kestab 20-25 minutit ja mille eesmärk on koguda informatsiooni selgitamaks välja intervjueeritava sobivus pakutavale ametikohale. See informatsioon võib sisaldada töökogemust, haridust, isiklikke eesmärke, tehnilisi või analüütilisi oskusi, hoiakuid jms. Peab selguma kas kandidaat suudab pakutavad tööd teha ja kas ta tahab selles organisatsioonis tööd teha. Intervjuu jaguneb etappidesse: planeerimine, intervjuu läbiviimine ja intervjuu lõpetamine. Intervjueerijal on oluline meeles pidada, et küsimusi tuleks esitada nii vähe kui võimalik ja, et vähemalt 80% ajast kulutatakse kuulamisele. Vältida tuleks küsimusi, millele saab vastata kas ,,ei" või ,,ja". Nende asemel tuleks kasutada nn avatuid ja lühikesi küsimusi. Intervjuu sujuvale läbiviimisele aitab kaasa kui intervjueerija on eelnevalt kavandanud informatsiooni küsimise blokid. Professionaalne intervjueerija: on ajaliselt täpne, suhtub kõikidesse
Vt küs-lehel 24. Sagedust näitab mitu korda tunnuse mingi väärtus v väärtuste klass antud tunnuses esineb. Risttabel võimaldab koostada kokkuvõtteid mitme tunnuse järgi. 27. Nimeta intervjuu kuldreegleid (vähemalt 2). Elementaarne viisakus on intervjueerija puhul esmatähtis: enese järel oodata laskmine ei ole aktsepteeritav, sest iga ebameeldiv nüanss suurendab võimalust hea intervjuu ära rikkuda – teist võimalust aga ei pruugi saabuda.Kohe alguses tuleb intervjueerijal tutvustada lühidalt enda ja oma uuringu tausta, kuid eriti oluline on viia intervjueeritav kurssi tema rolli ning õigustega: mis töö jaoks intervjuud kasutatakse; kuidas on intervjueeritavale tagatud konfidentsiaalsus, st et tema nime ega ka intervjuu vältel mainitud isikute nimesid ei avaldata; et intervjuu küsimustele vastamisel on olulised intervjueeritava enda seisukohad, ei ole olemas õigeid või valesid vastuseid; Intervjuu lõpetamine eeldab samasugust sõbralikku suhtlemist nagu
infokogumist ning võrrelda. Ei sobi neile, kes ei mõista kõnet (väikesed lapsed) ning vastajate ausus on küsitav. Eelised: Laialdaselt kasutusel Vahetu ja vastastikune Paindlik, saab küsida selgitusi, ümberformuleerida küsimusi Info saadakse kohe Võimaldab koguda detailseid ja põhjalikke teadmisi Tavaliselt uuritavad nõustuvad intervjuuga Puudused: Liiga isiklik Kaob kriitilisus, objektiivsus Läbiviimine võtab palju aega Ettevalmistamine võtab palju aega Intervjueerijal vajalikud intervjueerimisoskused Intervjueerija mõju subjektile, tekivad vead (mõjutab olekuga, suunavad küsimused jne) Subjekti kalduvus anda sotsiaalselt soovitavaid vastuseid Subjekt soovib jätta endast eeskujuliku inimese muljet 4 Kallivõitu, kui peab kuhugi kohale sõitma Mahukas ja tüütu - lindistus+kirjalik versioon - andmeid raske töödelda
sed valmistatakse ette täpse sõnastusega ja teatud kindlas järjestuses. Vastatakse samadele küsimustele samas järjekorras, mis muudab intervjuudes saadud vastused hõlpsasti võrreldavaks. Seetõttu kaob teatud osa paindlikkusest. Erinevalt struktureeritud intervjuudest on siin vastused avatud, st iga vastaja ütleb oma sõnadega, mida arvab). Kava alusel toimuv intervjuu (määratakse eelnevalt kindlaks teemad fikseerimata nende täpset sõnastust. Intervjueerijal on lihtsam reageerida vastuste sisule ja koguda detailsemaid andmeid. Samas aga küsitakse erinevatelt isikutelt veidi erinevaid asju ja neid on raskem võrrelda). Mitteformaalne interv.(küsimused sünnivad vestluse käigus ja intervjueerija laseb end vestluse käigust juhtida. Olemuselt uurimuslik intervjuu ning andmete organiseerimine ja süntees sellise intervjuu alusel pole lihtne ja sirgjooneline. Eeldab uurijalt teatud kogemust).
analüüsitakse teistes uurimustes kogutud andmed vms juba olemasolevat materjali. 31.Juhtumiuuring (case-study)- Sotsiaalset üksiknähtust nt. mõnda rühma, organisatsiooni, meediaväljaann , üritust vms uuritakse sügavuti, võimalikult mitmest vaatenurgast. 32.Omnibus-küsitlus - Uuringufirmad koguvad omaklientide üksikud küsimused erinevad teemade kohta ü suurde küsimustikku kokku ja küsitlevad selle põhjal suurt elanikkonna valimit. 33.CAPI - Intervjueerijal on sülearvuti ning ta sisestab vastused koheselt arvutisse. 34.CATI- Keskarvuti valib juhusliku numbri ning helistab sellele ning ühendab intervjueerijaga. Intervjueer istub arvuti taga, ekraanile ilmuvad tutvustav tekst ning küsimused üksteise järel. Intervjueerija esitab küsimu ja sisestab saadud vastuse koheselt arvutisse (andmebaasi), tulemusi saab kohe analüüsida. 35.Ankeet- standardiseeritud küsitlusleht. 36
tõendusmaterjali kogumiseks, mis toimub sageli mitteteadlikult, uurijale meelepäraste hüpoteeside kinnitamiseks, ning kunagi ei saa olla kindel, et seda pole juhtunud. Ehk uurimuse tulemuste tõlgendamise puhul pööratakse tähelepanu näiteks sellele, mida on võimalik teada ja kuidas võimalik seda teadmist uurida. Laiemalt võttes võivad tõlgendused või tähendused erineda põhitõest. Põhitõe teadasaamiseks on intervjueerijal mängida aktiivne roll, sest tema kuulamis-, jälgimis- ja tõlgendamisoskused mõjutavad uurimisprotsessi ja tulemusi. Samuti peab intervjueerija olema enda mõjutustest teadlik.(Ibid) Intervjuu uurimismeetodina. Uurimisplaan 13 Uurimuse puuduseks on ka asjaolu, et efektiivse mentorlussuhte mõõdikud pärinevad ühe kvalitatiivse uuringu tulemustest. Kui aluseks võtta mitmeid asjakohaseid allikaid (nende
struktuurse ankeedi põhjal, mis valdavalt koosneb suletud küsimustest. Kommunikatsioonitehnika arengule vaatamata on personaalküsitlusel oluline koht turundusuuringutes ja paljudel juhtudel, näiteks kvalitatiivuuringute puhul, on see ainsaks sobivaks uuringutehnikaks. Personaalküsitluse eelised: mitmekülgsus – paindlikkus. See küsitlusviis annab maksimumkoguse infot. On võimalik uurida intervjueeritava reaktsiooni tootele, sõnumile, pildile jne. Intervjueerijal on võimalik tõsta vastuste põhjendatust lisaküsimuste esitamisega ja välise vaatluse teel ning kasutada mahukamat küsimustikku võrreldes postiküsitlusega; kõrgeim vastuste määr. Personaalküsitluse põhiprobleem on vastajate leidmine. Kui juba kontakt on saavutatud, siis võib suure tõenäosusega öelda, et intervjuu toimub. Nii telefoni – kui postiküsitluses on paljudel potentsiaalsetel
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Ärikorralduse instituut Ettevõtluse õppetool Tõnis Teinemaa TALLINNA BÜROOHOONETE ARENDUSPROJEKTIDE FINANTSEERIMINE JA SEOTUD MÕJURID Bakalaureusetöö Juhendaja: emeriitprofessor Ene Kolbre Tallinn 2014 Olen koostanud töö iseseisvalt. Töö koostamisel kasutatud kõikidele teiste autorite töödele, olulistele seisukohtadele ja andmetele on viidatud. Tõnis Teinemaa ................................. (allkiri, kuupäev) Üliõpilase kood: 112529 Üliõpilase e-posti aadress: [email protected] Juhendaja emeriitprofessor Ene Kolbre: Töö vastab bakalaureusetööle esitatud nõuetele Ene Kolbre ................................. (allkiri, kuupäev) Kai...
turundusuuringutes ja paljudel juhtudel, näiteks kvalitatiivuuringute puhul, on see ainsaks soovivaks uuringutehnikaks. Seda meetodit kasutavad Eesti juhtivad turundusuuringufirmad, eelkõige Emor, Ariko MG, BMF, viies läbi baasuuringuid, eriti toote-ja meediauuringuid. Personaalküsitluse eelised mitmekülgsus-paindlikkus. See küsitlusviis annab maksimumkoguse infot. On võimalik uurida intervjueeritava reaktsiooni tootele, sõnumile, pildile jne. Intervjueerijal on võimalik tõsta vastuste põhjendatust lisaküsimuste esitamisega ja välise vaatluse teel kasutada mahukamat küsimustikku võrreldes postiküsitlusega; kõrgeim vastuste määr. Personaalküsitluse põhiprobleem on vastajate leidmine. Kui juba kontakt on saavutatud, siis võib suure tõenäosusega öelda, et intervjuu toimub. Nii telefoni- kui ka postiküsitluses on paljudel potentsiaalsetel
· ekspert lülitab end ümber eksperdi rollist eraisiku rolli ning nii saadakse mitte loodetud ekspertteadmist, vaid infot tema isiku kohta (Laherand 2008: 199200). Vahevariant eduka ja ebaõnnestunud intervjuu vahel on ,,retooriline intervjuu". Siin peab ekspert loengu oma teadmistest, selle asemel et minna kaasa intervjueerija küsimuste-vastuste mänguga. Kui loeng puudutab intervjuu teemat, võib see ka kasulik olla. Kui ekspert räägib teemast mööda, on intervjueerijal raske olulise teema juurde tagasi pöörduda. (Flick 2006: 165) (vt eksperdiintervjuu kokkuvõtet lisa 2, lk 74) Saamaks võimalikult palju informatsiooni, näiteid ja ettepanekuid Pärnu linnale loodava kuurordikontseptsiooni kohta, kasutatakse käesolevas alapeatükis Eesti pereturistide küsitlemisel poolstandardiseeritud avatud intervjuu tüüpi, mida mõnede allikate järgi nimetatakse teemaintervjuuks (Flick 2006: 155161). Lisaks avatud intervjuu sarnaselt
annaabi.ee 
