tegelikult palju madalam ning sellest tingitult hakkavad investorid/ostjad oma osalust/toodet maha müüma ning hind kukkub drastiliselt. Tuues kaasa antud toote või sektori kokkuvarisemise. 4. Resursipõhises majanduses on kõge tähtsamal kohal materjaalsed väärtused. Investeeringupõhises majanduses on kõige tähtsam saada investeeringutest tulu, et see edasi investeerida. Teadmistepõhises majanduses on kõige tähtsamaks ressursiks teadmised ja oskused. 5. Digitaalmajandus on majandusharu mis tegutseb digitaalselt, sed võib nimetada ka interneti majanduseks, sest põhiline digitaalmajanduse tegevusest leiab aset internetis. Eesti on digitaalne riik, selle ehedaks näiteks on see et meil on võimalus teha internetis peaaegu kõike näiteks hääletada valimistel, identifitseerida ennast digitaalselt,anda digialkirju jne…(e-riigi teenused). Kasu oleme me sellest juba saanud, nimelt on tänu sellele paljud toimingud palju kergemad. 6
4. Valitsuse pakutavad e-teenused; 5. Ettevõtete tehnoloogiline areng; 6. Interneti kasutajate arv. 2007-2008 a Raport sisaldab andmeid 127 riigi kohta, mis katab 95% maailma SKPst. Pingerea kõrgeimal kohal on Taani. Ka teised Põhjala riigid paistavad silma võime poolest rakendada IKT konkurentsivõime tõstmiseks: Rootsi, Soome, Island ja Norra on vastavalt 2., 6., 8. ja 10. kohal. Eesti asub selles pingereas 20. kohal. Digitaalmajandus Üha suurema osa teenuste liikumine internetti, e-kaubanduse edenemine, laienev võrgustumine, inimeste võimalus reaalajas suhelda üle kogu maa annab põhjuse rääkida digitaalmajanduse tekkest. Interneti tekkimine Külmasõja perioodil, kui NSVL oli 1958.a jõudnud esimesena kosmosesse, seadsid sellest ärahirmutatud ameeriklased endi eesmärgiks kiirendada USA tehnoloogilist arengut ning parandada side kvaliteeti ja ulatust
Masstootmise ajastu (1940-1980-ndad) arvuti IT revolutsioon (alates 1990-ndad) põhiline vara on inimkapital, leiutised ja avastused levivad kiiresti Lähituleviku revolutsioon Tegelikult on ilminguid juba järgmisest tehnoloogilisest revolutsioonist, mis kujutab endast nano-, bio-, info- ja materjalitehnoloogiate sümbioosi. Selles etapis osalevad ka Hiina ja India Allikas: Eesti majandus - lõimumine Euroopa ja globaalses kontekstis. Tartu 2008, lk 68-73. Digitaalmajandus Teenuste liikumine internetti ing. interconnected network (nii avalikud kui erasektori poolt pakutavad) E-kaubanduse edenemine Laienev võrgustumine (Google, MSN, Wikipedia jt) Inimeste võimalus reaalajas suhelda üle kogu maa Töö iseloomu, vormi ja reeglite muutus - kaugtöö töö tegemine ei sõltu kohast ja ajast, vaid võimekusest ja oskusest kasutada telekommunikatsiooni. Paindlik töö ja vaba aeg,
tõusnud tähtsale kohale ettevõtete, aga ka teiste subjektide, konkurentsivõime ja selle saavutamine. Täna, mil on maad võtnud majandus-ja finantskriis, on lisandunud eelnimetatud konkurentsivõime saavutamisele ka küsimus selle säilitamise kohta. Infomajandus on viinud hüperkonkurentsi tekkeni, kus turgu delegeerib pigem tarbija, kui tootja või müüja. Selle põhjuseks on ostjate suurenenud konkurentsi-ja hinnateadlikkus ning nõudlus kvaliteedi järgi. Digitaalmajandus on jõudnud staadiumi, kus ettevõtetel tuleb kindlamalt määratleda oma turgude ulatus ja positsioon. Vajatakse uusi turundusideid, -oskusi, -suhteid, mille loomiseks ei piisa enam tavapärasest turundusosakonnast. Selleks on vaja midagi enamat. Käesoleva töö eesmärk ongi välja selgitada tõhusaimad meetmed konkurentsivõime hoidmiseks ja tõstmiseks kriisi ajal. Töö esimeses peatükis vaadeldakse turundust üldiselt, selgitades selle olemust (sisu, peamisi meetmeid jms
annaabi.ee 
