ÖKOLOOGIA Ökoloogilised tegurid 1. Abiootilised 1) Valgus - nähtav valgus (fotosüntees), infravalgus-soojuskiirgus, ultravalgus. 2) Temperatuur - kõigusoojased (loomadel talvel talveunii), püsisoojased (võib jääda talveunne). 3) Sademed (taimeid mõjutab). 4) Õhk - õhu koostis (kõik elusolendid vajavad õhku). 5) Muld. Ökoloogilise teguri intensiivsusvahemikku, milles organism saab areneda, nim. ökoloogiliseks amplituudiks. Teguri intensiivsust, mille toime on organismi arengule kõige soodsam, nim. ökoloogilise teguri optimuseks. 2. Biootilised tegurid: organisme vastastikku mõjutavad 1) Antropogeenne tegur - inimtegevuse mõju. 2) Sümbioos - eri liiki organismide vastastikku kasulik kooseluvorm (liblikõieline+mügarbaketer). 3) Kommensalism - kommensaal = kasu saaja. Eri liiki organismide kooseluvorm, mis
Kiskjad ehk karnivoorid on loomad, kes söövad teisi loomi. Samas võib karnivoor olla ka mõne teist liiki kiskja toiduobjekt. Sel viisil moodustub kiskahel, mille viimaseks lüliks on tippkiskja. * Herbivooria- toitumissuhe taimeliigi ja taimtoidulise looma vahel. Herbivoor- taimtoiduline loom. Omnivoor- segatoiduline loom ehk loom, kes toitub nii taimedest kui ka loomadest 4. Ökoloogiliseks amplituudiks nimetatakse ökoloogilise teguri intensiivsusvahemikku, milles organism saab areneda. Teguri intensiivsus, mille toime on organismi arengule kõige soodsam, nim ökoloogilise teguri optimumiks. Sellest mõlemale poole jääb teguri soodsa ehk optimaalse toime vahemik. 5. Ökosüsteem on isereguleeriv süsteem, mis koosneb erinevate elusorganismide kooselust ja ökotoobist. 6. Populatsioon on ühist territooriumi asutavate
Ökoloogilise teguri intensiivsus taset, mille alandedes organismi areng seiskub nim alumiseks taluvusläveks. Enamiku taimede kasv pidurdub juba 4 kraadi juures ning kui madal temp. püsib pikemat aega, siis taim sureb. Ökoloogilise teguri intensiivsuse taset, mille tõustes organismi areng peatub, nim ülemiseks taluvusläveks. Meie kliimapiirkonna taimedel on ülemine taluvuslävi ligikaudu 40 kraadi. Ökoloogilise teguri intensiivsusvahemikku, milles oragnism saab areneda nim ökoloogiliseks amplituudiks. Enamiku meie piirkonna taimedel on see 4-40 kraadi. Teguri intensiivsust, mille toime on organismi arengule kõige soodsam nim ökoloogilise teguri optimumiks.
talvel, kui temp. madal, on meie piirkonnas taimedel puhkeperiood. enamik kõigusoojaseid- soojemates kohtades varjunult, talveuni. magavate loomade ainevah.aeglustub ning energiavaj. on minimaalne. talve saabudes, kõigusoojased- imetajad, talveuni, karu ja mäger. ökoloogilise teguri intensiivsuse taset, mille alanedes organismi areng seiskub, nim. alumiseks taluvusläveks. ..mille tõustes organismi areng peatub, nim. ülemiseks taluvusläveks. ökoloogilise teguri intensiivsusvahemikku, milles organism saab areneda, nim. ökoloogiliseks amplituudiks. seega see jääb ülemise ja alumise taluvusläve vahele. Teguri intensiivsust, mille toime on organismi arengule kõige soodsam, nim. ökoloogiliseks optimumiks. sellest mõlemale poole jääb teguri soodsa ehk optimaalse toime vahemik. ökoloogilise teguri optimum on liigispetsiifiline. Organisme vatastikku mõjutavaid tegureid nim. biootilisteks ökoloogilisteks teguriteks. Nende hulgas inimtegevuse mõju, mida nim
*temp. intensiivsust mõõdetakse kraadides, selle toimet hinnata taime arengu või ainevahetuse intensiivuse järgi Alumine taluvuslävi- nim. ökoloogilise teguri intensiivsuse taset,mille alanedes org. areng seiskub ning siis hukkub.(kasv pidurdub 4kraadi juures ja madal temp.püsib siis taim hukkub.) Ülemine taluvuslävi- nim. ökoloogilise teguri intensiivsuse taset,mille tõustes org areng peatub. ( ülemine taluvuslävi on 40kraadi) Ökoloogiline amplituud- nim. Ökoloogilise teguri intensiivsusvahemikku,milles org. saab areneda (alumise ja ülemisetaluvusläve vahepeale jääb) Ökoloogilise teguri optimum- nim.teguri intensiivsust,mille toime on org.arengule kõige soodsam. Organismidevahelised suhted Biootilised ökoloogilised tegurid- nim. organisme vastastikku mõjutavaid tegureid. Sümbioos-on eri liiki org. vastastikku kasulik kooseluvorm.( liblikõieline taim ja mügarbakter) Eksosümbioos-org
3. Mis on fotoperiodism ning kuidas see organisme mõjutab? Organismide reaktsioon ööpäevase valgus- ja pimedusperioodi muutumisele. Vastavalt sellele eristatakse pika- ja lühipäevataimi. Mõjutab loomade aktiivsust, sigimist ja rännet. 4. ökoloogilise teguri intensiivsuse taste, mille alanedes organismi areng seiskub nimet. alumiseks taluvusläveks. Ökoloogilise teg. intens. taste, mille tõustes organismi areng peatub nimet. ülemiseks taluvusläveks. Ökoloogilise teguri intensiivsusvahemikku, milles organism saab areneda nimet. ökoloog. amplit. Teguri intensiivsust, mille toime on organismi arengule kõige soodsam nimet. ökol. optimumiks. 5. populatsioonide arv-Kui mitu erinevat populatsiooni antud ökosüsteemis leidub. Populatsiooni arvukus sellesse populatsiooni kuuluvate isendite arv. Populatsiooni tihedus- näitab populatsiooni isendite arvu pinnaühiku kohta. 7. seaduspärasus kehtib enamikus toiduahelates: iga järgmise troofilise taseme biomass on
ökoloogilise teguri toimet kujutada graafiliselt. Graafikul on näha, et teatud temperatuurist allpool taime areng lakkab ning mõne aja möödudes ta hukkub. Sama võib täheldada liiga kõrge temperatuuri korral. Ökoloogilise teguri intensiivsuse taset, mille alanedes organismi areng seiskub, nimetatakse alumiseks taluvusläveks. Ökoloogilise teguri intensiivsuse taset, mille tõustes organismi areng peatub, nimetatakse ülemiseks taluvusläveks. Ökoloogilise teguri intensiivsusvahemikku, milles organism saab areneda, nimetatakse ökoloogiliseks amplituudiks. Teguri mõju organismile pole kogu amplituudi piires ühesugune. Teguri intensiivsust, mille toime on organismi arengule kõige soodsam, nimetatakse ökoloogilise teguri optimumiks. 4. Organismidevahelised suhted. Organisme vastastikku mõjutavaid tegureid nimetatakse biootilisteks ökoloogilisteks teguriteks. Nende hulgas võib eraldi välja tuua inimtegevuse mõju, mida nimetatakse
Igat tegurit iseloomustab ökoloogiline amplituud, mis on vahemik, miles tunnus varieerub. Selle ökoloogilise amplituudi graafiline kujutis variatsioonikõver. Temp. mõju Enamik Maal elavatest organismide kehatemperatuur sõltub otseselt väliskeskkonna temperatuurist ehk kõigusoojased. Imetajad ja linnu on püsisoojased, kes suudavad pikemat aega säilitada sisekeskkonna püsivat temperatuuri. Ökoloogiline amplituud ja selle näitajad Ökoloogiline amplituud nim. ökoloogilise teguri intensiivsusvahemikku, milles organism saab arenenda. Ökoloogiline amplituud jääb alumise ja ülemise taluvusläve vahele. (taimedel 4C-40C). Teguri intensiivsust, mille toime on organismi arengule kõige soodsam, nimetatakse ökoloogilise teguri optimumiks. Sellest mõlemale poole jääb teguri soodsa ehk optimaalse toime vahemik. Organismidevahelised suhted Organisme vastastikku mõjutavad tegureid nimetatakse biootilisteks ökoloogilisteks teguriteks
Selle põhjal eristatakse lühi- (riis, kanep, tubakas) ja pikapäevataimi (kartus, oder, hernes). 4. Temperatuuri toimet saab hinnata taime arengu või ainevahetuse järgi. Alumine taluvuslävi on ökoloogilise teguri intensiivsuse tase, mille arenedes organismi areng seiskub ja ta hukkub. Ülemine taluvuslävi on ökoloogilise teguri intensiivsuse tase, mille tõustes organismi areng peatub ja ta hukkub. Ökoloogilise teguri intensiivsusvahemikku, milles organism saab areneda, nimetatakse ökoloogiliseks amplituudiks see jääb ülemise ja alumise taluvusläve vahele (enamasti 4...40 C). Intensiivust, mille toime on organismi arengule kõige soodsam, nimetatakse ökoloogiliseks optimumiks. 5. Populatsioonide arv näitab, kui mitu erinevat populatsiooni ökosüsteemis leidub (linnas on 1000 inimest, 25 koera ja kümme kassi populatsioonide arv on 3)
Siia kuuluvad elukeskkonna ja kliimaga seotud tegurid nt õhk, muld, vesi, päikesekiirgus, temperatuur, niiskus, tuul. Biootilised tegurid tulenevad organismide kooselust. Nende mõju võib olla kas kasulik, neutraalne või kahjulik. Biootilised tegurid on sümbioos, parasitism, kisklus, herbivooria, konkurents. 2. Mis on ökoloogilne amplituud ja milliseid vahemikke saab sellel eristada? Ökoloogiliseks amplituudiks nimetatakse ökoloogilise teguri intensiivsusvahemikku, milles organism saab areneda. Eristada saab alumist taluvusläve, ülemist taluvusläve ja teguri optimumi. Alumiseks taluvusläveks nimetatakse ökoloogilise teguri intensiivsuse taset, mille alanedes organismi areng seiskub. Ülemiseks taluvusläveks nimetatakse ökoloogilise teguri intensiivsuse taset, mille tõustes organismi areng peatub. Seega jääb ökoloogiline amplituud alumise ja ülemise taluvusläve vahele.
o Püsisoojaste loomade kaitsekohastumused on seotud külmaperioodil esineva toidupuudusega. Kuidas iseloomustada ökoloogilise teguri toimet organismile? o Ökoloogilise teguri intensiivsuse taset, mille alanedes organismi areng seiskub, nimetatakse alumiseks taluvusläveks. o Ökoloogilise teguri intensiivsuse taset, mille tõustes organismi areng peatub, nimetatakse ülemiseks taluvusläveks. o Ökoloogilise teguri intensiivsusvahemikku, milles organism saab areneda, nimetatakse ökoloogiliseks amplituudiks. o Ökoloogiline amplituud on 4...40 °C o Teguri intensiivsust, mille toime on organismi arengule kõige soodsam, nimetatakse ökoloogilise teguri optimumiks. Organismide vahelised suhted Organisme vastastikku mõjutavaid tegureid nimetatakse biootilisteks ökoloogilisteks teguriteks. Inimtegevuse mõju antropogeenne tegur.
mõjuvad organismile. * Liebigi miinimumseadus selle järgi piirab organismi eksisteerimist (kasv, aktiivsus) kõige rohkem see tegur, mis rahuldab liigi nõudlust kõige vähem. * Piirav ehk limiteeriv tegur tegur, mille hulk või intensiivsus on allpool eluks vajalikku miinimumi. * Igale liigile on omane ökoloogiline amplituud. See näitab liigi taluvuspiiride vahekaugust antud teguri suhtes. Ökoloogilise teguri intensiivsusvahemikku, milles organism saab areneda, nimetatakse ökoloogiliseks amplituudiks. * Eurütoopne laia ökoloogilise amplituudiga liigid. * Stenotoopne kitsa ökoloogilise amplituudiga liigid. * Eurüfaag liik, kes on laia ökoloogilise amplituudiga toidu suhtes. Inimene näiteks. * Stenofaag liik, kes on kitsa ökoloogilise amplituudiga toidu suhtes. Koaala ja pandakaru näiteks. * Eurütermne liik, kes on laia ökoloogilise amplituudiga temperatuuri suhtes.
evolutsiooni. Ökoloogilise teguri toime organismile. Teguri mõju sõltub selle intensiivsusest ja organismi omadustest. Ökoloogilise teguri intensiivsuse taset, mille alanedes organismi areng seiskub, nimetatakse alumiseks taluvusläveks. Enamik taimede kasv pidurdub juba 4kraadi juures. Ökoloogilise teguri intensiivsuse taset, mille tõustes organismi areng peatub, nimetatakse ülemiseks taluvusläveks. Ökoloogilise teguri intensiivsusvahemikku, milles organism saab areneda, nimetatakse ökoloogiliseks amplituudiks. Ökoloogiline amplituud jääb ülemise ja alumise taluvusläve vahele. Teguri mõju kogu amplituudi vahemikus pole organismile sama- teguri intensiivsust, mille toime on organismi arengule kõige soodsam nimetatakse ökoloogilise teguri optimumiks. Sellest jääb mõlemale poole teguri soodsa ehk optimaalse toime vahemik. Optimum on liigispetsiifiline.
annaabi.ee 
