.................................6 2.3 Kolmekomponendilise intelligentsuse teooria....................................6 3 Intelligentsuse mõõtmine...................................................................................7 3.1 Binet'-Simoni test................................................................................7 3.2 RPM....................................................................................................7 3.3 Wechsleri intelligentsusskaalad..........................................................8 3.4 Testide usaldusväärsus........................................................................9 4 Intelligentsuskvoot...........................................................................................10 5 Enamlevinud testid..........................................................................................11 6 Kokkuvõte.....................................................................................
1 Testide usaldusväärsus......................................................................................... 7 3.2 Testide eetiline pool............................................................................................. 7 3.3 Binet'-Simoni test................................................................................................. 8 3.4 Raveni progresseeruvad maatriksid......................................................................8 3.5 Wechsleri intelligentsusskaalad........................................................................... 9 3.6 Intelligentsuskvoot............................................................................................. 10 3.7 Enamlevinud testid.............................................................................................10 4 EMOTSIONAALNE INTELLIGENTSUS.............................................................. 11 5 PÄRILIKKUS JA KESKKOND INTELLIGENTSUSE KUJUNDAJATENA.......12 KOKKUVÕTE......
ja olemasolevate teadmiste taset Spetsiifilise võimekuse testid · Mõõdavad kitsamat võimekust (reaktsiooniaeg), või laiemalt võttes spetsiifiliste oskuste omandamise potentsiaali, mis on teatud elukutse või valdkonna juures otseselt vajalik tööülesannete edukaks täitmiseks Teadmiste ja sooritustestid · Mõõdavad omandatud oskusi või konkreetseid teadmisi · Kontrolltööd ja eksamid Tuntumaid intelligentsusteste Wechsleri intelligentsusskaalad · David Wechsler'i (1896-1981) välja töötatud skaalad intelligentsuse mõõtmiseks · Nt täiskasvanutele mõeldud WAIS ja lastele mõeldud WISC · 11 alaskaalat · Ülesanded muutuvad järjest keerukamaks · Eesmärgiks määratleda ülesannete keerukuse tase, mida inimene ei ole enam suuteline eksimatult lahendama Wechsleri intelligentsusskaalad · Verbaalsed testid mõõdavad: · Üldist arusaamist (miks on suitsetamine tervisele kahjulik?)
......................................................................................................6 2.3 Keskkonna osakaal.......................................................................................................6 3 INTELLIGENTSUSTESTID..............................................................................................7 3.1 Binet-Simoni test..........................................................................................................7 3.2 Wechsleri intelligentsusskaalad................................................................................... 8 3.3 John C. Raveni progressiivsete maatriksite test...........................................................8 3.4 IQ 8 3.5 Testide tulemused.........................................................................................................9 4 INTELLIGENTSUSE TEOORIAD..................................................................................12 4
Kui laps testi täitmisel eksis, anti talle järgmiseks ette nooremale vanusele mõeldud test. Kui laps ei eksinud, siis katsetati kõrgema vanuse testiga. Testi raskusastme suurendamist või vähendamist võis vajadusel korrata.Testi tulemusena saadi teada lapse vaimne vanus võrreldes tema ealise vanusega. Wechsler - intelligentsustest laste ja täiskasvanute intelligentsuse mõõtmiseks. Tegemist on individuaaltestiga. Wechsleri intelligentsusskaalad on väga oluliselt mõjutanud psühholoogilise hindamise valdkonda. Neid peetakse kõige enam kasutatavateks kognitiivseid võimeid mõõtvateks instrumentideks nii lastel kui täiskasvanutel. WAIS ja WISIC Mida peame teadma selleks, et saaks kasutada intelligentsustesti mingis populatsioonis? Normaaljaotus ja standardhälve. Üldvõimekus ja g-faktor. Spetsiifilised võimed (Gardner, Sternberg).
Neid teste oli lihtne läbi viia, ka õpetajad võisid neid kasutada, need muutsid laste võrdlemise lihtsaks ja testid olid edukad. . Test, mida tänapäeval enim kasutatakse, on välja töötatud Weschleri poolt. Tema skaala sõltub teatud ulatuses verbaalsetest võimetest. Skaala tuleb läbi viia individuaalselt ning seda tehakse tavaliselt kliinilises või hariduslikus keskkonnas, et aidata õpiraskuste diagnoosiga lapsi. On tähtis, et intelligentsusskaalad vastaksid mitmele kriteeriumile ja oleks usaldusväärne. Iga kord, mil sooritatakse test, peab saama sama tulemuse. Testi sooritust peaks ennustama tulevast sooritust- seda nimetatakse ennustavaks valiidsuseks. Sisu valiidsus viitab, kui asjakohane test on. Aga kuna intelligentsust ei ole kerge defineerida, siis testi sisu valiidsus sõltub sellest, milleks testi koostajad intelligentsust peavad. -510-518 23 KOKKUVÕTE 24 7
Paludes näiteks inimesel korrata erineva pikkusega numbrijadasid, mõõdame üldintelligentsuse kõrval suuresti ka mälu treenitust. Kui aga võtta erisugust tüüpi ülesannete sooritusest keskmine, peegeldab see kõige paremini just üld intelligentsuse taset. - Intelligentsuse mõõdikud - Binet’-Simoni ja Stanfordi-Binet’ testid – laste ingelligentsuse hindamiseks. 30 erineva raskusega ülesannet; prototüüp enamusele IQ testidele - Wechsleri intelligentsusskaalad – arvas, et liiiga palju sarnaseid ülesandeid; verbaalse ja mitteverbaalse intelligentuse skoorid; mitmesugused ülesanded - Verbaalse taibukuse test – sõnade defineerimine, sõnapaaride sarnasus jne - Raveni progresseeruvad maatriksid – mitteverbaalsete IQ testide rühmas; abstraktsed seosed; pildimaatriksid; 60 küsimust; sõnaliste ülesannete puudumine - Wonderlici test – 50 küsimust 12 minutiga, tüüpilised küsimused - Eestis kasutatavad –
üldvõimekust, mida nimetatakse sageli g-faktoriks. Emotsionaalse intelligentsuse osad (- D. Goleman) 1) Võime enda emotsioone ära tunda. 2) Võime hallata oma emotsioone. 3) Võime ennast motiveerida. 4) Võime teiste emotsioonide ära tunda. 5) Võime luua ja hoida suhteid teistega. 6) Stressialuvus, kontroll oma kihude üle ja iseloom (karakter). - Neurootilisus - emotsionaalse stabiilsuse puudumine. — Wechsleri intelligentsusskaalad - eesmärgiks on määratleda ülesannetekeerukuse tase, mida inimene ei ole suuteline enam eksimatult lahendama: 1) WAIS (Wechsler Adult Intelligence Scale) 2) WISC (Wechsler Intelligence Scale for Children) Raveni progresseeruvad maatriksid (RPM): Mitteverbaalne ehk pildiline test, mille abil mõõdetakse eelkõige järelduste tegemise oskust ja analüüsvõimet. - Liikuv intelligentsus - keskonnast sõltumatu üldine vaimne potentsiaal, mis on teadmise
lugema õppimisega, sest pole keelega piisavalt kokkupuudet ◦ matemaatilised oskused ▪ loendamine > liitmine-lahutamine; kolm faasi: kõigi loendamine, juurde loendamine ja arvuliste faktide meenutamine ▪ peast arvutamine ja kirjalikult arvutamine toimib erinevatel alustel ja ajab lapsi segadusse ◦ intelligentsuse testimine ▪ algus Binetst, täna enim levinud Weschleri intelligentsusskaalad, algselt standardiseeritud USAs ▪ probleemid: kultuuri spetsiifiline, klassi spetsiifiline, mõnel lapsel (eriti autistidel) võivad olla suurepärased võimed mõnes konkreetses valdkonnas (nt keelte õppimine), aga üldine intelligentsusetase on mõõdetuna madal ▪ kooliharidusega inimeste IQ on kõrgem, IQ väheneb isegi koolivaheaegadel, võrreldes kooliajaga Teismeiga (12-18) kasvuspurt, suguküpsus
mõõtmisvahend. Samas leitakse, et tegemist on skaalaga, mis suurel määral näitab koolivõimekust ja pöörab suurt tähelepanu verbaalsetele funktsioonidele. 1949 Wechsler’i skaala lastele (WISC) – Binet testi täiustus, kus eri kultuuridest pärit isikute ebavõrdseid tingimusi üritati leevendada. Kasutati mitte-kultuurispetsiifilisi tingimusi. 1955 Wechsler`i skaala täiskasvanutele (WAIS) - Wechsleri intelligentsusskaalad on väga oluliselt mõjutanud psühholoogilise hindamise valdkonda. Neid peetakse kõige enam kasutatavateks kognitiivseid võimeid mõõtvateks instrumentideks täiskasvanutel. Tegemist on individuaaltestiga. Armee alfa ja beeta testid - I Maailmasõja ajal loodi esimesed rühmatestid – armee alfa (kirjaoskajatele) ja armee beeta testid (kirjaoskamatutele). Kiirustestid. Intelligentsusteooriad
annaabi.ee 
