seetõttu, et lapsele midagi õpetades tuleb esmalt tegeleda sotsiaalse tasandiga, kus avalduvad lapse intellektuaalsed protsessid. Alles seejärel on võimalik jõuda psühholoogilisele tasandile. Võgotski järgi ilmnevad kõik kultuurilise arengu funktsioonid kahel tasandil: esmalt sotsiaalsel, hiljem psühholoogilisel tasandil (intropsühholoogiline kvaliteet muutub interpsühholoogiliseks kvaliteediks). Just seetõttu on lapse õppimisel oluline roll sotsiaalsetel interaktsioonidel. KOKKUVÕTE Inimeseks saamine kulgeb sotisaalses ümbruses, laps kasvab ümbritsetuna teistest inimestest. Sotsiaalne ümbrus eeldab indiviide ühendavaid inimvorme- nii inimtegevust kui ka vastavat suhtlemist. Kasvades sotsiaalses ümbruses, teeb laps läbi vastava arengu, mille tulemuseks on inimesele omane karakteristik- sotsiaalsus. Sotsiaalsus avaldub käitumises ning näitab inimese isiksust tervikuna- tema minapilti, vaateid,
Takistusjõud FT=6πηrν, (katoodi suunas) ν - iooni liikumiskiirus; η - puhvri viskoossus, r - iooni raadius; Tõmbejõud FL=qE; (anoodi suunas) q - iooni laeng, E - elektrivälja tugevus E=U/l; U - pinge, l - kaugus elektroodide vahel. Tasakaaluolekus on mõlemad jõud võrdsed ja tingimusest FT=FL saab leida, et ioon hakkab liikuma kiirusega v=(q/6πηr)E Iooni liikuvus on seega μ=6πηr Affiinsuselekroforees Põhineb valdavalt makromolekulide biotseptsiifilistel interaktsioonidel ja komplekside moodustumisel, muutes molekuli elektroforeesseid omadusi. CE variandid: CZE, geelelektroforees ja isoelektriline fokuseerimine. Pinge 30 kV ja voolu 200 yA. Otsad sisend- ja väljundpuhvrite anumates Kapillaarisisene detekteerimine UV-detektoritega (ka MS, LIF, juhtivusdetektor). Lihtsaim KE vorm. Kapillaarile rakendatakse ühtlast pinget/voolu, ning selle pinge tulemusena lahutub sisestatud proov tsoonideks, lahutudes massi-laengu suhte alusel.
· Toimivad väga pehmetes tingimustes · On väga selektiivsed ja äärmiselt kõrge spetsiifilisusega. · Alluvad regulatsioonile Ensüümkatalüüsi iseloomustab: · Substraatspetsiifilisus (mis läheb sisse) Erinevalt keemilistest katalüsaatoritest katalüüsivad ensüümid suhteliselt kitsa substraatide valiku reaktsioone. Näiteks: restriktaasid või proteiinkinaasid. Substraatspetsiifilisus põhineb eelpool loetletud interaktsioonidel ja substraadi ning ensüümi ruumilisel sobivusel ning seda kirjeldavad põhiliselt kaks hüpoteesi: Luku ja võtme hüpotees (Fisher, 1894) Indutseeritud sobivuse hüpotees (Koshland, 1958) · Stereospetsiifilisus (mis tuleb välja) · Katalüütiline efekt (kui kiiresti kõik toimub Ensüümkatalüüs: Kuidas ensüüm vähendab aktiveeritud ja lähteoleku energiate vahet (alandab aktiveeritud oleku energiat):
timuleerib veresooni laiendavate agentide tootmist macula densa rakkudes – NO ja prostaglandiin E 2 (PGE2). Lisaks, endoteel ise osaleb neeru veresoonte toonuse reguleerimises – toodab potensiaalseid ahendajaid ja laiendajaid. Endoteeli ahendajad: endoteliin, tromboksaan A 2 ja angiotensiin II. Endoteeli laiendajad: NO, prostatsükliin (prostaglandiin I 2) ja PGE2. Neerusisene regulatsioon – veresoonte toonuse ja glomerulaarse filtatsiooni – põhineb kompleksetel interaktsioonidel eri regulatoorsete mehhanismide vahel. Nt. angiotensiin II saab stimuleerida endoteliini vabastamist, endoteliin saab stimuleerida vasolaiendajate vabastamist – NO ja PGE 2. NO moduleerib neeru COX-2 ekspressiooni ja PGE2 tootmist. Keerulisemaks teeb see asjaolu, et esinevad vastandlikud toimed ühel faktoril, mis seondub retseptori ühe kindla subtüübiga. Nt angiotensiin II inhibeerib ja stimuleerib MD COX-2 ekspressiooni ja
Viirus on võimeline peremeesrakust lahkuma ja nakatama teisi rakke. Virion- viiruse osake Virion- viirus-spetsiifiline struktuur , mis on ette nähtud viiruse genoomi toimetamiseks ühest rakust teise. Erinevused virioni struktuuris kajastavad enamasti erinevusi viiruste elutsüklites. Olulisemaks sellistest omadustest on lipiidse membraani olemasolu (envelope viruses) või selle puudumine (nonenvelope viruses). Selline vahe kajastab erinevusi viiruste interaktsioonidel peremeesrakuga (seondumisel rakuga ja eraldumisega rakust). Virioni struktuuri kajastavad põhimõisted Subühiku- üks kindlat ruumilist struktuuri omav polüpeptiidahel. Kapsiid- valguline struktuur, mis ümbritseb viiruse genoomi. Nukleokapsiid- täielik valk-nukleiinhappe kompleks. Envelope- lipiidne membraan ja sellega seondunud valgud. Viiruste süstemaatika Morfoloogiline Antigeensed omadused
sünteetilised pesemisvahendid. 9. Kolloidsüsteemide stabiilsus. Termodünaamiliselt ebastabiilne dG = s ds, e. dG on negatiivne kui pindala väheneb. Seega peab püsivus seisnema kineetilistel iseärasustel. Võib ka öelda et kolloidsüsteemid on termodünaamiliselt labiilsed, aga kineetiliselt stabiilsed. Tõmbuvad atraktsioonijõudude toimel, mis vähenevad ligikaudu võrdeliselt 1/R 2 kui R on osakeste vaheline kaugus. Nendel interaktsioonidel palju pikem ulatus kui üksikaatomite korral. Vastu töötavad näiteks kaitsev kile, samamärgilised laengud osakeste pinnal jne 10. Agregatiivne püsivus, koagulatsioon, koagulatsioonilävi ja selle arvutamine, Shultze-Hardy reegel. Agregatiivne püsivus väljendub osakeste otseses võimes säilitada dispergeerimisastet. Süsteem on alati valmis vähendama oma eripinda (s.t. agregeeruma). Seega peab kogu aeg olema seda takistav ületamatu potentsiaal
põhjustatud häiring mõjub saakloomadele??? Soodsalt. 52. Suureskaalaliste ja pikaajaliste protsesside tähtsus diversiteedi kujunemisel, liigifondi hüpotees( eri mahuga liigifondide definitsioonid, liigifondi hüpoteesi kontrollimine)? Liigifond - nende taksonite hulk, kes on kohastunud eluks vaadeldavas koosluses ja võimelised sinna immigreeruma. Potentsiaalsete asukate hulk. Realistlik abstraktsioon neist liikidest, kes on suutelised vaadeldavas koosluses elama. Kui interaktsioonidel põhinev klassikaline teooria on õige, siis peaks liigifondi suurus ja liigirikkus olema omavahel seotud nii, et mingist hetkest läheb liigirikkus platoole (tekib küllastunud olek, kus nisiruum on liike täis ja kooslusse lihtsalt enam liike ei mahu) Liigifondi hüpotees (LF) ütleb, et asjad võiksid olla proportsionaalsed- mida suurem liigifond, seda rohkem liike. 53. Peamised hüpoteesid ökosüsteemide funktsiooneerimise ja diversiteedi seoste kohta-
kui 3*2-FE, siis 6 tingimust (1-1, 1-2, 2-1, 2-2, 3-1, 3-2). Põhjused, miks tehakse FE-sid: · suurendada kontrolli muutujate üle; · uuritav käitumine on tavaliselt kompleksse iseloomuga (seega FE-l on kõrgem ökoloogiline valiidsus kui ühefaktorilisel E-l); · võimaldab teha suuremaid üldistusi ja kompleksseid põhjuslikke järeldusi, mis suurendab seega uurimuse sisemist valiidsust; · need järeldused põhinevad tavaliselt interaktsioonidel, s.t. erinevate sõltumatute muutujate vahelistel seostel (vt. lähemalt p. 6.8.). Eksperimendi segaskeemid (BS + WS) Neid kasutatakse tegelikkuses isegi rohkem, kui puhast BS või WS skeemi, kuna see võimaldab minimiseerida kummagi põhikatseplaani puudusi. Tavaliselt sel juhul kasutatakse 1-2 BS-sõltumatut muutujat (mis on enamasti igasugused isikuomadused, s.t. see "millega inimene katsesse tuleb" - kogemused, oskused, veendumused, psühhofüsioloogilised omadused jne
domääne. Biokeemilisi funktsioone viivad läbi enamasti mitmest polüpeptiidist koosnevad valgu kompleksid. Enamus ensüüme koosnevad kas mitmest subühikust või esinevad multiensüüm-kompleksidena. Sellised funktsionaalsed kompleksid tekivad valkude omavahelise seondumise tulemusena ja seda struktuuritasandit nimetatakse ka valgu kvaternaarseks struktuuriks. Valkude omavaheline seondumine põhineb aminohapete külgahelate interaktsioonidel, nii nagu valgu domäänide omavaheline seonduminegi. 7 Valkude ruumilist struktuuri on uuritud suure eduga juba ligi pool sajandit. Väga paljude (üle 1000) valkude ruumiline struktuur on teada atomaarsel tasemel kasutades kristalliseeritud valkude uurimist röntgenkiirte hajumise ja lahustunud valkude analüüsi tuumamagnet resonantsi abil. Need andmed võimaldavad mõista
26 1) Laia toimega keskkonnastiimulid nagu näiteks temperatuur, osmolaarsus, pH, DNA-d kahjustavad agensid. 2) Raku toitumisega seotud stiimulid (mineraalainete olemasolu, energiaallikad, elektronide aktseptorid, spetsiifilised metaboliidid). 3) Signaalid samatüüpi rakkudelt (näiteks quorum sensing e. hulgatunnetus). 4) Signaalid, mida edastatakse peremees-parasiit interaktsioonidel ja rakkude diferentseeerumisel. Suur osa neist stiimulitest on tunnetatavad rakusiseselt. Sel juhul peab stiimul sisenema rakku ja mõjutama seal toimuvaid protsesse. Näiteks DNA kahjustusi indutseerivate keskkonnatingimuste tunnetamine võib toimuda rakus oleva DNA olukorra hindamise kaudu DNA replikatsioonil (DNA katked ja muud kahjustused blokeerivad replikatsiooni). Temperatuuritõusu tunnetamine toimub nii otseselt kui ka
seondumise motiivid: heeliks-ling-heeliks, heeliks-pööre-heeliks, positiivselt laetud α heeliks, Zn sõrm – ei moodusta iseseisvaid domääne. Biokeemilisi funktsioone viivad läbi mitmest polüpeptiidist koosnevad valgu kompleksid. Enamus ensüüme koosnevad: a) mitmest subühikust b) esinevad multiensüüm kompleksidena Funktsionaalsed kompleksid tekivad valkude omavahelise seondumise tulemusena – kvaternaarne struktuur. Valkude omavaheline seondumine põhineb AH külgahelate interaktsioonidel (nagu valgu domäänide omavaheline seondumine). Valgu ruumilise struktuuri teke – valkude voltumine Ruumiline struktuur on määratud valgu järjestuse poolt. Ei ole 1:1 funktsionaalne sõltuvus. Üks valgujärjestus võib eksisteerida mitmes erinevas konformatsioonis. Haigused on põhjustatud valkude struktuuri muutustest. Valgu struktuuri muutust võib põhjustada nt mutatsiooni valgu geenis. Muutunud ruumilise struktuuriga valgud on
annaabi.ee 
