Elisabeth Emily Rosenberg Kriminaalsete kuritegude tõttu karistatud inimeste internetikasutamise harjumused võrreldes karistamata inimeste harjumustega Internetis erinevatel lehekülgedel käimine või otsingusüsteemide puhul märksõnade kasutamine annab küllaltki hea pildi sellest, milline on konkreetne inimene tema huvid, oskused, eelistused, harjumused ja muu. Samuti aitab see ennustada, millest inimene võiks huvitatud olla. Taolist strateegiat kasutavad juba paljud, näiteks Facebook ja Google. Meediasse ilmub aeg ajalt artikleid näiteks Facebooki teemal: Breivikul pole Facebooki kontot või sarimõrvarid/psühhopaadid tunneb ära selle järgi, et nad ei kasuta internetis sotsiaalvõrgustikke. Samas on tõenäoline, et kriminaalse taustaga inimeste interneti kasutamise eesmärgid on teised. Näiteks kasutavad nad internetti selleks, et välja otsida või valida oma uued ohvrid. Eelkõige võiks see olla seksuaalkurjategijate puhul, kes lepivad ko...
ehmatavaks või muul moel ebasobivaks. Sellistel teemadel vestlemine ja erinevate internetis leiduvate asjade selgitamine arendavad lapse vastutusvõimet ja aitavad tal internetis ohutumalt toime tulla. Laste abistamiseks võivad lapsevanemad lastega jagada ka oma internetiga seonduvaid arvamusi ja väärtushinnanguid. Sellises vanuses on jätkuvalt oluline, et laste internetikasutus alluks piirangutele ja vanemate järelevalvele. Vanemad võiks lastega kokku leppida interneti kasutamise reeglites, mis vaadatakse lapse kasvades koos uuesti üle. · Kodus on interneti kasutamine lubatud jätkuvalt ainult vanemate juuresolekul. Sel moel on lapsel probleemide tekkimisel alati keegi, kelle poole pöörduda. · Kui arvuti asub kõigi pereliikmete ühises ruumis, muutub interneti kasutamine osaks pere igapäevaelust.
0 1.5 9.0 17 Kreeka 4.0 5.0 3.5 3.0 16 Ukraina 6.0 2.0 6.5 1.0 16 Läti 1.0 2.5 5 4.5 13 Tabel 3: Kahekümne riigi hindamise tulemuse paremusjärjestus. 4. Top kuue riigi analüüs ja võrdlus Järgnevaks valisin top 6 riiki ning võrdlesin internetikasutus protsenti ja SKP-d inimese kohta, lisaks lisasin elimineerijaks keelebarjääri. Keelebarjäär on tähtsa aspektiga kuna 4 müügitöö jaoks on oluline vallata sihtriigi keelt. Esimest ja teist kohta jäid hetkel jagama Austraalia ja Iirimaa. Ameerika Ühendriigid patseerusid kolmandala kohale. Riik Internetikasutus Hinne SKP inimese kohta Hinne Suhtluskeel Hinne Kokku Itaalia 51
interneti ja selle erinevate teenustega. Internet on vajalik igas eas inimestele. Olgu selleks siis õppimine, suhtlemine, töötamine, igapäevane olme või meelelahutus. 1. Paraku ei ole internetiteenus kõigile võrdselt kättesaadav. Valdav osa noortest kasutab internetti igapäevaselt (vt Joonis 1). http://valitsus.ee/et/valitsus/tegevusprogramm/e-riigist-i- riigiks/infoyhiskonna-arengu-hetkeseis/arvuti-ja-internetikasutus- eestis-2012). Interneti kasutamine vanuserühmiti 2012 (osatähtsus, %) Samas mitte kõikidele vanuserühmadele ei ole internet võrdselt kättesaadav. ,,Digilõhe on infoühiskonnas tekkinud erinevus ühelt poolt internetile vaba ligipääsuga ning selle võimalusi kasutada oskavate ning teiselt poolt internetile halvasti või üldse mitte ligipääsevate ja selle võimalusi mitte valdavate inimeste vahel." http://et.wikipedia.org/wiki/Digil %C3%B5he
internet), millega on ühinenud 27 Euroopa Liidu liikmesriiki ning Norra, Island ja Venemaa (Papp, Ü). Samuti loodi interneti turvalisema kasutamise alase info kogumiseks veebileht: lapsnetis.eesti.ee (Kuusk, 2010). Internetipõlvkonna lapsevanem peab hoidma head ja usaldusväärset sidet oma lapsega. Mida paremad on laste ja vanemate vaheline kontakt, seda suurem on võimalus, et laps räägib vanemale internetikeskkonnas ettejuhtunud riskidest. Toimetulekule ei ole hea ei ole ka liigne internetikasutus. Aastatega on suurenenud inimeste hulk, kes elavad oma elu virtuaalmaailmas. Mõned on loonud omale väljamõeldud tegelaskuju, omandades seeläbi "ideaalse mina". Virtuaalne identiteet annab võimaluse olla hoopis teine inimene, olla ilusam, noorem ja võib-olla ka teisest soost (Digitaalne kultuur, 2011). Mõnel on mitu "mina" üks iga suhtlusportaali jaoks. Nii mitme identiteedi kasutamine teeb lõpuks raskeks leppida oma tõelise minaga. Virtuaalmaailm on
2 SISSEJUHATUS Me valisime teema ,,Arvuti ja internetikasutus 8.a klassis’’, sest me ise kasutame internetti ja meid väga huvitab, kuidas teised meie vanused internetti kasutavad. Eesmärgiks on uurida, kui palju kasutavad 8.A klassi õpilased internetti. Püstitatud olid järgmised küsimused: ● Mitu tundi päevas veedad arvuti taga? ● Kui palju vaatad päevas televiisorit? ● Mille jaoks kasutad arvutit?
19% Türgi 1159 3.01% Prantsusmaa 950 2.46% India 904 2.34% Saudi Araabia 696 1.80% Tabel 1: top 10 riiki, millest on samal ajal kasutajad TOR võrku ühendunud 21.11.2016 seisuga 7 Teiseks näiteks võib tuua internetikasutajad, kelle riigis on internetikasutus piiratud. Hiinas on blokeeritud mitmed sotsiaalvõrgustiku leheküljed nagu näiteks Twitter ja Facebook-i läbi Tor võrgu on võimalik antud lehtedele ligi pääseda. Samuti kasutatakse Tor võrku selleks, et ligi pääseda "peidetud teenustele". Peidetud teenusteks kutsutakse veebilehti, millele saab ligi pääseda ainult olles ühendatud Tor võrku, tavabrauserist nendele teenustele ligi ei pääse. Tihtipeale on peidetud teenusteks
2011. aastal oli e-kaubandusega tegelevate ettevõtete müügitulu üle 70 miljoni euro kuid andis kogu jaekaubandusettevõte müügitulust vaid 1,5%.Internetikaubandus on väikeettevõtete pärusmaa. Aastatel 2001–2007 töötas e-kaubandusega tegelevas ettevõttes keskmiselt 6–9 töötajat, 2011. aastal 2. (E-kaubandus on viimasel kümnendil hoogsalt arenenud, 2012) 13 6 INTERNETIKAUBANDUSE TURG Eestis on kodune internetikasutus üsna levinud. Kui 2005. aastal oli kodune internetiühendus 39% leibkondadest, siis 2011. aastal 71%. Kui vaadata Euroopa Liidu keskmist näitajat, mis 2011. aastal oli 73%, siis Eesti on sellele suhteliselt lähedal. Ka regulaarseid internetikasutajaid (kasutab internetti iga päev või vähemalt kord nädalas) on Eestis päris palju, isegi mõnevõrra rohkem kui Euroopa Liidus keskmiselt. 2011. aastal oli
Ebameeldiv sisu Laste huvi maailma võimaluste vastu võib neid kokku viia infoga, mis nende alateadvust ja psüühikat mõjutama hakkab Väärkohtlejad Internet on koht kus paljud pedofiilid on leidnud endale võimaluse ohvri leidmiseks (Kalev Pihl-i veebiloengud, 26.02.2010) Kuidas kaitsta last internetis varitsevate ohtude ees? Lapsed on internetikeskkonnas üks uudishimulikumaid, kuid kahjuks ka kergemini mõjutatavad ja rünnatavaid sihtrühmi. Mida võiks ette võtta, et laste internetikasutus oleks turvalisem. Esmalt võib vahet teha nende lahenduste eesmärkidel. Kui eesmärk on last kaitsta (heausklik parooli andmine, tarkvaraga viiruse alla laadimine vms), siis on tegelikult tehnilistest turvameetmetest kasulikum lapsele ohtude selgitamine ja turvalise käitumise 6 Internet täna maailmas õpetamine
· Hinna kujundamine · Müügi edendamine 2.11 Hinnakujundus Hinna kujundamisel arvestatakse teenuse osutamise omahinnaga, konkurendihindadega üldise teeninduse ja kvaliteeditasemega, asukohaga jne. Prognoositavad teenuste hinnad · Karastusjoogid, mahlad 0.25 l 15.- · Gaseeritud vesi 0.3 l 10.- · Pirukad/saiakesed 6-10.- · Lihtsamad salatid (100 g) 25.- · Internetikasutus 0.5h / 1h 10.- / 15.- · Kangema alkoholiga kokteilid 30.- / 40.- · Õlu, siider 0.25/0.5 l 18.- / 25.- · Piljard (1 mäng) 15.- · Lauamängud ja mängukaardid on klientidele tasuta 2.12 Tasuvusarvestus Alghindadele on juurde arvestatud oma juurdehindlus, mis olenemata tootest on 50 % 11
Samas on nende internetitegevuste mitmekülgsus võrreldes järgmise tüübiga mõnevõrra suurem. Seda tüüpi esineb rohkem vanemate inimeste, naiste ning keskharidusega inimeste seas. Meelelahutuse ja sõpradega suhtlemise keskse vähekasutaja (15%) internetikasutust iseloomustavad meelelahutuse otsimine ning sõprade ja tuttavatega suhtlemine, kuid 20 passiivne internetikasutus muude tegevuste osas. Selliseid inimesi on rohkem meeste seas, nooremates vanuserühmades ja sellest tulenevalt ka põhiharidusega inimeste hulgas ning kõige madalamas sissetulekurühmas. Vähekasutajaid (10%) ei iseloomusta ükski konkreetne internetikasutuse praktika ning nende internetikasutus on üldiselt väljakujunemise järgus. Nende seas on rohkem eakaid ning keskharidusega inimesi, samuti rohkem vene keele kõnelejaid.
Kõiki seadusandlusega seotud dokumente on võimalik vaadata Riigi Teatajast (http://www.riigiteataja.ee). 9. Infotehnoloogia ja Eesti 9.1 Interneti levik Uuringud toetavad avalikkuses kinnistunud arusaama, et Interneti ja arvuti kasutamine on Eestis üldlevinud. 2008.a andmete kohaselt kasutab kaks kolmandikku 16-74-aastastest arvutit ja Internetti. Üldiselt on Eestis Interneti kasutajaid 70%, kellest 61% on kasutanud Internetti viimase 7 päeva jooksul ning 7% inimeste Internetikasutus jääb vahemikku 1-6 kuud. 2% vastajate viimasest Interneti kasutamisest on möödas enam kui kuus kuud ning neid võib ilmselt lugeda juba Internetist loobunuteks. 30% ehk TNS Emori hinnangul umbes 316 000 inimest on Interneti mittekasutajad. Informatsiooni levikust ja kes üldse kasutab ja mida põhiliselt Internetis tehakse on võimalik juurde saada järgnevatelt aadressitelt: · http://internetikasutajad.ee · http://www.emor.ee · http://www.stat.ee
annaabi.ee 
