komplimendid, eesnimeline pöördumine. 15. Nimetage negatiivse viisakuse strateegiaid (ka mitteverbaalsel tasandil) Negatiivse viisakuse strateegiad: põiklusväljendid, passiiv, vaikus, pessimism, viitamine üldistele reeglitele, kõhklused. 16. Millest sõltub ,,näoähvarduse kaal" Browni ja Levinsoni järgi (tooge valem ja valemis esinevate tähtede selgitused)? Kuidas võivad erineda P ja D ,,reaalsed" ja ,,interaktsioonilised" tähendused? Kaal sõltub kuulaja võimust kõneleja üle, kuulaja ja kõneleja vahelisest distantsist, konkreetse teo raskusest. 17. Mis vahe on ,,(kõne)vooruvahetuspausil" ja ,,voorusisesel pausil"? Mis juhtub, kui omavahel vestlevad pikema ja lühema kõnevooruvahega (kõnevooruvahetus-pausiga) kultuuride esindajad? Pausi pikkuse määrab kultuur. Vooruvahetuspaus, paus, mil teine osapool saab sõnajärje enda kätte. 18
1) formaalne ,,Teie" 2) konventsionaalne kaudsus 3) põiklusväljendid 4) pessimism 5) viitamine üldistele reeglitele 6) vaikus 7) kõhklused nn mitte-eelistatud vastuste puhul 8) suletud kehahoiak, liikumatus, mittemidagiütlev näoilme 9) vaikimine 10) silmsideme vältimine 18. Millest sõltub ,,näoähvarduse kaal" Browni ja Levinsoni järgi (tooge valem ja valemis esinevate tähtede selgitused)? Kuidas võivad erineda P ja D ,,reaalsed" ja ,,interaktsioonilised" tähendused? ,,Näoähvardus" - nägu ähvardavad kõneteod (palved, nõuded, pakkumised, komplimendid, vabandamine, kritiseerimine, lubadused). ,,Näoähvarduse kaal" - W=P(H,S)+D(S,H)+R. H kuulaja. S kõneleja. R konkreetse teo raskus. P kuulaja võim kõneleja üle (). D kuulaja ja kõneleja vaheline distants (). W kogukaal. P, D ja R "reaalsed" ja "interaktsioonilised" väärtused võivad erineda, nt väga individualistlikud
b. Mitteverbaalsel tasandil: · Suletud keha · Liikumatus · mittemidagiütlev näoilme · silmside vältimine · Vaikimine · ruumiline distants 19. Millest sõltub ,,näoähvarduse kaal" Browni ja Levinsoni järgi (tooge valem ja valemis esinevate tähtede selgitused)? Kuidas võivad erineda P ja D ,,reaalsed" ja ,,interaktsioonilised" tähendused? W = P (H,S) + D (S,H) + R W kogukaal P kuulaja võim kõneleja üle D kuulaja ja kõneleja vaheline distants R konkreetse teo raskus H Hearer kuulaja (või ka lugeja, st adressaat) S kõneleja/kirjutaja P staatuse-erinevused e. vertikaalne distants üldiselt suur hierarhilistes ühiskondades; aga ka nt USA-s (Hofstede!); Prantsusmaal (võimu
· passiiv · vaikus (?) · nominalisatsioon, jne, jne · kõhklused nn mitte-eelistatud vastuste puhul, jne · suletud keha · liikumatus · mittemidagiütlev näoilme · silmsideme vältimine · vaikimine · ruumiline distants 18. Millest sõltub ,,näoähvarduse kaal" Browni ja Levinsoni järgi (tooge valem ja valemis esinevate tähtede selgitused)? Kuidas võivad erineda P ja D ,,reaalsed" ja ,,interaktsioonilised" tähendused? Näoähvarduse kaal: W = P (H,S) + D (S,H) + R W kogukaal P kuulaja võim kõneleja üle D kuulaja ja kõneleja vaheline distants R konkreetse teo raskus H Hearer kuulaja (või ka lugeja, st adressaat) S kõneleja/kirjutaja P, D ja R "reaalsed" ja "interaktsioonilised" väärtused võivad erineda, nt väga individualistlikud ühiskonnad (USA) kompenseerivad reaalsete P ja D kõrgeid
Verbaalsel tasandil:1)Vous ("teie") ?? 2)konventsionaalne kaudsus/indirektsus 3)Põiklusväljendid(Mulle tundub, arvatavasti) 4)Kõhklused nn mitte-eelistatud vastuste puhul 5)Pessimism 6)Viitab üldistele reeglitele 7)Passiiv 8)Vaikus 9)Nominalisatsioon 16. Millest sõltub ,,näoähvarduse kaal" Browni ja Levinsoni järgi (tooge valem ja valemis esinevate tähtede selgitused)? Kuidas võivad erineda P ja D ,,reaalsed" ja ,,interaktsioonilised" tähendused? W = P (H,S) + D (S,H) + R / W kogukaal , P kuulaja võim kõneleja üle, D kuulaja ja kõneleja vaheline distants R konkreetse teo raskus, H Hearer kuulaja (või ka lugeja, st adressaat) , S - kõneleja/kirjutaja P staatuse-erinevused e. vertikaalne distants üldiselt suur hierarhilistes ühiskondades; aga ka nt USA-s (Hofstede!); Prantsusmaal (võimu näitamisse suhtutakse üldiselt positiivselt)
· pessimism · viitamine üldistele reeglitele · passiiv · vaikus (?) · nominalisatsioon, jne, jne · kõhklused nn mitte-eelistatud vastuste puhul, suletud keha, liikumatus, · mittemidagiütlev näoilme, silmsideme vältimine, · vaikimine, ruumiline distants jne 15. Millest sõltub ,,näoähvarduse kaal" Browni ja Levinsoni järgi (tooge valem ja valemis esinevate tähtede selgitused)? Kuidas võivad erineda P ja D ,,reaalsed" ja ,,interaktsioonilised" tähendused? W = P (H,S) + D (S,H) + R W kogukaal P kuulaja võim kõneleja üle D kuulaja ja kõneleja vaheline distants R konkreetse teo raskus H Hearer kuulaja (või ka lugeja, st adressaat) S kõneleja/kirjutaja P, D ja R "reaalsed" ja "interaktsioonilised" väärtused võivad erineda. Nt väga individualistlikud ühiskonnad (USA) kompenseerivad reaalsete P ja D kõrgeid väärtusi
· kõhklused nn mitte-eelistatud vastuste puhul, jne · mitteverbaalsed: suletud keha, liikumatus, mittemidagiütlev näoilme, silmsideme vältimine, vaikimine, ruumiline distants jne . 19. küsimus "Näoähvarduse" kaal W = P (H,S) + D (S,H) + R W kogukaal P kuulaja võim kõneleja üle D kuulaja ja kõneleja vaheline distants R konkreetse teo raskus H Hearer kuulaja (või ka lugeja, st adressaat) S kõneleja/kirjutaja P, D ja R "reaalsed" ja "interaktsioonilised" tähendused võivad erineda. Nt väga individualistlikud ühiskonnad (USA) kompenseerivad reaalsete P ja D kõrgeid väärtusi interaktsioonilise P ja D väikeste väärtustega, mis viib positiivsete viisakusstrateegiateni (komplimendid, "kutsed lõunale", eesnimed jne, kuni R on nullilähedane). 20. Küsimus Kõnevoor kõnejärjekord. Kõnevooruvahetuspaus: kõneleja lõpetas oma monoloogi ja annab vestluspartnerile märku, et tema võib kõnelemisega alustada.
pessimism viitamine üldistele reeglitele passiiv vaikus nominalisatsioon kõhklused Mitteverbaalsed: negatiivne viisakus suletud keha, liikumatus, mittemidagiütlev näoilme, silmsideme vältimine, vaikimine, ruumiline distants jne. 18. Millest sõltub ,,näoähvarduse kaal" Browni ja Levinsoni järgi (tooge valem ja valemis esinevate tähtede selgitused)? Kuidas võivad erineda P ja D ,,reaalsed" ja ,,interaktsioonilised" tähendused? W=P(H,S) + D(S,H) + R W- kogukaal P- kuulaja võim kõneleja üle D- kuulaja ja kõneleja vaheline distants R- konkreetse teo raskus H hearer kuulaja (või ka lugeja, st adressaat) S- kõneleja/kirjutaja P- staatuse-erinevused e vertikaalne distants üldiselt suur hierarhilistes ühiskondades; aga ka nt USA-s; Prantsusmaal D- üldjoontes suurem põhjapoolsetes riikides (D-d võib seostada individualismiga, aga
9. Mis on anoomia Emile Durkheimi ja mis Robert Mertoni järgi? Durkheim: olukord, kus normide süsteem on kaotanud oma selguse ja jõu. Merton: kasutas anoomia mõistet norsookuritegevuse uurimisel. Märgib, et iga kord polegi probleemiks see, et kurjategija ei järgiks norme, vaid et ta teeb seda vastuoluliselt. 10. Millised on neli erinevat deviantsuse seletusetüüpi? Tooge palun igaühe juurde 1. Bioloogiline ja 2. Sotsiaalne 3.Interaktsioonilised 4. Strukturaalsed psüholoogiline positivism seletused seletused positivism näide! Absoluutsed seletused: 1.-2. Varem: meditsiinis, kriminoloogias otsiti deviantsuse põhjusi isiku omadustest (nt. itaallane Cesare Lombroso 19. saj: mõõtis kurjategijate pealuid). Hiljem: otsitakse, mis läks inimese sotsialiseerumisega viltu. Sotsiaalsed seletused: deviantsuse uuringud 1930., aga eriti 50. ja 60. aastatel (Mertoni anoomia).
Probleemselt käituvate laste peres adaptatiivne enese-stabilisatsioon puudub. 4. adaptiivne enese-organisatsioon kui on muutused selles osas, et perre sünnivad kaksikud, siis ema-isa võtavad endale uued adaptatiivsed rollid peres. Peres on võimalik võtta vastu muutusi, et säilitada sisemine tasakaal. Kuid probleemselt käituvate laste pered seda ei suuda. Süsteemiteooriast lähtuvalt seletatakse probleeme vastavalt sellele, et alasüsteemides on interaktsioonilised häired - mittefunktsionaalne. Käitumisprobleemide põhjuseks on negatiivne interaktsioon. Interaktsioon on tsükliline. Muutused ühes alasüsteemi osas toovad kaasa muutusi teistes alasüsteemide interaktsioonilistes suhetes. Hinnangumeetodid: 1. Vaatlus 2. Küsimustikud (lapsevanematele) näidised 3. Sotsiomeetria 4. Hoolitsusring - kasutatakse tavaliselt sotsiaaltöös. Keskel on indiviid ja süsteemid
annaabi.ee 
