Karpkalakasvandused Lõuna Eesti soojaveelised järved ja tiigid sobivad rohkem karpkalakasvandustele. Ilmatsalu kalamajand Tartumaal. Karplased Tiigis kasvatataval karpkalal on looduses palju sugulasi. Harjus Harjus on Eestis täieliku kaitse all ja kantud Punasesse raamatusse. Forellimarja inkubeerimine Lõhilaste mari peab olema inkubeerimise ajal paigal. Inkubaator Põlula forellimajandis. Kalakasvandused Looduslike veekogude kalastikust ei piisa juba ammugi inimkonna toitmiseks ja seetõttu on hakatud kalu kasvatama. Sumpkalakasvandused
Selleks, et seda teha, paneme bloti aparaadi anoodplaadi peale puhvris olnud filter, siis puhvis olnud membraan, siis geel ja jälle filter. Rullime kõik mullid välja ja paneme katoodplaat peale. Ülekanne toimub 15-25min, 10-15V. Pärast ülekannet, tuleb blokeerida membraani vaba osa, selleks asetame membraani 3% BSA , 0,05% TBS/Tween-20 lahusele üheks tunniks. Edasi toimub primaarse antikeha sidumine ja inkubeerimine 4 kraadi juures üleöö. Peseme membraani 4x5min TBS/Tween. Sekundaarse antikeha sidumine, inkubeerimine ja pesemine 2x TBS/Tween ja 1x TBS. 3. Membraani visualiseerimine. Tõstame membraani kiledele ja kanname peale substraat (SuperSignal West (Pierce) mõlemad 0,5ml) ja ootame 5 min. Visualiseerime membraani. 1 2 M Ka siin on näha, et uuritavat valku on palju. Kõrval olevale kontrollrajale on arvatavasti mingi saastus
Selleks, et seda teha, paneme bloti aparaadi anoodplaadi peale puhvris olnud filter, siis puhvis olnud membraan, siis geel ja jälle filter. Rullime kõik mullid välja ja paneme katoodplaat peale. · Ülekanne toimub 15-25min, 10-15V. · Pärast ülekannet, tuleb blokeerida membraani vaba osa, selleks asetame membraani 3% BSA , 0,05% TBS/Tween-20 lahusele üheks tunniks. · Edasi toimub primaarse antikeha sidumine ja inkubeerimine 4 kraadi juures üleöö. · Peseme membraani 4x5min TBS/Tween. · Sekundaarse antikeha sidumine, inkubeerimine ja pesemine 2x TBS/Tween ja 1x TBS. 3. Membraani visualiseerimine. · Tõstame membraani kiledele ja kanname peale substraat (SuperSignal West (Pierce) mõlemad 0,5ml) ja ootame 5 min. · Visualiseerime membraani. Tulemus näitab meile, et kogu meie valk on kondenseerunud ühe piirkonna ja katse oli sooritatud
nisme, mida on suhteliselt vähe võrreldes teiste proovis sisalduvate bakteritega. Rikastussöötmetes sisalduvad toitained on aga otseselt kättesaadavad konkurents- mikrofloora esindajatele. Konkurentsmikrofloorat pärsitakse keemiliste inhibiitori- tega, nt naatriumseleniidiga, mis lubab inkubatsiooni ajal eelistatavalt salmonel- 32 ladel paljuneda. Psührofiilsete mikroorganismide, nt Listeria monocytogenes'e ja Yersinia enterocolitica puhul on teiseks võimaluseks inkubeerimine madalatel temperatuuridel. Selle meetodi puuduseks on sihtmärk-organismide aeglane kasv. Toidus madalal arvukusel esinevate patogeenide korral rakendatakse teise etapina selektiivsetele tahketele söötmetele külvamist. 3.2. PROOVIDE VÕTMINE Hoolimata mikrobioloogiliste meetodite arenemisest ja täpsusest ei ole neid võimalik efektiivselt kasutada ilma proovide kogumise plaanita. Selline plaan
Rullime kõik mullid välja ja paneme katoodplaadi peale. · Ülekanne toimub 15-25min, 10-15V. · Pärast ülekannet tuleb blokeerida membraani vaba osa, selleks asetame membraani 3% BSA , 0,05% TBS/Tween-20 lahusesse (piimalahus) üheks tunniks. · Meie primaarse antikehaga ei sidunud, panime otse sekundaarse. · Peseme membraani 4x5 min TBS/Tweenis · Sekundaarse antikeha sidumine, inkubeerimine ja pesemine 2x TBS/Tween ja 1x TBS. 3. Membraani visualiseerimine. · Tõstame membraani kiledele ja kanname peale substraadi (SuperSignal West mõlemad komponendid 0,5ml) ja inkubeerime 5 min. · Visualiseerime membraani arvutis. Tulemus näitab meile, et kogu meie valk on kondenseerunud ühte piirkonda ja katse oli sooritatud korrektselt. Direct ELISA
viljastamisetapil lisatakse 1 osa marja kohta 0,5 osa lahust, 2–3 minuti pärast segatakse ja kui mari hakkab paisuma, lisatakse lahust vähehaaval, pidevalt kergelt segades. Marja töötlemise aeg esimeses lahuses on 20–25 minutit, siis jäetakse mari umbes tunniks seisma, seda aeg-ajalt käega segades. Seejärel lisatakse teine, tanniinilahus (15 g tanniini 10 liitris vees) ja hoitakse selles käega segades 10 sekundit (asendada karbamiidi ühe liitritäispiimaga). MARJA INKUBEERIMINE Marja inkubeerimiseks kasutatakse 6–8liitriseid Weissi pudeleid. Et inkubeerima pandud viljastatud marja maht suureneb marjaterade paisumise tõttu 4–5 korda, võib ühte pudelisse paigutada 250 000 kuni 320 000 marjatera (350–400 g paisumata marja). Mari peab aparaadis nõrgalt liikuma, soovitav on veevahetus 1,5–2,5 l/min. Viljastatud marja areng ja inkubeerimise kestus sõltuvad temperatuurist. KARPKALA MARJA INKUBEERUMISE KESTUSE SÕLTUVUS VEE TEMPERATUURIST
Tootetüübid: portsjonforell, lõheforell, kalamari. Aastatoodang Euroopas 300tuhat tonni, maailmas kokku 600 tuhat tonni. Forellikasvatajad: Norra, Soome, Prantsusmaa, Taani, Itaalia, USA, Saksamaa, Hispaania, Tšiili. 5. Vikerforelli nõuded kasvatamistingimustele, tootmise tsükkel ja selle kestus Optimaalne vee temp 15-18C. Hapnikusisaldus 9-10 mg/l. Sobib nii allika, jõe kui merevesi. Tootmise tsükkel: marja lüpsmine ja viljastamine või silmtäpp-marja ostmine, marja inkubeerimine, vastsete kasvatamine. Kogu tootmistsükkel kestab kolm suve, kasvuperiood u pool aastat. 6. Kalade paljundamise tehnoloogia vikerforelli näitel (sugukalad, lüpsmine, kuivviljastamine, haudeaparaadid) Eestis forelli ei paljundata. Kudemisajal isaste nahk tumeneb, punast värvi on rohkem, pea on suurem ja lõuad konksus. Emastel on marja küpsedes kõht ümar ja pehme, lõpuks liigub marjakogus kõhuõõnes vabalt. Sugukalad: Paljundamisiga on 4-6 aastat. Emaste viljakus on 5000 -8000
8ndal päeval. Munade pikemaaegne säilitamine pikendab inkubatsiooniaega (45-50 min iga päeva kohta) ja vähendab embrüo kasvukiirust esimesel 48 inkubeerimistunni jooksul. 14 päeva seisnud munade embrüonaalne areng on 12,2 tundi hilisem võrreldes värskete munadega. Eelhautamine Kui 4 päeva muna säilitada aeglasemal temperatuuri tõstmisel on embrüonaalne suremus väiksem (13 päeva muna säilitamisel esineb suurem erinevus kiirema ja aeglasema temp tõstmise vahel suremusele). Inkubeerimine Inkubeerimistingimused: * temperatuur loote areng jaguneb 3 perioodiks (faasiks): 1. endotermiline (8 päeva) 2. isotermiline 3. eksotermiline (8 päeva) Loote soojusproduktsioon hakkab järsult tõusma alates 10. päevast. Suuremal munal on soojusproduktsiooni maksimum kõrgem kui väiksemal munal. Embrüo soojusproduktsiooni mõjutavad: 1. kanatõu kasvupotensiaal 2. muna mass Tänapäeva suure produktiivsusega kanakrosside munade inkubeerimisel
lagundamiseks mikroorganismide poolt (biokeemiliselt) 7 päevaga. 49 50 BHT7 määramine BHT · Ääreni täidetud BHT-pudeli inkubeerimine (tingimused: 7 päeva, t= 20° C, pimedas) Puhas vesi BHT < 30 mg/l · elektrokeemiline hapnikuanalüsaator Väga reostunud vesi BHT > 100 mg/l
Mida suurem on materjali kogus ning kiirem selle transport laborisse, seda suurem on tõenäosus, et materjalis olevad anaeroobid säilivad eluvõimelistena. SÖÖTMED ANAEROOBSETE MIKROOBIDE ISOLEERIMISEKS peavad sisaldama rohkem mitme- suguseid toitaineid ja kasvufaktoreid. Sageli lisatakse söötmetele ka redokspotentsiaali langetavaid aineid (tsüsteiin, tsüstiin, tioglükoolhape). Näiteks, Wilkins Chalgreni agar (selektiivne ja mitteselektiivne). Anaeroobide külvamine, inkubeerimine, isoleerimine toimub spetsiaalses anaeroobses boksis.Selle puudumisel võib kasutada anaerostaate, kuhu asetatakse hapnikku siduv ja CO2 genereeriv pakend ning seejärel suletakse hermeetiliselt. Gaasgangreen HAIGUSTEKITAJAD. Clostridium perfringens, C. novyi, C. septicum, C. histolyticum. Põhjustavad kiire kuluga ja sageli fataalset pehmete kudede infektsiooni. UURITAV MATERJAL. Koetükikesed kahjustuskoldest, nekrotiseerunud koeosad ja haavaeritis. DIAGNOSTIKA. NB