Täieliku liberaalse demokraatia korral: kodanikuvabaduste tunnustamine, õigusriik, võimuinstitusioonide lahusus, kohtusüsteemi poliitiline sõltumatus, vaba kodanikuühiskond ja ajakirjandus, vähemuste õigustega arvestamine, tsiviilkontroll relvajõudude üle 6. Mis on riik? (riig tunnused, riigivormid, riigi valitsemisvormid). Riik on võimu ja valitsemisasutuste süsteem, mis kehtestab suveräänse jurisdiktsiooni kindlal territooriumil ning teostab võimu alaliste institusioonide kaudu. Sotsiaaldemokraatlik- heaolu tagatakse kõigile ja tagajaks on riik, nt soome, rootsi Konservatiivne- Heaolu eest vastutab perekond, tagatakse üksnes abivajajatele nt saksamaa Liberaalne- heaolu tagajas on inimene ja riik tagab heaolu abivajajatele nt usa Valitsemisvormid on presidentaalne ja paralmentaarne. Pres- rahvas valib parlamendi ja presidendi, president moodustab valitsuse (+on vähe valitsuskriise –võivad takistada üksteise tööd)
• Nt. USA ja EL, Erinevad parteid, vanurid ja lapsed 3) Meelelahutus 4) Vahendada teadmisi ja sellega avardada inimeste silmaringi • Kuldvillak, Maahommik, Kuuuurja, Radar • Raske eristada meelelahutusest 5) Kujundada ühiseid arusaamu, väärtushinnanguid ja nendele vastavaid käitumisviise • Laulupidu - ühtekuuluvustunna, patriotism • Haridus • Kooseluseadus, pagulasteemad 6) Mõjutada riiklike ja ühiskondlike institusioonide tegevust • Uuriv ajakirjandus, hoiab silma peal, mis toimub • Protestist kirjutatakse artikkel • nt. Egiptuses jõudsid protestid läbi sotsiaalmeedia rahvusvahelisele tasandile • Arvamuslood 7) Kujundada avaliku arvamust kellegi või millegi kohta, avalikustades ühiskonnas toimuvat • Ühtne arusaam mingistest tegudest • Negatiivne kajastus nt. poliitikute halbasid tegusid • Positiivne kajastus nt. heategevus
muutusest a 15-19 5. „Poliitikaporbleemi tõstatavad ametlikud osapooled, kes seejärel üritavad leida toetust mitteametlike osapoolte ning avalikkuse seas“ – millise poliitikaprobleemi päevakorda jõudmise viisiga on tegemist? A. Väline initsiatiiv B. Sisemine initsiatiiv C. Mobilisatsioon D. Konvergents 6. Grupiteooria puuduesk on A. Gruppide tähtsuse alahindamine B. Avalike teenistuajate, institusioonide ja lihtsate ideede rolli ülehindamine halduspoliitika kujundamisel C. Uskumus, et iga grupi mõju ja võimu kontrollivad teised grupid D. Paljude inimeste alaesindatus gruppides või üldse esindamatus 7. Diskretsiooniõigus viitab Ametnike õigusele otsustada seaduses ettenähtud piirides vastavalt konkreetse juhtumi eripärale. 8. Intitusionalism Insitutsuioon suunab indiviidide käitumist kogukonnas ning seeläbi
b. Riigipea funktsioon c. Suhted Riigikoguga c.i. Riigikogu valimiste kuulutamine c.ii. Riigikogu esimese istungi kokkukutsumine (teostada sellega põhiseaduslikku järelvalvet) c.iii. Kuulutab välja Riigikogu poolt vastuvõetud seadused või saadab seaduse tagasi c.iv. Õigus esitada põhiseaduslike institusioonide kandidaate Riigikogule d. Suhted Valitsusega d.i. Määrab peaministri kandidaadi d.ii. Teeb muudatusi valitsuse koosseisus d.iii. Annab välja riiklike autasusid ja auastmeid e. Põhiline roll on võime tasakaalustada 10 12. Vabariigi Valitsuse koosseis ja ülesanded Vabariigi Valitsus täidesaatva võimu kandja töö toimub Tallinnas, kinnistel istungitel
Viimaste puhul saab tugineda riigi poolt seadusega lepingule pakutavatele raamidele ning eelkõige institutsioonidele, mis tagavad lepingute täitmise. · Oluline on ka kolmas põhjus. Lepinguga võib olla lepingupartnerite tegevus määratletud nii, et nad ei saa probleemjuhtudel reageerida parimal võimalikul moel, mis võib kahjustada ka kogu lepingu efektiivsust. Positiivselt vaadates lepingute sihipärane mittetäielikkus (avatus) on õpiprotsesside eeldus avatud tulevikus. Institusioonide kujundamine: Ühiskonna arenedes toimub institutsiooniline kihistumine, mis tuleneb eelkõige konkurentsisurvest ajendatud uutest avastustest ja teadmistest koostöövõimaluste osas. Siiski tekib pidevalt ka uusi probleeme ja institutsioonilise keskkonna muutmise vajadusi. Institutsioonilise kihistumise tulemuseks on institutsioonide juhtimise suurenev keerukus. Võrdlev institutsioonianalüüs: Institutsioonide hindamine peaks põhimõtteliselt toimuma võrdleva institutsioonianalüüsina
• Riigi esindamine • Rahvusvahelistele lepingutele alla kirjutamine Siseriiklik pädevus (5) • Riigikaitse funktsioon – president on riigikaitse kõ rgeim juht • Riigipea funktsioon • Suhted Riigikoguga: -Riigikogu valimiste kuulutamine -Riigikogu esimese istungi kokkukutsumine (teostada sellega põ hiseaduslikku jä relvalvet) -Kuulutab vä lja Riigikogu poolt vastuvõ etud seadused võ i saadab seaduse tagasi ON igus esitada põ hiseaduslike institusioonide kandidaate Riigikogule • Suhted Valitsusega: -Mä ä rab peaministri kandidaadi -Teeb muudatusi valitsuse koosseisus *Annab vä lja riiklike autasusid ja auastmeid • Põ hiline roll on võ ime tasakaalustada 10. Maavanema roll KOV juures Maavanemal on koostöösuhe KOV’iga, sest maavanem teostab riiklikku järelevalvet KOV üksuste tegevuse üle seadusega sätestatud korras. Näiteks: maavalitsuse roll on riikliku spordipoliitika elluviimise tagamine maakonnas. 11
Poliitikateadust võib pidada ka teadust võimust. Võim on inimeste või ühiskondlike institutsioonide võime allutada inimesi, sotsiaalseid gruppe või riike neile võõrale tahtele. Poliitika liikumapanevad jõud Inimese tegevuse liikumapanevad jõud: põhimõtted ja ideed(ideoloogia, teooria); sotsiaalsed ja poliitilised huvid(inimeste mitmesugused vajadused). Poliitiline tegevus toimub ühiskondlike institusioonide raames (maj, pol, kultuurilised). Poliitiline protsess on võimusuhete kujundamine, millele avaldavad mõju: kodanike sotsiaalsed huvid, pol institutsioonide omadused(valimissüsteem, pol parteide arv jne). Tavakodanik osaleb protsessis selleks, et kasutada võimumehhanisme oma isiklike probleemide lahendamiseks. POLIITILISED IDEED JA TEOORIAD Poliitilised ideed ja teooriad on poliitikateaduse osa, mis tegeleb ühiskonna-ja riigielu korralduse põhimõtete ja arusaamadega
· Laienemisprotsessi areng KIE toetusprogramm PHARE loomine · Ülemkogu Kopenhaageni tippkohtumine toimus 1993.aastal Ühinemine leiab aset niipea, kui vastav riik on majanduslikke ja poliitilisi tingimusi täitse võimeline võtma endale liikmekohustused. · Liikmelisus nõuab: Kandidaatriik on saavutanud demokraatia, õigusriigi, inimõigused ning vähemuste austamist ja kaitset tagavate institusioonide stabiilsuse. Toimiga turumajanduse olemasolu, samuti suutlikkust toime tulla konkuretsisurve ja turujõududega liiidu piires. Võimet võtta endale liikmekohustused, kaasa arvatud kinnipidamine poliitilise, majanduse ja rahaliidu eesmärkidest. · Komisjoni Valge raamatu Assotsieerunud Kesk-ja Ida-Euroopa riikide ettevalmistamine integreerumiseks Euroopa Liidu siseturgu seadusandluse lähendamise prioriteedid
üldiselt MGL´iks. Juhul, kui piirkondadel õnnestub vabaneda nende keskvalitsuset „järelvalve ja omandada tegutsemisvabadus loodab tulevikus „ Euroopa regioonidele“ on surnud sündinud. See on põhjus, miks Saksa ja UK juhtidel paistavad olevat sellised hävitavad tõendid MLG vastu: Saksamaa, sest see on hea näide mis piirkondlikud mobilisatsioonid ja poliitika kaasamise tähenduse kaotus mitte juurdekasv institusioonide volituses õigulsikus pädevuses; UK näide, sest märkimisväärne mobilisatsioon ja poliitika kaasamist ei tõlgitud, mis tahes tulu institutsionaalses pädevuses ja õiguslikkus võimus. On selge, et piirkondliku mõjuvõimu peab analüüsima põhjalikumalt ja sellega seoses poliitilist mobiliseerimist ja poliitika kaasamise täpsemalt hindama. Sõna „mõjuvõim“ viitab pigem erinevatele protsessidele. Mõjuvõimu mõistetakse sageli suure vabadusena
11. .. , .. . . , 1995, 102-192. Lekt S. Kaugia 01.05.07 ÕIGUSE SOTSIOLOOGIA VIII SEMINAR 15.05.2007 1. Õiguse kehtestamine. (Vt ka E. Raska) Kui kehtivaid seadusi peetakse valedeks ja ebaõiglasteks, tekib varjatud normiloome. Varjatud normiloome võib avalduda esiteks mingi grupi poolt oma normide loomises ja teiseks mitmesuguste seadusväliste institusioonide-struktuuride loomises. Varjatud normiloome tekib kehtiva õiguse ebaefektiivsuse korral. Geiger Õiguse rakendamine sõltub ühiskonnas kujunenud traditsioonidest ja vaadetest. Õigusnormi juures on kõige olulisem tema mõjusus, eelkõige tema alternatiivne toime. See seisneb ühelt poolt normi järgimises, teiselt poolt aga normi eiramisele sanktsiooniga reageerimises. Õiguskuulekat käitumist tagab see, kui 1
Narits mida täpsemalt on õigus formuleeritud, seda kindlamini ta ka inimkäitumises realiseerub ning vastupidi mida ebatäpsemad on õiguslikud formuleeringud, seda ebakindlam on ka õiguse tegelik realiseerimine. Abimaterjalist: Kui kehtivaid seadusi peetakse valedeks ja ebaõiglasteks, tekib varjatud normiloome. Varjatud normiloome võib avalduda esiteks mingi grupi poolt oma normide loomises ja teiseks mitmesuguste seadusväliste institusioonide- struktuuride loomises. Varjatud normiloome tekib kehtiva õiguse ebaefektiivsuse korral. Geiger Õiguse rakendamine sõltub ühiskonnas kujunenud traditsioonidest ja vaadetest. Õigusnormi juures on kõige olulisem tema mõjusus, eelkõige tema alternatiivne toime. See seisneb ühelt poolt normi järgimises, teiselt poolt aga normi eiramisele sanktsiooniga reageerimises. Õiguskuulekat käitumist tagab see, kui: 1
annaabi.ee 
