Neid ei saa teistest eraldi sooritada, ühe kõneteo dimensioonid. Austin:Ütlused on olulised mitte sellepärast, et nad kirjeldavad asju, vaid seepärast, et nad teevad midagi. John Rogers Searle arendas Austini kõneteooriat edasi: Kõne on ka tööriist ja selle kasutusel on tagajärjed. Ütlus on öeldud sõna või sõnade rida. Need ei ole üksteisest eraldatud ja iseseisvad, vaid kujutavad endast pigem telliseid, millest taotluslik (intensionaalne) kõnetegevus koosneb: Esitised (Propositional utterance) viitavad teistele asjadele Illokutiivsed ütlused taotlus suhelda (vastastoime), Perlokutiivsed ütlused taotlus mõjutada käitumist. Searle jagab kõneteod 5 suurde klassi: tõdemused, tundeväljendused(kirjeldavad olukordi ja tundeid), kohustumised, juhised ja kehtestused( muudavad olukordi,maailma korraldatakse ümber sõnade järgi, mitte vastupidi)
visuaalsest Sõnatu suhtlus selline suhtlus, kus sõnumeid jms kommunikatsioonist. Vormide teema on tähtis eeskätt edastatakse ühenduses sõnalisi märke kasutamata. suhtlusvahenditega, sest eri vahendid kasutavad erinevaid Mitteverbaalne kommunikatsioon ei ole enamasti suhtlusvorme intensionaalne, raamat näiteks sõnu, kirja, pilte, graafikat; raadio kõnet, kuid on siiski indikatiivne, st osutab kindlatele muusikat jne. asjaoludele ja Kommunikatsiooni liikide puhul on aga eristamise olukordadele. aluseks sõnumeid vahetavate subjektide iseloom, suhtlejate Mitteverbaalne suhtlus kulgeb otseste koodide abil. koosseis Ka zestid on indeksilised märgid
üheski võimalikus maailmas. ! 12/14 35. ALEETILISTE OTSUSTUSTE LOOGILINE RUUT. 36. AKSIOLOOGILISED MODAALSUSED. MODAALSE LOOGIKA PEAMISI TÜÜPE. Aksioloogilised modaalsed alused väljendavad hinnanguid. Episteemilised modaalsed laused väljendavad teadmiste astet. (on tõestatud, et…; on ümberlükatud, et…; on lahendamatu, et…) Intensionaalne loogika uurib veendumust väljendavaid lauseid. 37. DEONTILISE LOOGIKA PÕHIIDEED. Deontilised modaalsed laused väljendavad norme. Mingisuguse käitumise iseloomulik omadus on toiming. Üksiktoiming on tegu. - Toimingu p eitus on ¬p. Toimingu ¬p sooritab agent siis, kui ta tegu ei soorita. - Toimingute p ja q konjunktsioon on toiming p & q, mille agent sooritab parajasti siis, kui ta sooritab mõlemad antud toimingud.
üheski võimalikus maailmas. ! 12/14 35. ALEETILISTE OTSUSTUSTE LOOGILINE RUUT. 36. AKSIOLOOGILISED MODAALSUSED. MODAALSE LOOGIKA PEAMISI TÜÜPE. Aksioloogilised modaalsed alused väljendavad hinnanguid. Episteemilised modaalsed laused väljendavad teadmiste astet. (on tõestatud, et...; on ümberlükatud, et...; on lahendamatu, et...) Intensionaalne loogika uurib veendumust väljendavaid lauseid. 37. DEONTILISE LOOGIKA PÕHIIDEED. Deontilised modaalsed laused väljendavad norme. Mingisuguse käitumise iseloomulik omadus on toiming. Üksiktoiming on tegu. - Toimingu p eitus on ¬p. Toimingu ¬p sooritab agent siis, kui ta tegu ei soorita. - Toimingute p ja q konjunktsioon on toiming p & q, mille agent sooritab parajasti siis, kui ta sooritab mõlemad antud toimingud.
turääkivusprintsiibil. See tähendab, et esimeses näites rakendab ta psühholoogilist kriteeriumi ja teises loogilist kriteeriumi ning peab nende ekvivalentsust enesestmõistetavaks. Kuid tegelikult 7 Alfred J. Ayer võib propositsioon, mis esimese kriteeriumi järgi on sünteetiline, teise järgi väga hästi olla analüütiline. Sest, nagu oleme juba välja toonud, on võimalik, et sümbolid on sünonüümsed, ilma et neil kellegi jaoks oleks sama intensionaalne tähendus: ning järelikult ei tulene sellest, et võidakse mõelda seitsme ja viie summast, ilma et tingimata mõeldaks kaheteistkümnest, kuidagi, et propositsioo- ni `7+5 = 12' saab enesele vastu rääkimata eitada. Kanti ülejäänud argumentatsioonist ilmneb, et ta soovib tõelise innuga kehtestada just seda loogilist propositsiooni ja mitte mingit psühholoogilist propositsiooni. Psühholoogilise kriteeriumi kasutamine paneb ta arvama, et ta on selle kehtestanud, kuigi ta seda ei ole.
ekstentsionaal (extension), mille näol on tegemist nõrga ja tugeva semantikaga. Selles mõttes on Fregega sarnane - üks kahest esineb märgi sees, teine sellest väljaspool, kusjuures nad on omavahel suhestatud. Aga Carnap analüüsib kolme tüüpi süsteeme: - puhtformaalsed süsteemid, ilma tähenduseta - intentsionaalsed süsteemid, mis (kohustuslikult) sisaldavad formaalseid süsteeme. Korrektsed märgid peavad olema. - ekstentsionaalsed süsteemid aga sisaldavad mõlemat (lisandub intensionaalne süsteem). Intentsionaali olemasolu on eelduseks ekstentsionaali olemasolule. Kolmas etapp analüütilise filosoofia arengus on seotud W. V. Quine 1953. a. avaldatud esseekogumikuga "From the Logical Point of View". Ütleb, et tähendus koosneb signifikaadist (tähendus, mis on moodustet mingite reeglite järgi) ja referendist (osutus, suunatud tähendus; see, mida märk refereerib). Ei väida, et tegemist on erinevate süsteemidega, kuid neil on erinev loogika ja erinev tähenduse iseloom
ekstentsionaal (extension), mille näol on tegemist nõrga ja tugeva semantikaga. Selles mõttes on Fregega sarnane - üks kahest esineb märgi sees, teine sellest väljaspool, kusjuures nad on omavahel suhestatud. Aga Carnap analüüsib kolme tüüpi süsteeme: - puhtformaalsed süsteemid, ilma tähenduseta - intentsionaalsed süsteemid, mis (kohustuslikult) sisaldavad formaalseid süsteeme. Korrektsed märgid peavad olema. - ekstentsionaalsed süsteemid aga sisaldavad mõlemat (lisandub intensionaalne süsteem). Intentsionaali olemasolu on eelduseks ekstentsionaali olemasolule. Kolmas etapp analüütilise filosoofia arengus on seotud W. V. Quine 1953. a. avaldatud esseekogumikuga "From the Logical Point of View". Ütleb, et tähendus koosneb signifikaadist (tähendus, mis on moodustet mingite reeglite järgi) ja referendist (osutus, suunatud tähendus; see, mida märk refereerib). Ei väida, et tegemist on erinevate süsteemidega, kuid neil on erinev loogika ja erinev tähenduse iseloom
nähtust ei saa kuidagi otseselt sõnastikus esitada, siis on tarvis mingeid meetodeid selle kommunikeerimiseks kasutajale. Selgituseks nimetatakse kõiki tähenduste ilmutatud edasiandmise meetodeid. Järgneb nende liigitus. Esimesed kaks on määratlused ehk definitsioonid (ehk paronüümina ka seletused) – kõige paremad selgitused selles mõttes, et eristavad ammendavalt defineeritava teistest valdkonna mõistetest, samas muu info andmisega tegelemata. Intensionaalne ehk sisumääratlus See kõige klassikalisem selgitus kirjeldab mõiste intensiooni ehk sisu, nimetades lähima üldmõiste ja loetledes eristustunnused. Teiste sõnadega – ütleb, kuhu määratletav kuulub, ja mille poolest ta erineb muust sinna kuuluvast. (7) ookean: maailmamere suurim, mandreid eraldav osa Nii sisumääratlus kui ka allpool kirjeldatav mahumääratlus on seotud eriala mõistesüsteemiga ja neid saab sellest vahetult tuletada.
2.3. DEFINEERIMINE Defineerida ei saa objekte, nt tegelikku tooli, ehkki selle peal saab istuda. Defineerida saab termineid või muid sümboleid, mis väljendavad mõisteid ning võivad mõistete kaudu viidata ka reaalse maailma või fiktsionaalse maailma objektidele. 3.10 Termini definitsioon (definition, ld definitio) ehk määratlus on termini sisu võimalikult selge ja lühike esitamine teiste terminite abil (intensionaalne definitsioon) või termini mahtu kuuluvate objektide fikseerimine (ekstensionaalne definitsioon). Definiendum (ehk defineeritav, tähistatakse Dfd) on termin, mida defineeritakse. Definiens (ehk defineeriv, tähistatakse Dfn) on termin(id) või väljendid, mille abil defineeritava termini intensioon avatakse. Kui definitsioonis ehk määratluses on Dfd ja Dfn selgesti eristatavad ja vastastikku asendatavad
2.3. DEFINEERIMINE Defineerida ei saa objekte, nt tegelikku tooli, ehkki selle peal saab istuda. Defineerida saab termineid või muid sümboleid, mis väljendavad mõisteid ning võivad mõistete kaudu viidata ka reaalse maailma või fiktsionaalse maailma objektidele. 3.10 Termini definitsioon (definition, ld definitio) ehk määratlus on termini sisu võimalikult selge ja lühike esitamine teiste terminite abil (intensionaalne definitsioon) või termini mahtu kuuluvate objektide fikseerimine (ekstensionaalne definitsioon). Definiendum (ehk defineeritav, tähistatakse Dfd) on termin, mida defineeritakse. Definiens (ehk defineeriv, tähistatakse Dfn) on termin(id) või väljendid, mille abil defineeritava termini intensioon avatakse. Kui definitsioonis ehk määratluses on Dfd ja Dfn selgesti eristatavad ja vastastikku asendatavad
annaabi.ee 
