kompromissivõimeline ja salliv, tulla toime erinevates elusituatsioonides; - kodanikuosaluseks valmisoleku kujundamist: informeeritus ümbritsevas elus toimuvast, oma seisukoha kujundamine, oskus ja tahe olukorrale vastavalt käituda. Ühiskonnaõpetuse protsess ja resultaat ongi see, et iga õpilane jõuab kodanikuosaluseni, toetudes teadmistel ja isiklikel tõekspidamistel rajanevatele intellektuaalsetele ja osalusoskustele. Õpetaja ülesanne on õppetöö vastav metoodiline ja didaktiline korraldamine. Ühiskonnaõpetust õpetatakse põhikooli kahes kooliastmes. I kooliastmes on ühiskonnaõpetuse teemad integreeritud inimeseõpetusse, mille üldeesmärgiks on ühiskonna kui inimeste elukorralduse vormi ja elukeskkonna tutvustamine. II kooliastmes esineb ühiskonnaõpetus iseseisva õppeainena. Õpilased omandavad isiklikele kogemustele toetudes
Seega hoia oma rahu ja usku, kui kannatamise ja õuduse aeg tuleb, sest on kirjutatud, et õiglase peast ei lange juuksekarvgi. Ära ole heidutatud, lihtsalt jätka tööd enesetäiustamisel. Sul ei ole aimugi sind ootavast suurejoonelisest tulevikust. Varsti näb päeva Uus Maa. Mitme aastakümne jooksul saab töö olema vähemnõudlik ning igaühel hakkab olema aega keskenduda vaimsetele, intellektuaalsetele ja kunstilisele tegevustele. Mehe ja naise vahekorra küsimus saab lõpuks harmoonias lahendatud; kõigil olles võimalus järgneda oma püüdlustele. Paaride suhted rajatakse vastastikusel austusel ja lugupidamisel. Inimesed hakkavad reisima läbi eritasandite ning murravad läbi galaktikatevahelise ruumi. Nad õpivad tundma enese ülesannet ja hakkavad kiiresti teadma Jumaliku maailma kohta, et ühineda Universumi peaga. Uus Ajastu on kuuenda rassi ajastu
mis väljenduvad tundmuste tekkimise kiiruses, jõus ja kestvuses. Mõnikord tekivad tundmused väga kiiresti, äkki, näiteks rõõmu -, viha või solvangu puhangud. Teinekord kujunevad needsamad tundmused aeglaselt, järk-järgult (algul inimene ei rõõmustagi, kohe ei tunnegi hirmu). On ka elamusi mille tekkimise kiirust on raske või peaaegu võimatu määrata. Sellised on meeleolud. Elamused kulgevad ka erineva jõuga. Tundmuste jõud avaldab märgatavat mõju intellektuaalsetele protsessidele. Emotsionaalse erutuvuse teatud astmel intellektuaalsed protsessid intensiivistuvad: tajud ja kujutlused muutuvad eredamaks, mõtlemisprotsessid kiiremaks. Mõnikord aga eriti tugevate elamuste korral, intellektuaalsed protsessid aeglustuvad. Tekkinud kujutlused ja mõtted pidurduvad või koguni peatuvad, loogilised seosed nõrgenevad, mõtlemise kontrolliv, kriitiline tegevus nõrgeneb või lakkab. Sellises seisundis
tekitamist, seksuaalset väärkohtlemist, mittehoolivat või halba kohtlemist ükskõik millise alla 18-aastase lapse suhtes, mis võib ohustada või kahjustada lapse tervist ja heaolu ning mis on toime pandud isiku poolt, kes on vastutav lapse heaolu eest (Barnett, Manly & Ciccetti 1993; loengumaterjalid). Väärkoheldud lapsed peavad maailma ohtlikuks paigaks lisaks füüsilistele kahjustustele ja vaimsetele või intellektuaalsetele häiretele, mis võivad tekkida väärkohtlemise tagajärjel, puudub sellistel lastel üldjuhul usaldus täiskasvanutesse, nad on endassetõmbunud ning neil on madal enesehinnang. Lapse normaalseks arenguks on vaja tal turvalist keskkonda ja hoolivaid lähedasi, nende puudumisel aga võivad lapseeas kogetud negatiivsed sündmused mõjutada tema kogu edasist elu. Väärkohtlemise tõttu võib ohus olla lapse loomulik ja eakohane areng. R
orienteerumiseks. Veel enam meeleliselt tajutav maailm peaks oma muutlikkuse tttu ilmselt ka muudetav olema, iseranis kui soovitakse teda muuta sarnasemaks tema olemusphjustele. Meeltega tajutava maailma mberkorraldamine eeldaks aga teadmise omamist ideede-tasandi kohta. Platoni epistemoloogia petabki, et see teadmine, ehkki raskesti, on siiski saavutatav kui inimesel on vastav aprioorne teadmise- potentsiaal hinges. Lisaks vastavatele intellektuaalsetele eeldustele on selleks nutav ka haridus, mis kujundaks inimeses ige hoiaku orientatsiooni mistuslikule elule. Paraku pole niisuguseid eeldusi mitte kigil inimestel, ja ka neil, kes seda potentsiaali siiski omavad, mitte samal mral. Seetttu tuleb enamikul maailmas orienteeruda meeltetunnetuse kaudu kujunenud arvamustele toetudes. Viimased on Platoni epistemoloogia kohaselt muutlikud ja relatiivsed kige suhtes, mis vljendub samade asjade kohta kujunevate arvamuste paljususes ja vastandlikkuses
Saksa kultuuriruumi ühel mõttetalgul on emantsipatsioon arvatud XX sajandil käibele tulnud 100 olulisima mõiste hulka.9 (Sj puudub sealt feminism!) (Milline oleks vastav koond Eesti kultuuriruumis?) Lilli Suburgi saab kahtlemata pidada tema emantsipatsioonis feminismi I laine puhtakujuliseks esindajaks, sj kohalikus koloriidis. Ta oli pärit suhteliselt heal järjel, kindlustatud kodust, mis võimaldas pääsu hariduse ja teadmiste juurde, ning mille suhtlusringkond pakkus toitu tema intellektuaalsetele huvidele niisiis Suburg kui sinisukk. Tema naisõiguslikud ideed näivad paljuski isiklikust elukogemusest (ajalehte alustas ta 40ndais eluaastais) ja analüüsivõimest tuletatud. Tervikuna on Suburgi intensiivne analüütiline keel pedagoogilise ja eheda rikkaliku elukogemusliku iseloomuga, kus samas puudub akadeemiline lihv. Neis on koloreeriv annus ruraalset eksootikat (sh pärisorjuse leksika), loomingulist (isevoolulisuse) anarhiat, isemõtleja emotsionaalset kaasaelamist. Tema
on pidevalt muutlik ja ebastabiilne. Osutatud ümberkorraldamine eeldaks aga seda, et reformija omab teadmist tegelikkuse olemustasandi kohta. Platoni epistemoloogiale toetudes võibki eeldada, et selline teadmine, ehkki raskesti, on siiski saavutatav kui inimesel on vastav aprioorne teadmise-potentsiaal hinges, st kui hing on olnud osavõtus tegelikkuse olemus-struktuurist. Siis on anamnesis`e ja dialektika kaudu võimalik endas niisugune teadmine välja kujundada. Lisaks vastavatele intellektuaalsetele 1 Andrus Tool/Sissejuhatus filosoofia ajalukku/FLFI.01.053. eeldustele on selleks nõutav ka haridus, mis kujundaks inimeses õige hoiaku – orientatsiooni mõistuslikule elule. Paraku pole niisuguseid eeldusi mitte kõigil inimestel, ja ka neil, kes seda potentsiaali siiski omavad, mitte samal määral. Seetõttu tuleb enamikul maailmas orienteeruda toetudes meeltetunnetuse kaudu kujunenud “arvamustele”
Kurtide ja vaegkuuljate laste varane areng taju, mälu ja mõtlemise areng kuulmismeele kahjustuse tingimustes; kõne, mänguoskuste, sotsiaalsete oskuste ja eneseteenisnduse varane areng. Vaegnägemine. Nägemise füsioloogia ja nägemismeele olulisus psüühika arengus. Nägemispuude määratlus ja raskusastmed pedagoogilise käsitluse järgi. Nägemiskahjustuse tüübid kahjustuse koha järgi nägemisanalüsaatoris ja kahjustuse tekke aja järgi. Nägemiskahjustuse mõjud intellektuaalsetele võimetele, kõne arengule, akadeemilisele sooritusele ja sotsiaal- emotsionaalsele arengule. Pimedate ja madala nägemisvõimega laste varane areng taju, mälu ja mõtlemise areng nägemismeele kahjustuse tingimustes; kõne, mänguoskuste, sotsiaalsete oskuste ja eneseteeninduse varane areng. Meelepuuded piiravad teatud liiki info vastuvõtmist ning tekitavad probleemi maailma tajumisel, töötlemisel ja mõtestamisel. Milleks kuulmine? - Kuulmine kui oluline infoallikas võimaldab:
endale ei teadvustagi. Kuid selline sotsiaalne vorm on tegelikult samuti loomaliku päritoluga, s.t. loomadele omane. Seks on üsna normaalne inimfüsioloogia avaldumisvorm. Kõik mehed soovivad endale ilusat naist ja kõik naised soovivad endale nägusat meest. Inimese ,,sisemine ilu" jääb vähemalt alguses paljudel juhtudel tahtmatuks või lihtsalt teisejärguliseks. Kas selline asi on ikkagi ,,mõistlik"? See on ju omane loomadele, mitte aga ei peaks olema haritud ja intellektuaalsetele olenditele. Seksuaalsus on küll ilmselt väga vajalik inimese sigimisvõime korral, kuid sellega kaasnev käitumine on selgelt loomaliku tendentsiga. Religioonis öeldakse selle kohta, et ,,eelistatakse liha vaimule". Inimeste iha kauni välimuse järele annab tegelikult mõista inimese materiaalset külge. Ilusa ja tugeva kehaehitusega mees omab naise ees ( vähemalt alateadlikult ) väga hea genotüübiga isendit, kellel on ,,head" geenid, mida siis edasi pärandada järgmistele
Kuid selline sotsiaalne vorm on tegelikult samuti loomaliku päritoluga, s.t. loomadele omane. Seks on üsna normaalne inimfüsioloogia avaldumisvorm. Kõik mehed soovivad endale ilusat naist ja kõik naised soovivad endale nägusat meest. Inimese ,,sisemine ilu" jääb vähemalt alguses paljudel juhtudel tahtmatuks või lihtsalt teisejärguliseks. Kas selline asi on ikkagi ,,mõistlik"? See on ju omane loomadele, mitte aga ei peaks olema haritud ja intellektuaalsetele olenditele. Seksuaalsus on küll ilmselt väga vajalik inimese sigimisvõime korral, kuid sellega kaasnev käitumine on selgelt loomaliku tendentsiga. Religioonis öeldakse selle kohta, et ,,eelistatakse liha vaimule". Inimeste iha kauni välimuse järele annab tegelikult mõista inimese materiaalset külge. Ilusa ja tugeva kehaehitusega mees omab naise ees ( vähemalt alateadlikult ) väga hea genotüübiga isendit, kellel on ,,head" geenid, mida siis edasi
endale ei teadvustagi. Kuid selline sotsiaalne vorm on tegelikult samuti loomaliku päritoluga, s.t. loomadele omane. Seks on üsna normaalne inimfüsioloogia avaldumisvorm. Kõik mehed soovivad endale ilusat naist ja kõik naised soovivad endale nägusat meest. Inimese „sisemine ilu“ jääb vähemalt alguses paljudel juhtudel tahtmatuks või lihtsalt teisejärguliseks. Kas selline asi on ikkagi „mõistlik“? See on ju omane loomadele, mitte aga ei peaks olema haritud ja intellektuaalsetele olenditele. Seksuaalsus on küll ilmselt väga vajalik inimese sigimisvõime korral, kuid sellega kaasnev käitumine on selgelt loomaliku tendentsiga. Religioonis öeldakse selle kohta, et „eelistatakse liha vaimule“. Inimeste iha kauni välimuse järele annab tegelikult mõista inimese materiaalset külge. Ilusa ja tugeva kehaehitusega mees omab naise ees ( vähemalt alateadlikult ) väga hea genotüübiga isendit, kellel on „head“ geenid, mida siis edasi pärandada järgmistele
annaabi.ee 
