha peamiselt aktsiatesse. Aktsiafondide eesmärgid võivad olla väga erinevad, alates jooksva tulu teenimisest kuni kiire kapitalikasvuni
suurettevõtete kommertspaberid. Eestis teevad seda tüüpi fondid ka repotehinguid teiste väärtpaberitega ja vahel panevad raha paremate võimaluste puudumisel tähtajalistele pangahoiustele. Rahaturufond on mõeldud investorile, keda huvitab vähese riskiga lühiajaline rahapaigutus. Selline investor on näiteks ettevõte, kes tahab panna oma käibekapitali veidi suuremat tulu teenima kui ta seda saab raha arvelduskontol hoides. 2) Intressifondid paigutavad raha kõikvõimalikesse võlakirjadesse, s.o väärtpaberitesse, mis annavad fikseeritud tulu. Tüüpilise intressifondi eesmärk on teenida jooksvat tulu, säilitades alginvesteeringu väärtuse. Selline fond sobib investorile, kes elab investeeringult saadavast tulust. Põhimõtteliselt võib intressifondide riskitase olla üsna erinev: alates üksnes valitsuse võlakirjadesse investeerivatest fondidest kuni üksnes rämpsvõlakirjadesse (s.t ilma korraliku
Investeerimisfond on finantsvahendaja, kes oma väärtpaberite (nt. võlakirjad, aktsiad) väljalaskmisel saadud raha investeerib edasi teiste emitentide finantsinstrumentidesse või muudesse varadesse (nt kinnisvara). Näiteks: Võlakirjafond, intressifond (bond fund, fixed income fund) paigutab raha pikemaajalistesse ja lühemaajalistesse võlakirjadesse. Võrreldes rahaturufondiga on suurem kaal pikemaajalistel võlakirjadel. Suhteliselt madala riskitasemega fond. Intressifondid paigutavad raha kõikvõimalikesse võlakirjadesse, s.o väärtpaberitesse, mis annavad fikseeritud tulu. Tüüpilise intressifondi eesmärk on teenida jooksvat tulu (kupongimaksed), säilitades alginvesteeringu väärtuse. Selline fond sobib investorile, kes elab investeeringult saadavast tulust (rantjee). Kasvufond (growth fund) orienteeritud kasvuaktsiatele, st selliste firmade aktsiatele, millel on suur kasvupotentsiaal ja ka kõrge väärtushinnanguga suhtarvud. Suhteliselt kõrge
annaabi.ee 
