Miinused Annab eeliseid juhtivatele Häältelugemise keerukus ning suurparteidele ning diskrimineerib erakondade mõju. väiksemaid. POLIITILINE KULTUUR poliitika ja riigivõimuga seotud teadmiste, oskuste ja käitumismallide kompleks. Milline on Eesti poliitiline kultuur? Alusväärtused: *materiaalsus ja instrumentaalsus, *ilmalikkus, *individualism, *vähene võimudistants, *rahvuslik maailmanägemus, *maskuliinsus, *riigitraditsioonide nõrkus ja antietatism, *nõrk kodanikukultuur, *nõrgad kommunitaarsed väärtused, *orienteeritus muutustele, *mittevägivaldne protestikultuur ja antimilitaarsus. Kas valimas käimine on kodanikukohustus? Valimas käimine on pigem kodanikuvabadus. Kodanikud saavad valimas käia oma vaba valiku alusel, kui nad seda soovivad. Kui nad seda teha ei soovi, ei pea nad seda tegema
üksteisega pidevalt võrdlevad.See eeldus lähtub sotsiaalse vahetuse teooriast,mis väidab,et töötajad motiveeritud säilitama õiglasi v võrreldavaid suhteid omavahel. Väärtusteooria Võrdleb väärtusi kui süsteemi,mis tuleneb suures osas sotsiaalsetest nõuetest ja mis toimib üldise motivaatorina ning rahulolu tekitajana.(Locke´i väärtusteooria) Ootusteooria?Rahulolu on 3 tüüpi uskumuste summa:ootused e uskumus,et pingutused näha soorituses,instrumentaalsus e uskumus,et sooritus tasustataxe,väärtus e tajutud tasu väärtus selle saajale. Latentsed töö omadused Töö struktuuri aega töö pakub regulaarselt jagatud kogemusi,töö pakub loovuse,meisterlikkuse ja eesmärgipärase tegutsemise kogemusi,töö personaalse staatuse ja identiteedi võimaldaja,töö aktiivsuse allikas. Herzberg´i 2-faktoriline tööga rahulolu teooria(1968) Tööga rahulolu ning rahulolematust põhjustavad tegurid erinevad ning sõltumatud
Demokraatia nõrkuse põhjuseks on peetud „õhukest“ poliitilist kultuuri ja püsivate erakondlike eelistuste puudumist (Hämmal, Kivirähk, Lauristin ja Võõrmann, 2007). Sellest järeldub, et nõrga poliitikute usalduse põhjuseks võib olla kommunistlik pärand, mis on jätkuvalt rahvuslikus mälus. Poliitiline kultuur on mõjutatud Eesti rahva alusväärtustest. Jakobson, Kalev ja Saarts (2008) on oma artiklis välja toonud järgmised alusväärtused: materiaalsus ja instrumentaalsus; ilmalikkus; indvidualism; vähene võimudistants; rahvuslik maailmanägemus; maskuliinsus; riigitraditsiooni nõrkus ja antietatism; nõrk kodanikukultuur; nõrgad kommunitaarsed väärtused; orienteeritud muutustele; mittevägivaldne protestikultuur ja antimilitaarsus. Eesti inimestele on tähtsad materiaalsed vajadused, mis ilmselt tingitud kommunistlikust minevikust, kui oli pidev puudujääk. Eestlastele on iseloomulik ilmalikkus, sest ajalugu
Ühelt poolt tehnika on oma olemuse poolest ilmnemine. Teiselt poolt aga on ta ilmsikstoomine: "Mis on moodne tehnika? Ka tema on ilmsikstoomine. Alles kui me laseme pilgul puhata sellel põhijoonel, nähtub meile see moodsa tehnika uudsus. See moodsas tehnikas valitsev ilmsikstoomine on väljakutse, mis seab loodusele püünise hankimaks energiat, mida võib säärasena välja nõutada ja tagavaraks kuhjata. Tehnika kaks tähendust. Techne esialgne tähendus poeetilisus. Tehnika instrumentaalsus eeldus kausaalsuse vältimiseks, seadmed tehnika kui seade- stu. Avaldub hermeneutiline lähenemine. Heidegger läheb tagasi antiiki ja otsib, mis see sõna tähendas. Kr. Keeles looming, ladina k. instrumentaalsus. Keskaegne puusepp on Heideggeri meelest tehnika alla kuuluv, aga hüdroelektrijaama projekteerimine ja ehitamine mitte. Heideggeril on alguses olemas seade, seejärel hakatakse see käima panema. Inimene mõtleb endale vajaliku
n keskkond vs majanduskasv n (sõbralik suhtumine NSV Liitu) n Tähendus ennekõike kõnekeeles n Erinevatel aegadel erineva sisuga n Erinevates riikides erineva sisuga n Rahvuslus, inimkesksus, majandusvabadus, minimaalne ja maksimaalne riik? n Kasutatav poliitilise spektri kaardistamiseks kindlal hetkel ja ruumis Muutused taustakeskkonnas n Inglehart: väärtuste nihe materiaalsetelt postmateriaalsetele 20. sajandi teise poole Läänes (vs. postkommunismi instrumentaalsus) n Kitschelti seletusmudel: poliitilise konflikti nihkumine 20. sajandi teise poole Lääne-Euroopas kapitalismi-sotsialismi vastuolult liberalismi-autoritarismi suunas, erakondade erinev kohanemisedukus Erakonna ideoloogiline stabiilsus n Kaks lähenemist, kui vastuvõtlik on partei muutustele valijate arvamuses: n a) erakonnad, kes saavad ja muudavad oma ideoloogiat vastavalt oma valijate ootustele konkurentsilähenemine
.puudutab ideoloogiat, väärtusi ja ideesid ning võimaldab seega alati ideoloogilisi tõlgendusi :Kommunikatsiooni neli mudelit Edastamise(transmissiooni) mudel massikommunikatsioon on isereguleeruv protsess, mida .1 juhivad auditooriumi huvid ja nõudmised. Seda kujundab auditooriumipoolne tagasiside, mis on suunatud nii meediale kui ka seda kasutatavatele kommunikaatoritele. Auditooriumi .rahulolu, Ameerika vabaturu meedia Rituaalsuse või ekspressiivsuse mudel instrumentaalsus, põhjus-tagajärg suhted, .2 ühesuunaline teadetevool. Rõhutatakse saatja või vastuvõtja rahulolule, mitte aga praktilistele eesmärkidele. Sõltub ühistest arusaamadest ja emotsioonidest. Pühitsev, täiuslikkusele püüdlev. Vajab edukusest vaatemängu. Varjatud, sümbolid. Mõjutab ühiskonda ja sotsiaalseid .suhteid Kommunikatsioon kui kajastamine ja tähelepanu: avalikustamise mudel pealtvaatamine. .3
saavutused; võim on üks tugevamaid mõjutusviise; mida vähem võim endast närku annab, seda tugevam ta on; võim valitsemise tähenduses - kordasaatmine on valitsemise tagajärg; valitsemine ise on võim kellegi üle, mis avaldub suhtena võimu kandva isiku (subjekt) ja isiku vahel, kellele on võim suunatud (objekt); näiteks ülemuse ja alluva vahekord; võimu tööriistaks (võimu instrumentaalsus) on organisatsiooni alluvusseostel põhinev siseehitus ning täpne korralduste andmise ahel; võim kui kellegi isikupärane omadus - kordasaatmine on inimese isikliku suutlikkuse tagajärg (tulemus); subjekti ja objekti vahekord omandab partnerluse ja koostöö vormi ja sisu; tööriistaks on juhi võime mõjutada kellegi kaudu või millegi abil kedagi-midagi (võimu instrumentaalsus), panna midagi toimuma ja saavutada soovitud tulemus; Joonis 57
Inimene – oleku püsivus Mended kardavad šimpansiteks moonduda ja võivad moonduda kui neil on kurjad kavatsused. Kohalik teooria, et mõrvar või šimpansi kostüümi kanda, teise järgi ka päriselt selleks muutuda. Libahunt lääne kultuuris Loom vs inimene Kultuur võimaldaks justkui inimesel liikuda kahes maailmas, loomal aga ainult ühes (va kui nad on multifilmi- või muinasjututegelased) Instrumentaalsus Kasulikkusele rajanev suhe Distantseerumine looma kannatustest (samas säilib siiski arusaam looma elusolemisest) Võõristus ja eraldatus ka paljudes loodusega seotud diskursustest: biodiversiteet viitab enamuses looduslikule mitmekesisusele, eraldatuna inimesest Puudub osadus loodusega Koos sellega kaob vastutus Kohalegend - Austraalia kunst: kontsentrilised ringid on laagri- ja pühapaigad - Kalevipoja säng Mittekoht
See toob kaasa probleeme käitumises, nii et võiks öelda, et käitumine on hälbiv. Stratifikatsioon ja mobiilsus võib toimuda nii üksikisikute tasandil kui ka gruppide tasandil. Kollektiivne käitumine institutsioonideväline reageering ühiskonnas toimuvatele siiretele ja muutustele Dimensioonid: · organisatsiooniline spontaansus vs struktureeritus · lühiajaline vs pikaajaline orienteeritus · eesmärkide ekspressiivsus vs instrumentaalsus · motiivide määratletus vs motiivide puudumine Kollektiivse käitumise mudelid: 1. Emotsionaalse nakkuse mudel inimesed kaotavad oma identiteedi ja isikliku vastutuse tunde, muutuvad avatuks ettepanekutele ning nad tõmmatakse kaasa nakatavast emotsioonist. 2. Lisaväärtuse mudel · sotsiaalsed institutsioonid edendavad või piiravad kollektiivset käitumist
Et aidata neil elus kohta leida ja taas ühiskonda adapteeruda, on vaja nende suhtes kohaldada psühhoteraapiat. 9. Kollektiivse käitumise olemus, eripära ja sotsiaalne tähendus. Kontrolli transfereerimine. Kollektiivne käitumine institutsioonideväline reageering ühiskonnas toimuvatele siiretele ja muutustele Dimensioonid: · organisatsiooniline spontaansus vs struktureeritus · lühiajaline vs pikaajaline orienteeritus · eesmärkide ekspressiivsus vs instrumentaalsus · motiivide määratletus vs motiivide puudumine Kollektiivse käitumise mudelid: 1) Emotsionaalse nakkuse mudel inimesed kaotavad oma identiteedi ja isikliku vastutuse tunde, muutuvad avatuks ettepanekutele ning nad tõmmatakse kaasa nakatavast emotsioonist. 2) Lisaväärtuse mudel · sotsiaalsed institutsioonid edendavad või piiravad kollektiivset käitumist · pinge tekib siis, kui inimesed tunnetavad ebavõrdsust
annaabi.ee 
