Virtuaalsed inimsuhted Võiks öelda, et tänapäeval on tehnoloogia areng piiramatu. Nüüdseks oskab juba iga teine inimene arvutit või internetti kasutada ning teha nendega uskumatuid asju, millest poleks aastakümneid tagasi unistadagi osanud. Suheldakse tuttavatega internetiavarustes, tehakse erinevaid aruandeid, makstakse makse, kuulatakse laule ja vaadatakse filme ning isegi loetakse ja kuulatakse raamatuid. See virtuaalne elu on teinud meie kõigi elu tunduvalt lihtsamaks, isegi liiga lihtsaks. Kuid selline tehnoloogia areng paneb tihti mõtlema selle peale, et kas see tõesti ikkagi peaks nii olema. Kõikidel headel asjadel käib pahatihti kaasas ka halvad asjad. Inimesed on muutunud liiga julgeks just virtuaalses maailmas ning sellega kaasnevad ka tagajärjed
Näiteks Ameerikas on krediitkaardi omamine täiesti tavaline ning krediitkaardivõlad on veel tavalisemad nähtused. Nad ostavad ja tarbivad palju, kuna meedia mõjutab neid. Kogu aeg reklaamitakse ilusaid asju, väites, et need muudabad elukvaliteeti paremaks jne... Meedia on mõjutanud meid arvama, et kui omatakse paremaid asju, siis on enesetunne parem ja ka teine inimene mõtleb sinust paremini. Samuti leiab internetiavarustes tohutul hulgal reklaame. Kui viibida internetiavarustes, siis võib täiesti kindel olla, et iga veebileht, mida parasjagu sirvitakse pakub mingisugust reklaami. Alates kiirlaenu pakkumisest kuni soodushindade reklaamimisteni välja. Kõigele lisaks, teab internet, millist reklaami antud inimesele täpselt pakkuda, kuna ta teab, milliseid veebilehekülgi tarbija külastab. Lisaks sellele on ka televiisoris tohutult reklaami, mille õnge inimesed lähevad. Nad satuvad reklaamiohvriks, kuna meedia oskab inimesi mõjutada
Info hankimine veebist Selle asemel, et veeta aega internetiavarustes surfamisega, on mugavam endale vajalik informatsioon tellida otse enda arvutisse RSS feed'i ehk uudistevoo abil. Võib-olla olete mõnel veebilehel või uudisteportaalis märganud oranzi ikooni «RSS» või linki, millel on kirjas «RSS feed». Internet Exploreri veebilehitsejaga ikoonile klikkides avaneb arusaamatu segapuder. RSS ehk Really Simply Syndication tähendab lihtsustatult seda, et eraldi programmi või
kirjutavatest inimestest on harimatud ja matslikud. Sellest annavad aimu kirjaoskamatus, väärarusaam asjade toimimisest ning inetu sõnakasutus. Kas selline on siis haritud inimene? Kuid mitte selle pärast pole vaja anonüümset kommenteerimist keelustada. Halva maiguga kommentaarid jääksid „ehtima“ kommentaariumeid ka anonüümsuse puudumisel. Aga milleks on inimestele vaja anonüümsust, kui tahetakse oma mõtteid ja arvamusi laiemale avalikkusele jagada? Sina, kes sa süüdistad internetiavarustes igas probleemis meie riigiisasid, mis see anonüümsus sulle annab? Inimene, kes väljendab oma arvamust, peaks olema uhke selle üle. Ta peaks olema korrektne ja valmis vastutama oma tagajärgede eest. Maailmas on palju näiteid, kus traagilised juhtumid, nagu näiteks enesetapud, on tingitud just halvustavatest kommentaaridest. Võib-olla saaks selliseid olukordi paremini lahendada, kui puuduks nii suur vabadus kommentaaride kirjutamisel.
Koolis sõltub tõrjutuse märkamine ning sellega tegelemine suuresti sellest, milline on õppeasutuse õhkkond ja õpetajad. Seoses tehnika arengu ja selle kättesaadavusega on osa kiusamisest internetti kolinud. Kuna küberkiusamine ei pruugi olla nähtav kõigile, on õpetajatel keeruline küberkiusamisse otseselt sekkuda, ent teemana on võimalik nii kiusamist kui ka küberkiusamist käsitleda tundide raames nagu klassijuhatamine, arvutiõpetus, inimeseõpetus, kus tutvustataks, kuidas internetiavarustes ennast esitleda ja teistesse ning nende arvamustesse suhtuda ning kelle poole pöörduda, kui kedagi juba kiusataksegi. Kui laps tunneb end teiste poolt tõrjutuna just kooliseinte vahel, saaks seda parandada tugisüsteemi abil. Näiteks võiks õpetaja, kellel on olemas kiirem ja mõnesmõttes ka tõhusam suhtlus nii vanemate kui ka nooremate klasside õpilastega, panna neid koos töötama mõnes grupitöös. Sellisel juhul on
Internetist on kujunenud omamoodi sotsiaalne võrgustik ning seetõttu pööratakse suuremat tähelepanu sellele, kuidas mõjutab virtuaalmaailm inimestevahelisi suhteid. Enamasti arvatakse, et liigne arvuti taga istumine vähendab väärtuslikku suhtlemisaega silmast silma, ning niigi nõrgad perekondlikud suhted saavad veelgi enam kannatada. Enam ei veedeta väga aega koos näitkes lauamänge mängides või siis õues koos jalutades, lihtsam on meelt lahutada internetiavarustes, lõbustades end ükskõik millega. Leidub isegi inimesi, kes on loonud endale täiesti individuaalse internetikeskkonna ning terve oma vaba aja kulutavad seal ning leiavad, et see on täiesti normaalne. Olenemata negatiivsetest aspektidest võib interneti mõju suhtlemisele ka positiivne olla. Tuleb seda osata lihtsalt enda jaoks õigesti ära kasutada ning enda heaks tööle panna. Kuna virtuaalmaailm hõlmab kogu Maad, siis võimaldab see luua tutvusi ükskõik millisest
Kui mõni nooruk räägib, kuidas tema oma vanemate käskudest ning palvetest keeldub ning käitub vastupidiselt vanemate palvetele, võib see paljusid mõjutada, ning ka nemad käituvad samamoodi, arvates, et saavad nii talitada endale meelepäraselt. Kolmas variant suhetest on selline, kus kommunikatsioon endast vanemate põlvkondadega on peaaegu katkenud. Selline situatsioon võib tekkida nii lapse enda vastu- meelsusest kui ka vanemate kasvatusest. Kui nooruk veedab palju aega internetiavarustes, jääb tal enda muudeks vajalikeks tegevusteks vähe aega. Sellest tekib ka mitteviitsimine, mis viibki selleni, et ei leida aega külastada ka näiteks vanavanemaid. Samas võib see mõningal määral olla tingitud ka lapsevanematest. Kui last ei viida juba väkiksena oma vanematele sugulastele, tuttavatele külla, ei teki neil selleks huvi ka vanemaks saades. Neil võib tekkida mõte, et kuna vanemad neid sinna ei vii, on ehk parem jätta seda tegemata ka vanemas eas.
On ka selliseid olukordi, kus häkkerid saavad ligi inimeste privaatsetele andmetele, näiteks pangakontole ning siis on tagajärjed väga halvad, sest pangakonto tehakse väga kiiresti tühjaks. Tuleb olla ettevaatlik ja installida oma nutiseadmetele kvaliteetsed turvaseadmed. Teiseks miinuseks on see, et inimesed muutuvad laisaks, ei viitsita enam pingutada ega ennast liigutada. Kaob ka oskus suhelda inimestega näost näkku, sest on suheldud liiga palju internetiavarustes ja sealset slängi kasutatud. Tänu sellele kaovad kõik emotsioonid, mida saadakse füüsilises suhtluses ning eelkõige nooremal generatsioonil võivad tekkida suhete loomisel tuleviks probleeme. Inimesed ei tohi unustada ennast internetti ja sellest sõltuvusse jääda. Olles tark ning tegutsedes mõistlikult on internet väga poistiivne aspekt meie elus. Aina rohkem hakkavad inimesed sõltuma internetist, kuid sinna suunas meie ühiskond ning maailm liigubki.
teha, et moslemitel ja terroristidel ei ole erilist seost. Küll üritatakse seda selgeks teha ajaleheartiklite, kui ka erinevate videote kaudu. Solidaarsus tuleb inimlastega kaasa juba sündides. Aja möödudes õpime rohkem armastama ja hoolima. Kui riik ja/või selle elanikud näevad ohtu, kuid on sunnitud ikkagi solidaarseks jääma, saab kutsuda seda nähtust näiliseks solidaarsuseks. Tänapäeva ühiskonnas on tavaks saanud solidaarsuse näitamine internetiavarustes, kuid kedagi see reaalses elus eriti ei aita, kui siis ainult moraalselt.
mastaapsust. Sotsiaalmeedia kasutamine võib näida algselt väga mugava ja mitte midagi halba tõotavana, kuid ka sotsiaalvõrgustikul on mitmeid miinuseid. Negatiivne mõju ei avaldu niivõrd kiiresti kui positiivne. Omavahel rääkimine toimub kiiresti ja hõlbsalt, kuid kui seda teha pidevalt kasutades internetislängi jääb kirjakeel ajapikku mõistuses tagaplaanile. Sellist mõju on juba tänapäeval võimalik märgata, mitmed noored kasutavad umbkeelseid väljendeid mitte ainult internetiavarustes vaid ka reaalses elus. Suhtlusportaalidest uus ning huvitav keelekasutus hakkab kergesti külge ning võib pideva kasutuse tagajärjel tekitada suhtlus- ning arutlusprobleeme. Ajatakistuse puudumine, võimalus mõte rahulikult ja aeglaselt kirja panna on nii pluss- kui ka samal ajal miinuspooleks veebis suhtlemisel. Võimalik, et inimene kaotab oskuse päriselus ennast kiiresti väljendada ja ladusalt omavahel suhelda. Paljud inimesed on sattunud sotsiaalmeediast sõltuvusse
Ilu on subjektiivne Iga päev näen kataloogi esikaanel või internetiavarustes perfektse keha, kohevate juuste ja veatu näonahaga inimesi. See paneb mõtlema, miks ei võiks mina selline välja näha? Kõik peaksid ju olema võrdsed, aga ometigi näevad mõned inimesed hoopis paremad välja kui teised. Kas tõesti on küsimus ainult vedamises ja mõned inimesed sünnivadki ilusatena ja enamik mitte? Järgnevas essees arutlengi selle küsimuse üle. Ilu on vaataja silmades. Nagu ei saa head eksisteerida ilma halvata, ei saa ka ilu eksisteerida ilma inetuta
kasutamisel ning kus ja kelle poolt järgitehtud toodangut pakutakse. Suhtlusportaalide positiivsed küljed: 1. Uued tutvused o tänu võimalusele anonüümseks jääda ollakse avatumad ning julgemad, mis teeb kontakti loomise lihtsamaks o välimuse suhtes ebakindlatel isikutel on kergem uusi tutvusi luua o igapäevaelus ei puututa kokku nii suurel hulgal erinevate isiksuseomadustega persoonidega kui internetiavarustes 2. Informatsiooni kiire levik o e-kool, mille vahendusel saadakse teavet koduste tööde kohta o piiramatu hulk materjali, mida lisaks õpikutes sisalduvale infole kasutada koduste ülesannete täitmisel o õpetajate ja õpilaste vaheline kommunikatsioon igapäevastes küsimustes 3. Piiramatud suhtlemisvõimalused, võimalik olla pidevalt kursis oma sõprade käekäiguga
nende tõttu. Ebatolerantsus avaldub ka selles, et paljud inimesed on selle vastu, et Eesti riigis võimaldatakse venelastele keskhariduse omandamist vene keeles ja veel arvavad eestlased, et Eesti kanalitelt tuleks ära kaotada venekeelsed saated. Usutakse ka seda, et venelased toovad kaasa ainult probleeme ning kõige parem oleks, kui nad oma kodumaale tagasi suunduksid. Nende kohta tehakse avalikult nalju, sõimatakse ja alandatakse nii internetiavarustes kui ka sõprade ja pere keskel olles. Tihti kannatavad ka vene rahvusest lapsed, kes õpivad Eesti koolides. Eesti lapsed kuulevad nii meedias kui kodus venelastest igasuguseid halbu jutte ja võivad muutuda sallimatuks ja vägivaldseks ühe hea südamega ja korraliku venelasest lapse suhtes. Eestlaste pahameel venelaste suhtes on suuresti tingitud sellest, et nad elavad Eesti riigis ja paljud neist juba mitmeid aastakümneid, kuid nad ei suuda kõnelda ka kõige elementaarsematel teemadel
unustada käitumisreeglid ja sotsiaalsed piirangud. Infoühiskonna riskide vähendamiseks peaks valitsus tugevdama infoühiskonna arengule kaasaitava seadusandliku baasi tugevdamist, tähtsaim peaks olema oma kodanike kaitse internetikeskkonna ohtude eest. Ohuks olevad veebilehed (suitsiidile õhutavad, pornograafiat sisaldavad jne.) tuleb sulgeda ja nende loojaid kriminaalkorras karistada. Tuleks tõhustada järelevalvet internetiavarustes toimuva üle. Eestis tegutseb praegu kaks netipolitseinikku ja ilmselgelt on neid vähe. Suuremat rõhku tuleks panna teavitustööle, ainult nii saame tagada, et infoühiskond oleks järgmise netipõlvkonna jaoks ohutum. 6 Kasutatud kirjandus: Digitaalne kultuur (2011) [elektrooniline õppematerjal] http://www.tps.edu.ee/materjalid/digikultuur/?Avaleht (12.03.2013)
SISSEJUHATUS Keskkooliaastatel informaatika tunnis ühes õppeblokis käsitletud Wordpress tundus tol ajal vaid mõttetu ja lihtlabane blogimiskeskkond. Aastad on möödunud ning paar kuud tagasi vana e-maili avades ja Wordpressi poolt saadud kirju lugedes tegin selle veebilehe koos enda blogiga taas lahti, oli huvitav ja samas arusaamatu, milleks sellist asja üldse teha, ma ju ei kasuta ega vaja seda, minu jaoks on see vaid lisa märk minust internetiavarustes - seega kustutasin oma blogi sealt jäädavalt. Praeguseks referaadiks teemat valides avastasin listist Wordpressi nime ning tuttav koht köitis taas uudishimu. Sellest ka põhjus, miks valisin just selle teema. Kõik alljärgnev seletab lahti Wordpressi sisu ja kasutusvaldkonnad. Referaat näitab, kuidas on veebiplatvormi kuulsus hüppeliselt tõusnud ning lihtsast blogimiskeskkonnast saanud tuntud ja tunnustatud veebilehtede põhitala. 3 1
või aine suhtes, on väga mõjuvõimas. Sõltuvuslikku käitumist ei tunnistata sageli enne, kui see on võimu haaranud ja negatiivsed tagajärjed ilmsed. Internetisõltuvuse tagajärjed ja sellest tuleneva käitumise nimekiri on väga pikk ning inimesed ei saa aru, millal nad internetist sõltuvateks hakkavad saama.10 Interneti- ehk arvutisõltuvus on tõsine tervisehäire, mis sunnib inimest liigselt tegelema arvutiga. Veedetakse päevi ja öid internetiavarustes, kus suheldakse erinevates keskkondades, mängitakse arvutimänge või surfatakse niisama sihitult ringi. Arvutisõltuvus tekib palju kiiremini kui ükskõik milline teine sõltuvus: suitsetamine, narkootikumid või hasartmängud. Arvutisõltuvusel on olemas 3 staadiumi.11 Esimene staadium on enam-vähem kergekujuline häire. Selles staadiumis inimene hakkab kaugenema sugulastest, sõpradest ja perekonnast ning hakkab rohkem internetis surfama ja see on esimene staadium arvutisõltuvusest
elementaarne), vaid ka sellega, mida räägitakse organisatsioonist mujal – avalikes foorumites, online-meedia kommentaarides, teiste blogide kommentaarides, suhtlusvõrgustikes. Kui sellest veel üks samm edasi minna, siis tegelikult tasub kursis olla ka sellega, kus ja mida räägitakse konkurentidest ning kuidas nemad teevad e-turundust ja e-suhtekorraldust. Seire eesmärk on ühelt poolt vältida võimalikku mainekujunduslikku kahju, kui organisatsioonist internetiavarustes räägitakse, aga organisatsioonis keegi ei tea sellest, ning teiselt poolt kasutada kõiki võimalusi, mida igasugune tagasiside pakub: positiivseid kommentaare saab kasutada oma töötajate innustamiseks, negatiivne kommentaar on sageli suurepärane võimalus taastada või luua head suhted (aga et seda võimalust kasutada, ongi vaja teada saada, et see kommentaar kuskil internetiavarustes on, ja professionaalselt enda ja organisatsiooni nime alt reageerida), aga
tunduvalt ka ajakirja Täheke lugejate hulk (Martson 2004: 9). Heiki Vilep, kelle peamine tegevusala on kodulehekülgede loomine ja haldamine, tegi oma kodulehe juba 1990ndate keskel. Lastele suunatud kodulehelt saab kirjanik Vilepi ja tema teoste kohta lugeda viimased 6 aastat. Kodulehelt võib leida igast teosest tutvustava jutu või luuletuse, sellele on kogutud kõik trükimeedias ilmunud arvustused ja ettekanded jms. Kirjanik peab seal oma blogi ehk veebipäevikut. Vilep valdab ka internetiavarustes tegutsemiseks vajalikku sõnavara: ,,vaata minu täielikku profiili'" kõnetab lapsi rohkem kui ,,elulugu" või ,,biograafia". (Vilep 2007a). Hoolimata elektroonilise meedia olulisuse tunnistamisest on vähestel eesti kirjanikel oma koduleheküljed. Valdavalt on tegu noorema põlvkonna autoritega, nagu Sass Henno, Vahur Afanasjev, Peeter Sauter, Sven Kivisildnik. Eesti lastekirjanikest on oma koduleht ainult Valeria Ränikul ja loomisjärgus Aidi Vallikul, kelle kodulehe autoriks on Vilep
annaabi.ee 
