vatsake on ühenduses seljaajukanaliga. Vegetatiivse ns keskused on ka kns-is, aga sealt väljuvad närvid ei lähevad teistmoodi innerveeritakse siseelundeid ja veresooni, tahtele ei allu Peaajunärvidega siseneb peaajju kuulmine, nägemine, histmine, seljaaju kaudu ka tundlikkus. Kehalihastele läheb seljaaj närvide kaudu, pealihastele peaajunärvide kaudu. Erutuse ülekanne ns-is, sünaps, mediaatorid Erutuse ülekanne ühelt närvilt teisele või närvilt innerveeritavale lihasele toimub sünapsi abil. Närvi, mida mööda erutus levib, lõpposa on sünapsi presünaptiline osa. Teis enärvi algosa on postsünaptiline osa. Presün osa sünapsipilu poolset membraani nim presün membraan, postsün vastupidi. Kahe membraani vahele jääb sünapsipilu. Presün osas paiknevad raku organellid, kus toimubülekandeaine e mediaatori süntees ja need, kus toodetakse selleks energiat. Mediaator võib pärast teket vabaneda sün pilusse, kuid osa hoiustatakse e
Tagaaju, mille osadeks sild ja väikeaju Keskaju Vaheaju, mille suurimateks osadeks talamus (nägemiskühmud) ja hüpotalamus Suuraju ehk otsaju, mille osadeks suuraju poolkera, millega ühenduses vatsakesed, külgvatsakesed (sisaldab õhku ja ajuvedelikku) Vaata ÕIS-ist: tervik.jpg, .. paigutus; peaaju osad.pdf; peaaju osad.jpg; ajuvatsakesed.jpg; perifeerne ns.pdf Erutuse ülekanne närvisüsteemis (erutuse ülekanne.jpg) Toimub kas närvilt närvile või närvilt innerveeritavale eritile (olgu selleks lihas, näärmerakk, efektor). Erutuse ülekande kohta nim sünapsiks. Närv Presünaptiline osa: eristatakse presünaptilist membraani (presünapsi lõpposa). Sellel membraanil toimub ka erutuse ülekande aine e mediaatori vabanemine. See vabanemine toimub väikestest põiekestest. Mediaator vabaneb kahe membraani vahel olevasse sünapsi pilusse. Mediaatori süntees toimub presünaptilises osas. Põiekestes deponeeritakse sünteesitud mediaator. Vesiiklid ehk
Erutust juhitakse erifeeriast närviraku kehani. Nt naha puutetundlikkus, nägemine. Erifeerias on retseptor, mis reageerib mingile ärritusele. Võtab vastu ja saadab taksonit mööda edasi. Dendriitide funktsioon on seostada erinevaid närvirakke omavahel. Dendriidid hargnevad. Need on kontaktis teise neuroniga. Kontaktid erinevate neuronite vahel toimuvad sünapsite kaudu. Sünaps-moodustis, mille kaudu toimub erutuse ülekanne ühelt närvilt teisele või närvi innerveeritavale elundile. Igale neuronile on närvisüsteemis on olemas gliiarakud. Need ümbritsevad närvirakke. Neid närvirakkudest rohkem. Nende vahel on ruum(interstitsiaalne ruum)-rakkude vaheline ruum. Gliiarakkude funtsioon on tugifunktsioon närvirakkudele ja kaitsefunktsioon. 1. Närvisüsteemi üldine jaotus Närvisüsteem jaguneb kaheks suureks osaks: 1. Somaatiiline (keha tserebrospinaalne). Innerveerib soomat. Kõik see, mis katab skeletti+ meeleelundid. 2
Erutuse tagajärjel vabaneb presünaptilises osas mediaatoraine. See läheb sünaptilisse pilusse ja läbi selle jõudes seondub postsünaptilisel membraanil olevate retseptoritega ning kutsub esile nende erutuse. Seejärel toimub erutuseülekanne postsünaptilisele närvikiule või elundile. Pärast erutuse ülekandmist mediaator likvideeritakse ja erutuse ülekanne lakkab. Erutuse ülekanne närvile või innerveeritavale elundile! 1 Sümpaatiline ja parasümpaatiline Mööda sümpaatilisi närvikiude kulgevate impulsside mõjul toimub pupilli laienemine, bronhide laienemine, hingamine kiireneb, südame kokkutõmmete kiirenemine ja tugevnemine ja sellest tulenev vererõhu tõus, südame veresoonte laienemine, kopsu veresoonte laienemine, kõhuõõne elundite ja naha
Pre- ja postsünaptlise membraani vahele jääb sünapsi- pilu. Erutuse tagajärjel vabaneb presünaptilises osas mediaatoraine. See läheb sünaptilisse pilusse ja läbi selle jõudes seondub postsünaptilisel membraanil olevate retseptoritega ning kutsub esile nende erutuse. Seejärel toimub erutuseülekanne postsünaptilisele närvikiule või elundile. Pärast erutuse ülekandmist mediaator likvideeritakse ja erutuse ülekanne lakkab. Erutuse ülekanne närvile või innerveeritavale elundile! 1 Sümpaatiline ja parasümpaatiline -Mööda sümpaatilisi närvikiude kulgevate impulsside mõjul toimub pupilli laienemine, bronhide laienemine, hingamine kiireneb, südame kokkutõmmete kiirenemine ja tugevnemine ja sellest tulenev vererõhu tõus, südame veresoonte laienemine, kopsu veresoonte laienemine, kõhuõõne elundite ja naha
neid närvirakke nim. neurosekretoorseteks rakkudeks. Eriti rohkesti neid hüpotaalamuses. (võivad erutust juhtida ja ka tekitada). Närviraku kehas transporditakse hormoon aksoni kaudu närvijätke lõpposasse ja sealt hormoon vabaneb kas verre või rakuvahelisse ruumi transporti kutsutakse aksontranspordiks. Erutuse ülekanne NS-s. Sünapsi ehitus ja f-nid Sünaps moodustis NS-s, mille kaudu toimub erutuse ülekanne ühelt närvirakult teisele või innerveeritavale elundile. Erutuse ülekanne toimub sünapsis kas erilise aine mediaatori vabanemise kaudu või elektrilise närviimpulsi tekkel. Erutusülekanne toimub järgmiselt: kui erutus jõuab presünaptilisele membraanile, vabaneb vesi sünapsi pilusse. Mediaator puutub kokku postsünaptilise membraani retseptortega ja seondub oma retseptoriga. Pärast seondumist oma retseptoriga toimub postsünaptilise membraani erutus. Mediaator ei jää sünapsipilusse, vaid ta likvideeritakse ja sellega
Dendriidid seovad erinevaid närvirakke omavahel. Sõltuvalt närviraku iseloomust juhivad aksonid motoorsetel või ka sekretoorsetel neuronitel erutuse närviraku kehast kas lihasele või näärmele (motoorsetel lihasele, sekretoorne näärmele). Sünniks on neuronite arv lõplik (suureneb dendriidide ja sünapsite arv). Sünaps – Närviimpulsi ülekanne ühelt närvirakult teisele. Moodustis NS-s, mille kaudu toimub erutuse ülekanne ühelt närvirakult teisele või innerveeritavale elundile. Neuronid on üksteisega kontaktis sünapsi kaudu. Erutuse ülekanne toimub sünapsis mediaatori vabanemise kaudu või elektrilise närviimpulsi tekkel. Närviimpulss edasi kandudes ei vähene. Erutusülekanne toimub järgmiselt: kui erutus jõuab presünaptilisele membraanile, vabaneb vesi sünapsi pilusse (20-40 nm). Mediaator puutub kokku postsünaptilise membraani retseptoritega ja seondub oma retseptoriga. Pärast seondumist oma retseptoriga toimub
seljaaju ristluu osas, mistõttu seda nim. ka vegetatiivse närvisüsteemi kraniosakraalseks osaks. Parasümpaatikus domineerib kui kogutakse jõudu: magades ja toitu seedides. Parasümpaatikus aeglustab südame löögisagedust, kiirendab seedetegevust ja eritamist ning mõjutab osaliselt ka kusepõie tühjenemist. Soolenärvisüsteemi moodustavad seedetrakti seinas paiknevad limaskestaalused ja lihaskesta ganglionid ehk põimikud. Sümpaatilise ja parasümpaatilise närvisüsteemi mõju innerveeritavale elundile sageli vastupidine. Siseelundid on pidevalt nii nende tegevust aktiveeriva kui ka pidurdava mõju all, mis on omavahel dünaamilises tasakaalus. Vastavalt vajadusele on võimalik suurendada sümpaatikuse efekti parasümpaatikuse mõju vähendamisega või sümpaatikuse tähtsuse suurendamisega. Niivisi reguleeritakse elundite talitlust pidevalt ja viiakse vastavusse konkreetsete vajadustega. Üldistusena võib öelda, et
osaks - pea kõikidel siseelunditel on kahekordne vegetatiivne innervatsioon - sümp. ja parasümp. osa innervatsioon on elunditele vastupidise toimega 3. skeletilihaste ja meeleelundite troofiline innervatsioon - avaldab mõju nende elundite ainevahetusele ja retseptorite erutatavusele 21 ERUTUSE ÜLEKANNE NÄRVISÜSTEEMIS ★ erutuse ülekanne närvile või innerveeritavale elundile toimub SÜNAPSIDE kaudu SÜNAPSID ★ on neuronite keemilised puutekontaktid ★ erilised närviaparaadi kohad, kus ärritus kantakse ühelt neuronilt teisele või neuronilt lõppelundile - lihas- või näärmerakule ★ sünapsis toimub suht aeglane erutuse levik võrreldes närvikiududega ★ närviraku implusi toimel mood. sünapsis keemiliselt aktiivsed ained e MEDIAATORID
Soole närvisüsteem. Autonoomne osa PNS-st (perifeerne närvisüsteem) on motoorne süsteem siseorganite jaoks, kehas asetsevatele silelihastele ja sisenõrenäärmetele, Koosneb kolmest ruumiliselt eraldatud süsteemist: Sümpaatiline, Parasümpaatiline ja Enteeriline närvisüsteem. Perifeerse närvisüsteemi anatoomiline jaotus - ganglionid ja perifeersed närvid väljaspool pea- ja seljaaju. Närviimpulsi ülekanne sünapsides neuronilt neuronile või neuronilt innerveeritavale rakule toimub keemiliste vahendajate e neuromediaatorite abil. Erutuse ülekande peamised etapid: neuromediaatori süntees, depolariseerumine ja membraanipotentsiaali muutuse järgselt vabanemine sünapsipilusse; neuromediaatori seostumine postsünaptiliste retseptoritega ja retseptori aktivatsioon; raku funktsiooni muutus nt skeletilihase kontraktsioon, näärme sekretsioon jne; neuromediaatori lagunemine ja/või tagasihaare
seotud hüpofüüsiga. Hüpotalamuses sünteesitud reliising-ja inhibiitorhormoonid soodustavad või pidurdavad hüpofüüsihormoonide teket, olles nn. neuraalse ja hormonaalse regulatsiooni integratsioonipiikonnaks. Vegetatiivse närvisüsteemi sümpaatilise osa keskusega on südame innervatsioonitee ühendatud sejaajuga kõhuõõneganglioni e. Päikesepõimiku kaudu. Sümpaatiliste ja parasümpaatilise närvisüsteemi mõju on innerveeritavale elundile sageli vastupidine, kuna siseelundid on pidevalt nenede tegevust aktiveeriva kui pidurdava mõju all, mis on omavahel dünaamilises tasakaalus. Vastavalt vajadusele on võimalik suurendada sümpaatikuse effekti parasümpaatikuse mõju vähendamisega või sümpaatikuse tähtsuse suurendamisega. Üldiselt aitab sümpaatikus adekvaatselt reageerida välismaailma mõjutustele ja parasümpaatikus tasakaalustab
Reeglina närvirakul 1 akson ja mitu dendriiti. Dendriidid seovad erinevaid närvirakke omavahel. Sõltuvalt närviraku iseloomust juhivad aksonid motoorsetel või ka sekretoorsetel neuronitel erutuse närviraku kehast kas lihasele või näärmele (motoorsetel lihasele, sekretoorne näärmele). Sünniks on neuronite arv lõplik (suureneb dendriidide ja sünapsite arv). Sünaps moodustis NS-s, mille kaudu toimub erutuse ülekanne ühelt närvirakult teisele või innerveeritavale elundile. Neuronid on üksteisega kontaktis sünapsi kaudu. Erutuse ülekanne toimub sünapsis mediaatori vabanemise kaudu või elektrilise närviimpulsi tekkel. Närviimpulss edasi kandudes ei vähene. Erutusülekanne toimub järgmiselt: kui erutus jõuab presünaptilisele membraanile, vabaneb vesi sünapsi pilusse (20-40 nm). Mediaator puutub kokku postsünaptilise membraani retseptoritega ja seondub oma retseptoriga. Pärast seondumist oma retseptoriga toimub postsünaptilise
asuvad somaatiliste keskuste vahetus naabruses. Vegetatiivse innervatsiooni tee kesknärvisüsteemist perifeerse organini koosneb kahest neuronist, s.t. katkeb ühes perifeersetest ganglionidest, kus asub nende kahe neuroni vaheline sünaps. Vegetatiivsetel närvidel on palju madalam labiilsus ja nad juhivad erutust tunduvalt aeglasemalt kui somaatilised närvid. Erutuse ülekanne ühelt vegetatiivse närvisüsteemi neuronilt teisele ja vegetatiivsetelt närvidelt innerveeritavale organile toimub närvilõpmetes tekkivate mediaatorite abil atsetüülkoliin ja noradrenaliin. Vegetatiivse närvisüsteemi talitlus organismis toimub reflektoorsel teel. Lihastööl kulgevad impulsid lihaste proprioretseptoritest, siseelundite retseptoritest ja mujalt aju mitmetesse osadesse. Motoorsete reflekside kõrval kutsuvad nad esile keeruka koordinatsiooniga vegetatiivseid reflekse. Vegetatiivne närvisüsteem koosneb kahest osast: 1
annaabi.ee 
