kuuluvad DNA-st ülekantavad elemendid, plasmiidid ja bakteriofaagi elemendid. • Operon on genoomse DNA funktsionaalne ühik, geenide kogum, milles olevad geenid on kõik ühise regulatoorse signaali või promootori kontrolli all. • Operaator on struktuurigeenide avaldumist kontrolliv operoni osa. • Polütsistroonne RNA on opeonilt sünteesitud RNA-molekul. • Promootor on nukleotiidijärjestus, millega seonduvad transkriptsioonifaktorid ja RNA polümeraas, et initsieerida transkriptsiooni. • Transkriptsiooni ühik on DNA osa, mida transkribeeritakse RNA molekuliks. • enhancer on lühike DNA ala, mis seob aktivaatoreid (valgud), initsieerib transkriptsiooni läbi mediaatorkompleksi. Enhancer alade tuvastamiseks kasutatakse linker–skaneeritud, mutatsioon analüüs/geelelektro-foreesi ja autoradiograafiat, footprinting. • Transkriptsiooni faktor on valk, mis seondub spetsiifilistele DNA järjestustele, kontrollides see läbi
kokku puutuma, on esitatud näitlejana. Näitlejal peab olema nimi, mis peegeldab tema rolli. Diagrammides Use Case on näitleja märgitud inimese figuuriga, kuid kuju määratlemisel saab kasutada ka teisi stereotüüpe. 2.3. Kasutusmallid Näitleja ja süsteemi vastastikkusel mõjul, kus viimane täidab rida ülesandeid, moodustatakse süsteemi kasutusmalli (use case). Iga näitleja võib kasutada süsteemi erinevalt, st erinevate moodustamisi initsieerida. Seega, iga on põhimõtteliselt mingisugune funktsionaalne nõue süsteemile (mis omakorda võib olla jagatud mitmeks väiksemaks osaks). Oma olemuselt ei ole konstruktsioon, mis realiseerub otseselt programmis. Selle käitumine realiseerub klasside ja komponentide kujul. kirjeldab seda mida teeb PS, kuid mitte seda kuidas see seda teeb. Iga tavaliselt eeldab mitme süsteemi käitumisvariandi olemasolu (sündmuste vool), millest üks on põhiline, ja teised alternatiivsed
(neljast polüpeptiid ahelast) JacobMonod E. coli lac operoni mudel: 1. Operon on geenide klaster; ekspressiooni reguleerivad operaatorrepressor süsteem valkude interaktsiooni läbi, samutioperaator ja promootor järjestused 2. lac I geenil on oma promootor ja terminaator; lacI repressorvalk on madalas kontsentratsioonis kogu aeg olemas Repressorvalk on tetrameene valk repressor seob operaatori (lacO) takistades RNA polümeraasil seonduda ja initsieerida transkriptsiooni Sidumine ei ole absoluutne, väikeses koguses sünteesitakse lacZ, lacY, ja lacA valke Nagu laktoosi hulk suureneb aktiveerub kogu operon 3. galaktosidaas konverteerib laktoosi allolaktoosiks, mis seob repressori, nii et see ei saa operaatoriga ühineda, sellega aktiveeritakse operon 4. RNA polümeraas initseerib polügeense mRNA sünteesi, mis
235 U tuum suudab haarata endasse aeglase neutroni, mis muudab selle tuuma ebastabiilseks ja tekitab lagunemiste rea. Seejuures on märkimisväärne, et kiired neutronid ei suuda lagunemist initsieerida. Tuumareaktsiooni ülalhoidmiseks tuleb neutroneid aeglustada, et suurendada nende haaramise tõenäosust tuuma poolt. Üksiku lagunemisakti käigus eraldub miljoneid kordi rohkem energiat kui toodi tuuma juurde haaratud neutroni poolt.
initsieerimisvahendite (detonaatorid, tongid jne) valmistamiseks. Lõhketöödel laengute valmistamiseks kasutamiseks on need lõhkeained oma suure tundlikkuse tõttu liiga ohtlikud [11]. 7 Brisantsed lõhkeained on oluliselt võimsamad (nende brisantsus ja töövõime on suuremad) kui initsieerivad lõhkeained. Neid saab initsieerida kas initsieeriva lõhkeaine või mõne teise brisantse lõhkeaine plahvatuse abil. Brisantsete lõhkeainete suhteliselt madal tundlikkus, võrreldes initsieerivate lõhkeainetega, tagab nende tunduvalt ohutuma kasutamise lõhketöödel. Brisantsed lõhkeained jagatakse veel tugevdatud- , normaal- ja madala võimsusega lõhkeaineteks [11]. Plastilised lõhkeained on tugevdatud võimsusega lõhkeainete (kõige sagedamini
molekul. 57. Võrrelge prokarüootset ja eukarüootset transkriptsiooni initsiatsiooni. Üldjoontes on transkriptsioon prokarüootides ja eukarüootides sarnane (mõlema puhul vaja DNA ahelate eemaldumist üksteisest jms); eukarüootidel on protsess keerulisem. Eukarüootidel toimub RNA süntees rakutuumas (prokarüootidel selgelt eristuv tuum puudub). Eukarüootsed RNA polümeraasid ei saa iseseisvalt transkriptiooni initsieerida; enne promootoriga seondumist on vaja polümeraasi seondumist transkriptsioonifaktoritega. 58. Transkriptsiooni elongatsioon ja terminatsioon. Elongatsioon: RNA polümeraasist vabaneb sigma faktor. DNA ahelad on teineteisest 18bposas eraldunud, RNA ahela süntees toimub kiirusega 40 nt/sek (= 40 ribonukleotiidi RNAsse sekundis). RNA polümeraas ise keerab ettepoole lahti ja sulgeb tagantpoolt jälle DNA kaksikheeliksi. Tekkinud DNA-RNA dupleks on lühike,
piirkonnaga. Ensüüm keerab DNA biheeliksi lahti. RNA-polümeraas sünteesib ühe DNA ahela lõiguga komplementaarse RNA molekuli. RNA-polümeraas jõuab terminaatorini. Lõpeb mRNA, tRNA ja rRNA süntees. DNA omandab uuesti biheeliksi kuju. RNA liigub raku tuumast välja tsütoplasmasse. 13. Mis on promootor, mis on enhaanser? Promootor on nukleotiidijärjestus, millega seonduvad transkriptsioonifaktorid ja RNA polümeraas, et initsieerida transkriptsiooni. Enhaanser on eukarüootne DNA- järjestus, mis võimendab transkriptsiooni ühel või teisel geenil, isegi kui ta asetseb transkribeeritavatest geenidest kaugel. Enhaanseri funktsioon on soodustada, võimendada mõne geeni avaldumist. Enhaanser võib asuda geenijärjestuses oma sihtgeenist kaugel eemal, koguni sootuks teises kromosoomis. Ent geeniahela käärude tõttu asub ta ruumiliselt sihtgeeniga ometi lähestikku
siduv. 22. Rahvaalgatuse sisu ja tüübid, näiteid Tavaliselt on rahvaalgatuseks vaja teatud arve kodanike allkirjastatud ettepanekut, mis esitatakse riigiorganitele (RK), kes peab kas ise küsimusega tegelema hakkama või panema tõstatatud küsimuse rahvahääletusele. Esimene neist võib tagasilükkamise korral tuua kaasa seadusandliku kogu tagasiastumise ja erakorralised valimised. Teine ehk initsieeriv rahvaalgatus selliseid fataalseid arenguid ei põhjusta. Initsieerida võib nii uue seaduse kui mõne seaduse muutmise kui ka mõne seaduse kehtetuks tunnistamise eelnõu. 23. kes saab Eestis algatada rahvahääletuse? Muu seaduse või muu riigielu küsimuse rahvahääletuse algatamise õigus on Riigikogu liikmel, Riigikogu fraktsioonil, Riigikogu komisjonil ja Vabariigi Valitsusel. Rahvahääletuse algatamise õigus PS muutmiseks on: vähemalt viiendikul Riigikogu koosseisust, Vabariigi Presidendil. (VT ka §105 lg 1) 24
· uORF- ribosoomkompleks dissotsieerub enne ORF jõudmist- frosforuleeritud eIF2 · IRES- ei vaja eIF4E (cap binding protein), eIF4G proteolüüsi tagajärjel ei teki kompleksi 5' capil, eIF4G lühendatud variant ei vaja cap-i · eIF4E defosforülatsioon- inhibeerib 5' sõltuva translatsiooni- M faasis, apoptoosivalgud aga IRES-idelt (apoptootilised eIF4G fragmendid suudavad IRES-del initsieerida translatsiooni) 13. Valkude topoloogia, signaaljärjestused Valkude bioloogilise aktiivsuse avaldumine toimub kindlates kohtades, selle realiseerumiseks kasutatakse erinevaid signaaljärjestusi: 2 tüüpi: - võivad olla järjestikused 24 - moodustuda valgu eri osadest selle pakkimise tulemusena 20% juhuslikest järjestustest moodustavad erinevaid topoloogilisi signaale
moodustada hetero- või homodimeere. P. putida kõigi kolme HU geeni deleteerimine on rakule letaalne, samas kui kasvõi ühe, mistahes geeni, olemasolu tagab bakteri eluvõime. HU seondub DNA-ga mittespetsiifiliselt, kuigi eelistab väändunud DNA-d. DNA-ga seondumisel painutab HU DNA-d ning just DNA painutamise abil võib osaleda geenide transkriptsiooni reguleerimisel. HU painutamise tagajärjel DNA jäikus väheneb ning RNAP saab initsieerida transkriptsiooni (vastupidiselt H-NS-le, mis jäigastab DNA-d). HU on väga oluline histoonilaadne valk, mis osaleb DNA topoloogia kujunemisel. IHF (inglise keeles integration host factor) kirjeldati esmakordselt kui faag järjestus-spetsiifiline rekombinatsiooniks hädavajalik bakteri valk. IHF on HU-le sarnane valk, kuid erinevalt HU-st IHF ei mähi DNA-d enda ümber ning IHF-l on üks tugevamini konserveerunud DNA järjestus, millele IHF seondub. IHF painutab DNA-d kuni 180 kraadi
Mikroorganismi seostumisel koemakrofaagidega hakkavad makrofaagid vabastama tsütokiine, tekitamaks koes põletikuseisundit ning meelitamaks infektsioonikoldesse neutrofiile ja plasmavalke. Arvatakse, et mikroorganism indutseerib tsütokiinide-kemokiinide sekretsiooni retseptorite kaudu, millele ta seostub. Lisaks on retseptoritel veel roll, indutseerimaks kostimulatoorsete molekulide ekspressiooni makrofaagidel ja dendriitrakkudel – antigeeni esitlevatel rakkudel on nii võimalus initsieerida adaptiivse immuunsuse reaktsioone. Põletik. Põletikul on infektsioonivastases võitluses kolm üliolulist rolli: (a) tuua kohale uusi efektormolekule ja –rakke, võimendamaks sisse tungivate mikroorganismide tapmist; (b) luua füüsiline barjäär mikrovaskulaarse koagulatsiooni näol, takistamaks infektsiooni levikut vereringesse; (c) edendada kahjustatud koe parandamist (täiesti mitteimmunoloogiline nähtus). Põletiku korral tekib
pärast, siis kasvab lapses orienteeritus kõrgema kompetentsuse või meis- terlikkuse saavutamisele. Meisterlikkusele orienteeritud inimeste enesehin- nang on positiivsem ja nad peavad end ka õnnelikumaks (Dweck, 2000). Täiskasvanud võivad oma suhtumisega lapse võimetesse initsieerida ka nn Pygmalioni efekti avaldumise. G. B. Shaw näidendi (mis on ka muusi- kali “Minu veetlev leedi” stsenaariumi aluseks) pealkirja järgi tuntud efekti olemus seisneb selles, et lapsevanema või õpetaja ootused ja hoiakud lapse andekuse suhtes võivad mõjutada lapse tulemusi. Uuringud on näidanud,
annaabi.ee 
