Intensiivsuse vaheldumine toimub ilma puhkepausideta. Arendame aeroobset ja anaeroobset võimekust. Intervallmeetod: Kindlaid tegevusi sooritatakse kindlate toimepauside järgselt. Põhitoime saavutatakse puhkepausi ajal- toimepaus. Intervalltreeningu toime sõltub: Lõigu pikkusest Lõigu kiirusest Lõikude arvust Puhkepausi pikkusest Tegevus toimepausi ajal Ekstensiivne intervalltreening- maht suurem ja kiirus väikse, SLS 170 l/min. Intensiivne intervalltreening- maht väiksem ja kiirus suurem, SLS 180-190 l/min. Kordusmeetod: Puhkepaus tagav täieliku puhkuse. Pulss peab langema alla 100 l/min. Täielik taastumine koormusest. Võistlusmeetod: Võistlus Kontrolltreening Treeningu planeerimine: Eesmärgiks on võimalikult otstarbekalt ja efektiivselt viia sportlase töövõime uuele kõrgemale tasemele
Osa stiilidel on eelduseks vahendite olemasolu - vööd ja kindad süvaveeaeroobika tunnis, stepi pingid stepaeroobikas, rattad vesiratta tunnis jne Kindad suurendavad veetakistust ning trimmivad õlavöötme lihaseid ning aitavad vees tasakaalu hoida. Nuudlitega on väga vahva tundi teha. Kummidega on hea lihasjõudu arendada. Ratastega on vees mõnus sõita Lühike loetelu erinevatest stiilidest ja treeningu võimalustest: - AEROOBNE TREENING MADALAS VEES - RINGTREENING - INTERVALLTREENING - SÜVAVEEAEROOBIKA - STEPTREENING - JOOKSU, KÕNNI TREENING - LIHASTREENING nt kergete hantlitega või kummidega vms - MAMMA VESIAEROOBIKA (beebiootel naistele) - TANTSULINE VESIAEROOBIKA salsa, latino... - FUN TUND (väga lõbus tund) - WATSU - AI CHI - KICKBOXING - JOOGA - BODY & MIND lõõgastav treening - VESISPINNING 3 Treener kaldal just sinu jaoks! Hea treener on vahetu ja suhtlusaldis ja ta on seal just sinu jaoks
ettevaatlik äärmusesse minevate dieetidega, mis peavad puu- ja juurvilju kahjulikeks. 4. Kui sa pole peaaegu üldse sporti teinud, tasub enne tervisespordiga alustamist käia arsti juures. Füsioteraupeut, toitumisspetsialist ja -terapeut võivad aidata sobiva toitumis- ja treeningkava koostamisel. 5. Liigu. Võta oma kavva aeroobne liikumine (kõndimine) vähemalt 20-45 minutit neli korda nädalas (Intervalltreening kasvatab rasva lagunemisvõmet, millest kiiretele inimestele võib olla abi.) ja jõutreening vähemalt kaks korda nädalas, nii et treeningpäevade vahele jääks üks vaba päev. Täienda oma kava heade venitusharjutustega. Kui oled jõudnud rasvkoe eemaldamise piirini, siis oleks vaja pikendada treeningu kestust ja/või koormust (kõndimiskiiruse lisamine, raskem kang). 6. Peale sportimise ja õige toitumise teosta praktikas teisedki uude ellu kuuluvad asjad: vesi, päike, karsklus, puhas
Tsoon 2: 0,82*165 kuni 0,88*165 = 135 145 Tsoon 3: 0,89*165 kuni 0,93*165 = 147 153 Tsoon 4: 0,94*165 kuni 1,00*165 = 155 165 Tsoon 5: 1,01*165 kuni 1,06*165 = 167 175+ Kuidas võita Joed Jack peab vältima tsooni 3, mis on liiga raske, et taastuda ja liiga kerge, et saavutada treeningus märkimisväärseid tulemusi. Jack peab veetma oma intensiivsed treeningupäevad tsoonis 4 või kõrgemal. Kõige kergem ja stressi vabam viis tõsta pulss tsooni 4 ja 5 on intervalltreening. Ta sõidab kahes ülemises tsoonis kõige rohkem kahel päeval nädalas ja jätab vähemalt 72h puhkuseks kahe intensiivse treeningu vahele. Intensiivsele treeningule järgneval võtab Jack puhkusepäeva või sõidab tsoonis 1. Jack alati puhkab üks või kaks päeva nädalas. Jääb järgi kaks päeva. Üks on pikk, ühtlase tempoga sõit (tsoonis 2, mis aegajalt läheb tsooni 3). Jack harjutab oma rattavalitsemise oskusi ühel järele jäänud päeval tsoonides 1 ja 2.
Leida sobiv kestvustreening ning hoida lihastoonust lihastreeninguga. Naised kipuvad olema hädas liialt lihaselise kehaga, seega sobivam on kestvustreening ja vahelduv koormus. Mesomorf tüdineb kiiresti ühetaolisest treeningust, seega vajab vaheldust. Lihas reageerib koormusele suhteliselt kiiresti, seega korduste arv võiks olla 15-20 korda seerias, mille vahel on poole kuni üheminutiline puhkepaus. Kestvustreening võib olla nii rasvapõletus kui intensiivne ja raske intervalltreening. Sobib ka jooks, kardioseadmed ( sõudeergomeeter, jooksulint, aeroobika) Treenida võiks 2-3 korda nädalas ülepäeviti. Piiramatu treeningaeg, miinimum 30 minutit aeroobset treeningut, lihastreening mitte üle tunni. ENDOMORF Õun, lühikest kuni keskmist kasvu, kalduv ülekaalulisusele. Naistel kipuvad rasvad ladestuma alakehale, peamiselt puusadele ja taljele, meestel kõhule ja ülaseljale. Aeglase ainevahetuse tõttu salvestab tema
Südame mahu suurendamiseks on eriti sobivad intervallmeetod ja intensiivne kestusjooks. Vastupidavust arendatakse kestus-, intervall-, kordus- ja võitlusmeetodiga. · Kestusmeetod: ühtlane kestusjooks nt metsas kross, kestusjooks tempo vahetusega, kolmnurk-nelinurk jooks, jooks ajatunnetusega, ringtreening, intervall-kestusjooks. · Intervallmeetod: vastupidavuse ringtreening, vastupidavussirkel, lühiaegne intervalltreening; jooks hüpetega, lisaraskustega-, takistusega- ja mäest üles jooks. · Kordus- ja mänguline meetod: tempojooksud, testiharjutused; mängud väikeste rühmadega, treening-võistlusmängud jm. Ohutus eelkõige: Tee alati soojendust. Ära jäta vahele venitus- ja lõdvestusharjutusi. Kasuta kindlasti treeninguks sobivaid jalatseid. Ära püstita ebareaalseid eesmärke, mis võivad sulle pettumuse valmistada
aastatest. Vana kooli stiilide hulka kuulub New Yorkist pärinev püsti tantsitav top rockin', mille inspireerijaks olid Brooklyn uprocking, lindy hop, salsa ja paljud erinevad afro-kariibi tantsud. (7). 6. TREENINGUD JA NENDE TUVUSTUS 6.1. Fitball Tund, kus harjutusi sooritatakse pallil istudes, lamades vôi pallile toetudes. (10). 6.2. Spinning Jalgrattasôit spetsiaalsetel siseratastel. Muusika dikteerib sôidutempo. koormust saab reguleerida igaûks ise. Intervalltreening, st et sòidetakse vahelduvalt madala ja kôrge koormusega, seega treenides sùdamelihaseid. Sobiv kòigile. (10). 6.3. Step-aeroobika Step-aeroobika sobib väga hästi neile treenijatele, kellele jooksud ja hüpped on vastunäidustatud. Isegi edasijõudnute sammukombinatsioone ei pea järgi sooritama, vaid saab rahulikult jätkata varasemat õpitut. Tihtipeale kardetakse, et step-aeroobika muutub pidevalt treenides rutiinseks. Õnneks pole see sugugi nii. Sammukombinatsioonide
2. päev - Puhkus Seeria 3. päev - Kardio+korsetilihased Seeria 5 minutit soojendust 5 minutit sörki Kõhulihastele keretõsted fitnesspallil(*1) 3x20 "Plangu" hoidmine(*2) 3x1 min Kõverdatud jalgadega puusa tõsted(*3) 3x20 Intervalltreening jooksulindil 10 min(1 min spurt, 2 min taastus) 5 min taastav kõnd 4. päev - Puhkus Seeria 5. päev - Kardio+alakeha Seeria 5 min soojendus jooksulindil 5 min sörki Kükid fitnesspalliga(*4) Väljaaste, hantlid käes 3x15 Harkkükk, hantel käes(*5) 3x15
Fartlek kindlustab kordusjooksudega võrreldes püsivama vastupidavuse. 3. Väldi väsimust, seda saavutatakse päevatreeningu jaotamisega pikemale ajavahemikuleja jooksmisega pehmemal pinnasel. Teisest küljest sellega, et jooksja ise kontrollib tempot ja 8 aeglustab seda enne, kui hapnikuvõlg mõjub kurnavalt. 4. G.Olanderi meetod. Selle meetodi juhtmõtteks oli treenida iga päev vähe ja tugevalt. 5. Intervalltreening. Suure arvu 200 ja 400 m distantside läbimine lühikese sörkjooksupausidega. 6. P.Cerutty meetod. Cerutty sai oma treeningumeetodi idee G.Holmeri fartlekist. Ta arendas seda edasi vastavalt Austraalia tingimustele. Jooksumäng, mäkkejooks, rakendatud tingimustes jooks (vees, liivas, düünides) oli pärit Rootsi treeningusprintsiipidest. Sinnalisas juurde tugeva tempoga kordusjooksud. 7. A.Lydiardi meetod.
2500 km, siis 17 – 18 aastastel on selleks näitajaks 3500 km. Lisaks madala intensiivsusega pikkadele lõikudele kasutatakse sõudjate aeroobse energiatootmismehhanismi parandamiseks ka intervalltreeningut. Kui madala intensiivsusega pikaajaline treening arendab peamiselt hapniku kasutamist (eemärgiks lihakiudude kapillaarivõrgustiku tiheduse, ensüümide aktiivsuse ja mitokondrite arvu suurenemine), siis intervalltreening arendab peamiselt hapniku transporti (eesmärgiks südame löögimahu suurendamine). Siin tuleks aga lühidalt kirjeldada Taani ja Norra eliitsõudjate üheaegset uuringut, kes valmistusid maailmameistrivõistlusteks. Jälgiti üheksa Taani ja üheksa Norra sõudja ettevalmistust suvel 2,5 kuu jooksul enne maailmameistrivõistluste algust. Taani sõudjad treenisid merepinnal ja nende treeninguplaan oli üles ehitatud peamiselt intervalltreeningule
1.5.2. Intensiivne treening Võrreldes AL ja AnL kiirustega mõjub VO2max lähedane kiirus organismile tunduvalt kurnavamalt ning selle kasutamisel tuleb ettevaatlik olla (Nurmekivi 2006). Enne intensiivsete treeningutega alustamist on soovitav vähemalt kahe aasta jooksul välja arendatud küllaldane baasvastupidavuse tase (Jürimäe, Mäestu 2011). Anaeroobsest lävest kõrgema intensiivsusega treeningud sooritatakse enamasti intervallmeetodil ehk rakendatakse tsüklilist koormust. Intervalltreening on koormus- ja puhkeintervallide rangelt reglementeeritud sooritamine tingimustes, kus uus tööintervall algab mittetäieliku taastumise foonilt. Treenitud sportlase puhul soovitatakse hoida puhkeintervallid sama pikad kui tööintervallid. Intervalltreeningu eesmärgiks on eelkõige südame funktsionaalse võimekuse tõstmine, mis on aeroobse energiatootmise seisukohalt oluline parameeter, ning ka anaeroobse töövõime arendamine
annaabi.ee 
