org/s-r/26/26- 04.html 3 Black Radical Congress - Contemporary Police Brutality and Misconduct ; http://www.greens.org/s-r/26/26- 04.html 4 Carla Shedd - Race and Police Brutality: Roots of an Urban Dilemma ; 2010 ; lk 15 http://csx.sagepub.com.ezproxy.utlib.ee/content/39/1/43.full.pdf+html 4 3.1 Politseivägivalla põhjused Et mõista politseivägivalla põhjuseid, nõuab see interdistsiplinaarset lähenemist. Politseitööga kaasneb alati vastandlikkuse tunnetamine, mis teatud olukordades võib olla äärmiselt kurnav ja mõjutada indiviidi tasandil oma tööga toimetulekut5. Peamiseks põhjuseks, mis põhjustab politsei poolse liigse jõu tarvitamist on psühholoogilised iseärasused. Indiviidid käituvad erinevates olukordades täiesti erinevalt. Välja on toodud ka soolised erinevused ja stressitaluvuse tase. Üks tüüpsituatsioone, kus politseinik kasutab
Koolitatakse eraldi varajase sekkumise spetsialiste, näiteks kliiniline eripedagoog. Soome Varajane sekkumine on osa alusharidusest ja kohaliku omavalitsuse korraldada. 0-5a lastega tegeleb enam sotsiaal- ja tervishoiusüsteem (päevahoid). 6-a lapsed saavad kohustuslikku eelõpetust. 70-85% erivajadustega lastest on tavakeskkonnas. Individuaalsed arenduskavad kõikidele lastele. Venemaa Suured erinevused on regioonide kaupa. Linnades on varajase sekkumise keskused, kus pakutakse interdistsiplinaarset abi: - hinnatakse lapse arengut, - koostatakse sekkumise programm, - õpetatakse lapsevanemat, - lisanduvad teraapiad spetsialistidelt. Näiteks: Jelena Strebeleva laste vaimse arengu hindamise ja arendamise metoodika Eesti Õpetajal peab olema 130 h koolitus EV kohta läbitud, kui ta rühmas käib EV laps. EV LAPSE MÄRKAMINE: lapse areng ei vasta tema vanusele EV LAPSE ARENGU HINDAMINE: meditsiiniline ja psühholoogilis-pedagoogiline diagnostika
viiakse läbi koolipere tervise kaitseks või edendamiseks. Koolides läbiviidava tervise edendamise tegevussuunad on tervisekasvatus, terviseteabe levitamine, eluviisi mõjutamine ja käitumisriski vähendamine, tervist soodustava õpikeskkonna kujundamine. Õpilaste terviseprobleemid ja nende tekkimise riskifaktorid on laiaulatuslikud ning nõuavad 13 interdistsiplinaarset lähenemist. Seetõttu on parim viis tegutseda meeskonnas, kuhu kooli personali esindajate kõrval peavad kindlasti kuuluma ka kooliõde, lapsevanem ning ilmtingimata mõned õpilased. Sellised tervisenõukogud on moodustatud kõikides Tallinna ja rohkem kui kolmandikus Eesti koolides. Tervisenõukogude liikmete võimestamine ja suutlikkuse arendamine toimub riiklike ja kohalike omavalitsuste vahenditest ja tahtest. Lahendamata probleeme on palju
). Soovitav tutvuda APA käsikirjade vormistamise juhendiga: "Publication Manual of the Americal Psychological Association" (Sixth Edition, APA, Washington, DC, 2009) / (Fifth Edition, APA, Washington, DC, 2001) http://www.apastyle.org/pubmanual.html 2.3. Eetilised probleemid uurimistöös3 Ethos kr. k. `komme', `tava' = lad. k. moralis, tavaliselt `hea, õige' või `kõlbeline' TÜ Eetikakeskus - ,, ....konsortsium, mille eesmärk on viia läbi eetikaalast interdistsiplinaarset uurimistööd, aidata kaasa eetika õpetamisele ülikoolis, tõsta ühiskonna informeeritust ja teadlikkust eetikaküsimustest ning kaasata laia avalikkust väärtuste ning normide alasesse diskussiooni. (http://eetika.ut.struktuur.ee/243532) Eetika jälgimine ps.uuringutes - üldiseim põhimõte: kohtle katsealust nii, nagu tahad, et sind koheldakse -füüsiliste ja vaimsete kahjustuste vältimine; -konfidentsiaalsusnõue;
Erinevalt naaberriikidest ei ole Eestis eraldiseisvat riiklikku metsanduslikku uurimisorganisatsiooni. Teadusrühmad on koondunud põhiliselt ülikoolide juurde. Metsateadus on koondunud praegu Eesti Maaülikooli metsandus- ja maaehitusinstituuti, kus on ametis 25 teadustöötajat, kellest enamikul on teaduskraad metsanduses. Mets ja puit on ka teiste ülikoolide juures töötavate teadlaste uurimisobjekt. Koos metsateadlastega teevad interdistsiplinaarset uurimistööd teiste teadusalade nagu bioloogia, füsioloogia, keemia ja ajalugu, teadlased. Nii näiteks uurivad Tartu Ülikooli ökoloogid metsaökosüsteeme, Tallinna Tehnikaülikoolis aga tegeletakse puidu kui materjali omaduste uurimise ja töötlemise tehnoloogiate arendamisega. Metsanduslike rakendusuuringute ja vastavate andmekogude loomise ning arendamisega tegeleb alates 1996. aastast keskkonnaministeeriumi metsakaitse- ja metsauuenduskeskus, kus töötab 74 inimest.
kogemustele tuginevalt riigile, kohalikele omavalitsustele ning arendajatele abi- ja juhendmaterjale. Tehiskeskkond on inimese ümbrus, mis on inimtegevus, nt hooned, tehased, farmid, tööstusmaaalad, linnad, mida saab seadistada infrastruktuuriga, nagu veevarustus ja energia võrk.Tehiskeskond on materjal, ruumiline ja kultuuriline inimeste töö tulemus. Praktikas mõistet kasutatakse tavaliselt, et kirjeldada interdistsiplinaarset eriala, mis tegeleb projekteerimise, ehitamise, haldamise ja ümbruse kasutamise tervikuna kui inimtegevuse aja jooksul. Tuleks märkida ka seda, et enne ükskõik mis ja kuhu hoone või tehase rajamise, tuleks läbida mitu loasaamise protseduuri või nt keskonnamõju hindamist, ühesõnaga analüüsida ja vaadelda riske. PILET nr. 12 1. ÄRIPLAAN PROJEKTI MAJANDUSLIKU HINDAMISE ALUS Tulud Tulude prognoos turu-uuringu alusel
humoraalpatoloogia ja kaasaegne solidaarpatoloogia (näeb haigust organismis lokaalsena) esindavad antropoloogilis(holistlik)-materialistlikku haiguskäsitlust. (Ilmselt saaks siinkohal siiski ka vaielda nt varasemate kultuuride haiguskujutelmad, millised haaravad kaasa konkreetse isiku erinevaid elutahke, võivad samuti olla holistlikud. Küsimus on selles, kust tõmmata piir haiguse j ainimese defineerimisel...) MEDITSIINI AJALUGU on valdkondadevaheline interdistsiplinaarne fenomen. Interdistsiplinaarset lähenemist ühelt poolt ihaletakse, teisest küljest nt konkreetselt meditsiiniloo juures võib kuulda arvamusi, et ajalugu saavat vaid ajaloolased ning meditsiinilugu vaid meedikud arendada. Ajalookirjutamisesüstematiseerimine: marksistlik, postmodernistlik, sotsiaal-, mentaliteedi- jne ajalugu. Inglise keeles on võimalik teha vahet terminitel: · History of medicine meditsiini puutuvate faktide ajalugu (meditsiini ajalugu);
Üks näide on Shutter Healthi haiglaprojekt (vt ka pt 5), kus tulemused on olnud muljetavaldavad, kõik osapooled on saavutanud oma eesmärgid. 5.3 Empiiriline väliuuring Selle lõputöö autor koostöös juhendajaga on läbi viinud väliuuringu, mille tulemuseks on Crusell Silla juhtumianalüüs, kus rakendati LCi ja BIMi. See juhtumiuuring läheb ,,BIM Handbooki" teise osasse, mis on üks tuntuim selle valdkonna publitseeringuid. Autor on läbi viinud interdistsiplinaarset õpet, mille raames külastas ehitusettevõtteid ja objekte nii Soomes, Eestis kui Inglismaal. 5.3.1 Crusell Silla juhtumiuuring Crusell Sild on vantsild, tellinud Helsinki linn ning mis hakkab ühendama Jätkasaari vasakut kallast Ruholahti saarega. Jätkasaaril oli varem Lääne-Sadama osa, mis muudetakse lähimate aastate jooksul mereäärseks luksuselamute rajooniks, kuhu ehitatakse kuni 9000 eramut. See on selle silla tekkimise eelduseks.
meetodit, millest lähemalt tutvustame sõnastikukoostamise tehnilist mõistelisust ja süstemaatilist terminitööd. Sõnastikus saab esitada termineid, mis on kuidagi olemas. Maailm aga muutub, mis tekitab pideva vajaduse uute terminite järele. Kuna terminite ja üldkeelesõnade vahele on raske kindlat piiri tõmmata, langevad ka nende moodustusviisid suures osas kokku. Siin keskendume neile sõnamoodustuse küsimustele, mis on praktilistes terminiaruteludes eriarvamusi põhjustanud. Interdistsiplinaarset uurimisvaldkonda, mis ülalkirjeldatuga tege- leb, nimetamegi terminoloogiaks ehk oskussõnaõpetuseks. Kui eristada kala ja õnge tüüpi vahendeid, millest esimene lahendab ära praeguse nälja, teine aga võimaldab vältida nälja kordumist tulevikus, siis kuulub siinne terminoloogia õngede hulka, pakkudes üldisi tööriistu terminite loomise, valimise, esitamise ja kasutamise mõistmiseks. Mis on terminoloogia 51
inimestele, et tema on Neitsi Maarja. Ta annab korraldusi inimestele luua kirikuid ja usuorganisatsioone. Pühakodade loomine on üks läbivamaid teemasid ilmutuste ajaloos. „Küsimus, et kas need paranormaalsed nähtused ka tegelikult eksisteerivad, jaotab lääneliku ühiskonna tõenäoliselt kahte teineteisest selgelt eristuvasse leeri,“ ütles Cambridge´i Ülikooli füsioloog Horace Barlow, kui ta 2000 aasta aprillis Cambridge´is pidas oma unikaalset interdistsiplinaarset konverentsi. Konverentsis osales paljude alade teadlasi nagu näiteks füüsikud, psühholoogid, psühhiaatrid, füsioloogid jne. Kõik nad tulid arutama „paranormaalsete nähtuste ratsionaalseid perspektiive“. Paljud osalenud ei usu paranormaal-sete nähtuste olemasolusse, sealhulgas ka Barlow. Nende meelest ei ole vaimude nägemine, lusikate painutamine ja tulnukatega kohtumised väga sageli korralikult ära tõendatud. Parapsühholoogid ei suuda tõestada oma väiteid,