See on silmaks ihale ja lootsik hingele. Kehasse sattunud surematule hingele lisanduvad surematud osad emotsioon ja iha. Ühiskondlikuks klassiks on Platoni arvates valvurid, kelle ülessandeks on riigi valitsemine. Teine osa on emotsioon. Emotsiooni asukoht on südames, verevoolus ja jõus. Emotsioonid on ka julgus ja vaprus. Teise hinge osa, ehk emotsiooni võrdsustas Platon sõduritega, kelle ülessandeks oli riigi kaitsmine. Kolmas osa on iha, mida mõistetakse teisiti ka himu ja instinktina. Iha asukoht on niuetes, see on pakitsev energiareservuaar, põhiliselt seksuaalne. Iha pani ta võrduma töölistega, ehk rahva laiema massiga, kelle ülessandeks oli varade loomine. Inimesel esinevad kõik kolm hingeosa, kuid erineval määral. Mõned inimesed on ainult kehastunud iha, rahutud ja omandamishimulised hinged, kes uputavad ainelistesse otsingutesse ja tülidesse. Meie arvates on Platoni panus psühholoogiasse see, et suutis panna inimesi sügavamalt
Essee Iga sünnitus on kordumatu, imeline ja indivuaalne elukogemus naise elus. Naiste loomuses, mis on geneetiliselt salvestunud ürgse instinktina, on tuua ilmale järglasi, ning seda parimates võimalikes tingimustes. Naise keha ning peagi sündiv laps teavad, mismoodi nad peavad tegema koostööd, et sünnitus saaks toimida. Nad täiendavad teineteist ning nendevahelisel koostoimimisel saab sünnitus toimuda naturaalsel moel. Selleks tasub vältida liigset sekkumist sünnitusprotsessi. Iga naine tunneb ise, mis on tema jaoks see kõige mugavam ning meeldivam keskkond, kus ta soovib sünnitada
o Nt 22% lastest kelle agressiivset käitumist on hinnatud kõrgeks 8 aastasena püsib see kõrgena järgmised 40 a - Kooliealised poisid tüdrukutest enam füüsiliselt vägivaldsed - Noorukieas poistel rohkem füüsilist agressiivsust, tüdrukutel kaudset - Alaealised ei ole oma otsustes tihti vastutavad, varastavad asju mida vanemad ei võimalda nt torti - Alaealised enamik on poisid Agressiivsuse teoreetilised mudelid - Agressiivsus instinktina – selleks et ellu jääda peame olema agressiivsed, liikide ülene, aitab ellu jääda o Miks tuntakse teiste kahjustamisest mõnu? - Psühhodünaamiline lähenemine – elu vs surmainstinkt; agressiivsus elu säilitamise eesmärgil - Agressiivsuse-frustratsiooni hüpotees – kui inimene tunneb ennast halvasti siis see viib agressiivsusele o Alati ei vii o Aversiivne stimulatsioon – vajalikud välised stiimulid
Agressioon võib olla füüsiline või psühholoogiline. Agressiivsuse eskalatsioon: pilgehalvustamine- mõnitamine-ähvardus-sõim-vägivald. Agressiivsusel on emotsionaalsed, motivatsioonilised ja käitumuslikud komponendid. Agressiivsuse teooriad, mis püüavad vastata küsimusele kuidas agressiivne käitumine tekib: Instinktiteooriad 7) Etoloogiline teooria (Lorenz) 8) Psühhoanalüütiline teooria (Freud) Mõlemale on ühine see, et agressiivsust käsitletakse kaasasündinud instinktina. See tagab liigi kaitsmise ja säilimise ning väljendub territoriaalsuses, piiratud ressursside eest võitlemises, tugevamate isendite geenide edasiandmises. Frustratsiooni-agressiooni teooria (John Dollard ja Neal Miller) Inimene muutub agressiivseks teatud tingimustel nagu frustratsioon. Kõige olulisemaks agressiivsete impulsside vallapäästjaks on takistused eesmärgipärasel käitumisel. Sotsiaalse õppimise teooria (Albert Bandura) Kui kõrvaltjälgitavad agressiivsed teod saavad
seikade ja teda iseloomustavate kohta selliselt,et sõltumatud kolmandad isikud võivad kinnitada vastuste paikapidevust või paikapidamatust. Tõelevastamist saab kontrollida. Õige/vale vastused Projektiivsed - esitatakse testiküsimused tajutava materjalina, mida vastaja peab tõlgendama Agressiivsuse teooriad : (agressiivsus on teist inimest kahjustav käitumine) Instinktiteeoriad - etoloogilised (Lorenz) ja psühhoanalüütilised(Freud), agressiivsust käsitletakse kaasasündinud instinktina ja isiksuse motivatsioonisüsteemi püsiasukana Frustratsiooni-agressiooni teooria J.Dollard ja N. Miller rõhutavad et lisaks instinktile on agressiivsusel ka sotsiaalsed ja inimeste interaktsioonist tulenevad ajendid. Sotsiaalse õppimise teooria A. Bandura , teiste inimeste poolt korda saadetud agressiivsed teod, kui nad ei vii järjekindlalt negatiivsele tulemustele ja jäävad karistamata või esinevad
esitatakse tajutava materjalina. Agressiivsused teooriad agressiivsuse väljendumine sõltub (1) agressiivsete impulsside enda tugevusest, (2) nende impulsside avaldumist piiravate ja pidurdavate kontrollmehhanismide efektiivsusest. Piirangumehhanismideks on sotsiaalne teadvus koos moraalinormidega, empaatiavõime ja-tunne, hirm karistuse ees, süütunne. Instinktiteooriad seal eristame etoloogilisi ja psühhoanalüütilisi teooriaid. Agressiivsust käsitletakse kaasasündinud instinktina ja isiksuse motivatsioonisüsteemi püsiasukana. Etoloogide arvates on agressiivsusel kohastumuslik väärtus. See tagab liigi kaitsmise ja säilimise ning väljendub territoriaalsuses, piiratud ressursside eest võitlemises, tugevamate isendite geenide edasi andmises. Agressiivsus pole hea ega paha ta lihtsalt on. Instinktiteooria 39 alahindab õppimise suurt osatähtsust
tajutava materjalina. Agressiivsused teooriad agressiivsuse väljendumine sõltub (1) agressiivsete impulsside enda tugevusest, (2) nende impulsside avaldumist piiravate ja pidurdavate kontrollmehhanismide efektiivsusest. Piirangumehhanismideks on sotsiaalne teadvus koos moraalinormidega, empaatiavõime ja-tunne, hirm karistuse ees, süütunne. Instinktiteooriad seal eristame etoloogilisi ja psühhoanalüütilisi teooriaid. Agressiivsust käsitletakse kaasasündinud instinktina ja isiksuse motivatsioonisüsteemi püsiasukana. Etoloogide arvates on agressiivsusel kohastumuslik väärtus. See tagab liigi kaitsmise ja säilimise ning väljendub territoriaalsuses, piiratud ressursside eest võitlemises, tugevamate isendite geenide edasi andmises. Agressiivsus pole hea ega paha ta lihtsalt on. Instinktiteooria alahindab õppimise suurt osatähtsust. Freudi teoorias on agressiivsuse alged peidus alateadvuses. Adleri õpetusest tulenevalt võib agressiivsus olla võimutungi
Tahe ei puhka kunagi, püüdleb pidevalt vormi võtmise suunas. Oma erinevates vormides kohtab ta iseennast (on pidevas võitluses iseendaga, sest kõik looduses ja maailmas on selle sama tahe avaldumisvorm). See avaldub madalamates vormides, milleks on keemilised ja füüsilised protsessid (keemilised reaktsioonid). Anorgaanilises looduses on see madalam vorm, orgaanilises looduses avaldub see tahe juba kõrgema võimuna elujõu ja enesesäilitamise ja soojätkamise instinktina. Inimese juures avaldub see mõistusena. ,,Inimese tahe on nüri, nüristatud tahe.'' On ainult üks tahe (mitte paljusid) seda tahet on sama palju ühes umbrohulibles kui tuhandes tiigris seda on kõikjal võrdselt. Kuna kõikjal on tahe, siis on terve maailm võitlusväli sünge maailm, kus kõik võitleb kõigega. Lisaks sellele, et see tahe on ebaloogiline, mõttetu ja pime, on ta ka näljane ja riiakas. See tahe on umbes nagu see madu, kes õgib iseenda saba.
· Evolutsiooni põhimõte ütleb, et inimestel on evolutsiooni käigus säilinud kõik need omadused, mis loomade poolt on "järele proovitud" & ellujäämise seisukohalt kasulikuks tunnistatud, teine oluline moment on see, et evolutsiooni idee rõhutab inimkäitumise seoseid ümbritseva keskkonnaga, millele varem ei osatud väärilist tähelepanu pöörata. Instinktid kui motivatsioon · Darwini mõjul hakkasid bioloogid motivatsiooni instinktina käsitlema, sellest haarasid kinni psühholoogidki · William McDougall seletas inimkäitumist piiratud arvu instinktidega, William James arvas neid olevat mitmeid. · Instinktide bioloogilised uuringud viisid XX saj.alguses etoloogia eristumisele muust bioloogiast, see on tihedalt seotud inimkäitumise uurimisega loomulikes (ökoloogiliselt valiidsetes) olukordades.
Viimasel juhul me kogeme ennast kui tahet. Seega, Schopenhaueri arvates tarvitseb meil vaid süüvida iseendasse ning me mõistame, et meie olemuseks on tahe. Asi iseeneses, mille tunnetatavust Kant eitas, ongi tegelikult Tahe: Asja iseeneses, maailma olemust ma nimetan selle järgi, mis meile on kõige tuntum: tahte järgi. Niisiis on maailma olemuseks Tahe ehk teisisõnu, asi iseeneses, mille tunnetamist Kant eitas, on Tahe, mis võib ilmneda erinevalt: loodusjõuna, instinktina, teadvustatud tahtena. Maailmal on nagu kaks palet: see, kuidas maailm nähtub meile kogemuses (asi meie jaoks, kui kasutada Kanti terminoloogiat) ning see, mida endast kujutab maailm iseendas (asi iseeneses), väljaspool neid piire, mille seab inimtunnetus. Sellepärast Schopenhaueri peateose nimeks oligi Maailm kui tahe ja kujutlus. Inimene on vaid iseenda jaoks nii tahe kui ka kujutlus. Teised inimesed on tema jaoks vaid kujutlused. Sellepärast
annaabi.ee 
