Detonatsiooniks nimetatakse lööklainet, mille kiirus on väga suur 1500...9000m/s, see oleneb lõhkeaine omadustest. Lõhkeaine liigid Lõhkeaineid jagatakse kolme põhilisse rühma. Esimese rühma moodustavad paiskavad ehk ballistilised lõhkeained, mille detonatsioonikiirus on tavaliselt alla 2000 m/s, näiteks püssirohud. Teise rühma moodustavad brisantlõhkeained , mille detonatsiooni kiirus kiirus on suhteliselt erinev 2000...9000 m/s. Kolmadasse rühma kuuluvad initsieerivad lõhkeained, neid nimetatakse ka primaarseteks etonaatoriteks. Initsieerivate detonatsiooni kiirus on vähemalt 5000 m/s ja neid kasutatakse põhiliselt brisantsete võ iballistiliste lõhkelaengute süütamiseks.
milleks?) transkriptsiooni äratundmisele ja initseerumisele. 13. Kuidas / mille abil toimub transkriptsiooni reguleerimine a) prokarüootsetes rakkudes - ,,juuksenõela mehhanism", operonide abil b) eukrüootsetes rakkudes - positiivse regulatsiooni mehhanismi abil ehk iga geen vajab aktiveermist 14. Millised jõud / interaktsioonid võivad siduda transkriptsiooni regulatsioonis osalevaid valgumolekule DNA-ga? Need valgud tunnevad ära ja initsieerivad transkriptsiooni spetsiifilise promootorjärjestuste juures. See toimub tänu hübrofoobsetele interaktsioonidele.
Lihtlõhkeained on plahvatavad keemilised ühendid (näiteks trotüül, heksogeen jne), kus ülikiiretes keemilistes reaktsioonides eralduvad gaasid ja soojusenergia. Liitlõhkeained on mitme keemilise ühendi plahvatavad segud (näiteks plastilised lõhkeained, püssirohud, ammoniidid ja dünamiidid). Kasutusotstarbe järgi jagunevad lõhkeained vastavalt oma omadustele initsieerivateks, brisantseteks ja paiskavateks lõhkeaineteks [11]. Initsieerivad lõhkeained on igasuguse välise mõjutuse suhtes äärmiselt suure tundlikkusega. Nende plahvatus kutsub juba väikeste koguste juures esile brisantsete lõhkeainete detonatsiooni. Seoses äärmiselt kõrge tundlikkuse ning suhteliselt madala brisantsuse ja töövõimega kasutatakse neid ainult initsieerimisvahendite (detonaatorid, tongid jne) valmistamiseks. Lõhketöödel
Komplementaarsus printsiip & vesinik sidemed (!?) 25. Mis on replikatsioon? DNA süntees e replikatsioon Eelneb raku jagunemisele, saadakse lähteraku igast DNA molekulist kaks ühesuguse nukleotoodse järjestusega koopiat. DNA replikatsiooni viib läbi DNA polümeraas. NA replikatsioon algab spetsiaalsest saidist origin of replikation . Bakteri rõngaskromosoomil on üksainus selline sait teatud nukleotiidide järjestus DNA l. Eukarüootsel rakul on tuhandeid selliseid saite. Repli initsieerivad proteiinid seostuvad origin of replikation iga ja lahutavad DNA ahelad, tekitades sinna replikatsiooni mulli. Repl. kestab mõlemal hahelal kuni kogu ahel on replitseeritud. Uue DNA ahela pikenemine replikatsiooni käigus on katalüüsitud ensüümi DNA polümeraas poolt, mis lisab komplementaarsete lämmastikalustega nukleotiide. Uue ahela pikenemine toimub umbes 500 nukleotiidi võrra sekundis bakteritel ja 50 nukleotiidi sekundis inimese rakkudes
Mõned rakkudest ei jagune üldse. Sel juhul on rakk faasis, mis on sarnane G1 faasile, kuid erinevalt sellest pole võimeline sisenema S faasi. Seda nimetatakse G0 faasiks. Eukarüootset rakutsüklit käivitav mehhanism koosneb valgukompleksidest, mida kindlas järjekorras aktiveeritakse. Rakutsükli aparaati ja rakuväliseid signaale ühendavad signaalide ülekanderajad. Mitogeensed kasvufaktorid seonduvad raku pinnal oma spetsiifiliste retseptoritega ja initsieerivad sündmuste kaskaadi, milles on kesksel kohal erinevate kinaassete ansüümikomplekside ekspressioon ja aktiveerumine. Need spetsiifilised kompleksid koosnevad kahest subühikust: regulaatorsubühikust tsükiinist ja katalüütilisest subühikust, mida nimetatakse tsükliinsõltuvaks kinaasiks (CDK). Loomaraku mitoosi reguleerivad CDK1 (CDC2) ja tsükliinid A ja B. Mitoos Selle protsessi abil toimub keha- ehk somaatiliste rakkude paljunemine
transkriptid ning võimaldab neid kvantitatiivselt detekteerida. polüT praimereid kasutatakse polüadenüleeritud mRNA pöördtranskriptsiooniks ja cDNA sünteesiks. Sünteesitud cDNA 3’ otsa lisatakse polüA saba terminaalse desoksünukleotidüül transferaasi vahendusel, et varustada cDNA mõlemad otsad universaalse, kuid omavahel erineva ankurjärjestusega. Teise cDNA sünteesiks kasutatakse polüT praimereid, mis kinnituvad polüA pikendusele ja initsieerivad teise cDNA ahela sünteesi. 3. Kirjelda võimalikku protokolli biopsia võtmisest kuni ühe raku raamatukogu tegemiseni. Peale biopsia võtmist viiakse proov söötmele või külmutatakse säilitamise eesmärgil. Seejärel koeproov lagundatakse ning rakud märgistatakse ning sobivad rakud valitakse (FACS). Valmistatakse cDNA raamatukogu. Deniss Sõritsa 1. Mis erinevused on IVF ja ICSI protseduuridel ja mis puhul on näidustatud ICSI protseduur?
seade. Insolatsioon on Päikese kiirgusvoog horisontaalpinnale. Takistustermomeetrid: metallist või pooljuhist (termistorid) ainete juhtivusomadused sõltuvad nende temperatuurist. Metallides kasvab takistus temperatuuri tõustes ja peaaegu et lineaarselt. Pooljuhtide takistus väheneb temperatuuri tõustes (mittelineaarselt). Termopaar koosneb kahest eri metallist juhtmest, mis on kokku joodetud. Temperatuurimuutused ühenduses initsieerivad elektromootrjõu nende otste vahel. Selle elektromootorjõu suurus sõltub temperatuurist. Bimetalltermomeetrid : põhinevad metallide erineval soojuspaisumisel. Kaks metallriba on kokku ühendatud, kui seda kooslust soojendada, siis see paindub, sest eri metallid paisuvad erinevalt. Temperatuuri mõõdetakse selle mehaanilise pinge järgi. On samuti kompaktsed mõõduriistad ja ei nõua elektrit. Vesi atmosfääris
eredad, ent samas konkreetse inimese juhttunnused. Teised dispositsioonid on iseloomujooned, mis mõjutavad inimkäitumist harvem ettetulevates situatsioonides, need kirjeldavad inimest pealiskaudsemalt ja on vähem püsivad. Lisaks ülalmainituile rõhutab Allport ka motivatsioonilisi ning stilistilisi dispositsioone. Motivatsioonilised dispositsioonid toetuvad inimese vajadustele ja ajendeile ning tingivad, initsieerivad teatud käitumise. Isiksus Allport uuris läbi enne teda esitatud 49 isiksuse määratlust, enne kui tõi välja viiekümnenda, milles ta rõhutab järgmist: Isiksus on samaaegu produkt ja protsess Isiksust iseloomustab kindel struktuur Isiksusel on võime areneda Inimese individuaalsus määrab talle isikupärase viisi kohaneda keskonnaga, käituda ja mõtelda. Käitumine pole mitte üksnes adaptiivne, vaid ka ekspressiivne.
• Giberilliinid – nt. Auksiin - pikkuskasvu reguleerimine. Giberilliinide puudus tekitab kääbuskasvu, potipuud on enamasti giberilliini sünteesi häiritusega mutandid. • Tsütokiniinid reguleerivad rakkude jagunemist, nt külgjuurte, pungade või õhulõhede tekkimist. • Brassinosteroidid aktiveerivad stressi korral uute valkude sünteesi (ja vahel suurendavad ka valkude hulka). • jasmoonhape jt. jasmonaadid kiirendavad vananemist, initsieerivad stressivalkude sünteesi, mõnel juhul on jasmonaatide mõju sarnane ABA mõjuga (nt vananemise kiirendajana), jasmonaadid aga (erinevalt abstsiishappest) ei ole olulised vee- ja soolastressis. • salitsüülhape jt. salitsülaadid. - Salitsüülhape (atsetüülsalitsüülhape on aspiriin) on signaalaine oksüdatiivse stressi tekkimisel ja nekroosilaikude kujunemisel. Peale selle, et salitsüülhape on
tal eksklusiivseid sekundaarstruktuure, millest üks meenudas rho-sõltuvat transkriptsiooni terminatsiooni signaali ja teine kaitseks esimese formeerumise eest ja seeläbi ka terminatsiooni eest (pre-emptor struktuur) Attenuatsiooni mehhanism: · RNAP initsieerib trp promootori transkriptsiooni · RNAP teeb pausi 90nda nukleotiidi juures sekundaarstruktuuris · Ribosoomid haaravad selle vastse mRNA kaasa ja initsieerivad põhivalgu translatsioni o RNAP vabastatakse pausist ja see jätkab transkriptsiooni. · Kui RNAP jõuab potentsiaalse terminatsiooni alani, sõltub ala jätkumine või lõppemine järelelohiseva ribosoomi asendist. o Kui ribosoom jääb seisma tandem Trp koodonite juures oodates sobivat tRNA-d, ala 1 võetakse ribosoomi sisse ja seetõttu ei saa see paarduda regiooniga kaks, mis tähendab, et alad 2 ja 3
nad seonduvad (enamasti liigi-spetsiifiliselt, spermidel vastavad retseptorid) sellele läbi ZP3 ja vallandub akrosomaalreaktsioon Akrosomaalreaktsioonil enamus spermi pea membraanist tõugatakse eemale mistõttu hoitakse sperme peale AR-reaktsiooni läbimist kinni ZP2 vahendusel Spermi ja munaraku interaktsioon aktiveerib Ca2+ kanalid, võimendades Ca 2+ ja teiste sekundaarsete vahendajate (messengerid) nagu cAMP ja IP3 tõusu, mis initsieerivad signaalide kaskaadi, mille tulemuseks on akrosomaalreaktsiooni (AR) toimumine ja akrosoomis leiduvate ensüümide (glükohüdrolaasid, proteinaasid, esteraasid, fosfataasid, fosfolipaasid, sulfataasid) eksotsütoos Akrosomaalreaktsiooni käigus toimuv ensüümide eksotsütoos ja hüperaktiveeritud spermide füüsiline jõud tagavad nende tungimise läbi granuloosarakkude ja rebukesta (ZP; zona pellucida) munarakuni Granuloosarakkude kihi läbimisel mängib olulist rolli spermi pinnal ja
Füüsiline aktiivsus tähendab jõupingutust, visadust või teisi silmanähtavaid aktsioone. Psüühiline aktiivsus sisaldab selliseid kognitiivseid toiminguid nagu planeerimine, uurimine, monitoo- ring, järelduste tegemine, probleemi lahendamine ja progressi hindamine (Pintrich & Schunk, 1996). Motivatsiooniprotsessis avaldub isiksusele omane teatav motivatsioo- niline sättumus – igal inimesel on eelistatud viis sündmuste interpreteeri- misel, mis initsieerivad või reguleerivad inimese käitumist. On eristatud motivatsioonilise sättumuse ehk motivatsiooniprofiili kolme põhitüüpi: • progressiivne – ülekaalus üldise aktiivsuse, loomingulisuse ja sotsiaalse kasulikkuse motiivid; • regressiivne – domineerivad eluliste tarvete rahuldamise, mugavuse ja prestiiži ehk välised motiivid; • alalhoidlik – domineerivad enesehinnangut toetavad ja alalhoidvad
restriktaasid võivad DNA-sse katkeid teha, mis võib bakteri tappa. Sedasi pärsitakse liiga erineva võõr-DNA sisenemist genoomi. 110 13.3. Transformatsiooni tähtsus bakteritele Transformatsiooni käigus ei võeta fülogeneetiliselt väga kaugete liikide DNA-d rakku. Üldjuhul toimub sama liigi või lähedaste liikide DNA liitmine bakteri genoomi. Mõnikord initsieerivad kompetentsed rakud ise liigikaaslaste lüüsi ning DNA vabanemise. Nt S. pneumoniae puhul lüüsivad kompetentsed rakud mittekompetentsete rakkude peptiidoglükaankihti ning sellega põhjustavad bakterirakkude lüüsi. 1. Võimaldab rekombinatsiooni ning välja vahetada defektseid geene. Selleks on vaja liigile sarnast DNA-d. 2.Võimaldab omastada uusi geene, mis aitavad hakkama saada stressitingimustega. 3.DNA-d võib kasutada toiduks. 13.4. Bakterite kunstlik transformatsioon
annaabi.ee 
