ettekujutus (Vorstellung). Ettekujutusi vahetult antud objektidest nimetab Kant kaemusteks ehk intuitsioonideks. Kaemused on inimesel olemas tajumise kaudu. Just kaemustest pärineb inimtunnetuse sisu. Vor-stellen tähendab täht-tähelises tõlkes “ette-seadma”. Kaemuste kaudu seatakse mõtlemise ette see sisu, millest too võib hakata kujundama objekti tunnetust. Niisiis, lisaks kaemustele kui vahetutele ettekujutustele, toetub inimtunnetus veel vahendatud ette- kujutustele – nende suhe kaemustesse on vahendatud mälu, kujutlusvõime, võrdluse alusel teostatud üldistustega jt. subjekti toimingutega. Ilma selliste “ettekujutamisteta” oleks mõtlemine ilma sisuta, esemetu. Kanti üldine teadvuselementide iseloomustus on järgmine: “Soomõisteks on ettekujutus üldiselt (repraesentatio). Selle alla kuulub teadvustatud ette- kujutus (perceptio). Pertseptsioon, mis seostub üksnes subjektiga kui selle seisundi
ühist.. a la uskumusi, väärtuseid 4. kommunikatsioon on sotsiaalne protsess. KONSUMERISM eneseväljenduslik, sümbolilise väärtusega kaupade-teenuste tarbimine. Reklaam on üks nn konsumerismi toitja. brändidega saab end vormistada kellekski kes ta tegelikult ei ole. kui me vaatame vanu reklaame siis saame teada mida tollal ühiskonnas väärtustati,mida õigeks peeti. realism seisukoht, et inimtunnetus annab võimalikult täpselt edasi temast sõltumatut reaalsust. konstruktivism seisukoht et meil tgeelt puudub neutraalne juurde pääs meist mõltumatule reaalsusele. Maailm,mida me tunneme, on maailm mida me ise loome. nt suhtumise muutmine kui otsustan et täna tuleb hea päev siis täna tulebki hea päev. kommunikatsiooniteoorias võib eristada kolme lähenemisviisi: 1. realistlik-mehhaanline 2. konstruktivistlik-sotsiaalkonstruktsionistlik 3. konstrukvistlik-süsteemne
Mehhaaniline lähenemisviis on realistlik, Kommunikatsioon on raadiouudised, töömäärused, sotsiaalkonstruktsionistlik ajalehereklaam, ja süsteemne aga konstruktivistlikud. ilmateated televisioonis või valgusfoori värvi muutumine. Ajalugu Realism(Rene Descartes) on seisukoht,et inimtunnetus Esimene kommunikatsiooni analüüs pärines filosoof annab võimalikult täpselt edasi temast(inimestest) Aristoteleselt (384- sõltumatut reaalsust. 322 eKr), kes töötas välja teooria, mis sai hiljem tuntuks Konstruktivism(Immanuel Kanti) on seisukoht, et meil retoorikana. puudub neutraalne juurdepääs meist sõltumatule
Olulisemad kommunikatsiooni määratlused: 1 sõnumite siirdamine a-lt b-le 2 tähenduste loomine ja vahetus 3 sümboliline protsess, mis loob, peab üleval ja muudab ühist sotsiaalset tegelikkust ja ühtsust 4 kommunikatsioon on sotsiaalne protsess, milles osalejad konstrueerivad üheskoos tegelikkust. See protsess on sotsiaalse süsteemi ehituskivi. Kommunikatsioon on operatsioon, mille abil sotsiaalsed süsteemid end loovad ja taasloovad. Realism (Rene Descartes) on seisukoht,et inimtunnetus annab võimalikult täpselt edasi temast (inimestest) sõltumatut reaalsust. Konstruktivism (Immanuel Kanti) on seisukoht, et meil puudub neutraalne juurdepääs meist sõltumatule reaalsusele. Maailm, mida me tunneme, on maailm mida me ise loome. Kommunikatsiooniteoorias võib eristada kolme lähenemisviisi: 1 Realistlik - mehhaaniline: selle järgi on kommunikatsioon sõnumi transport saatjalt vastuvõtjale;
Kõik see mida teadus teeb so. võimu väljendus. ,,Wille zur Macht" Isandate moraali hea ja halb vastandub kuid põlatakse arga, väetit Orjade moraal - head vastandakse kurjale. Orjad ei ela päris elu, nad reageerivad. See mida orjad peavad headuseks- see on jõuetus. Freud Psühhoanalüüs Teooria teadvustamatus/alateadvusest muutis meie arusaama, mida in. kohta oli varem öeldud. Ratsionalistlik humanism(inimtunnetus/inimkesksus). Ratsionalism (Rene Descartes) inimese teadvus enda kohta kõiges meie teadmistes meie maailma kohta tuleb kahelda. Kui kahtled kõiges, siis saad kindel olla selles, et Mina olen! Mõtlen järelikult olen. Cogito ergosum . Freud- me võime vaidlustada, kuna minapilt ei ole terviklik- teadlik paljudest mina tuuma asjadest ja in. tuum jääb in. kättesaamatuks. Teadvustamattus, kui kogemus jääb in kättesaamatuks. Teadvustamatus suunab meie tegusid.
● Kas taastame vaid maastiku kui dekoratsiooni või dekoratsiooni koos toimimisega? KÕIK EI OLE VÕIMALIK! MAASTIK ON PIDEVAS MUUTUMISES! Maastikon süsteem, mis koosneb looduslikest komponentidest (muldkate, veestik, taimkate, loomastik, kliima, reljeef), inimrajatistest (kiviaiad, teed, jne), tunnetusest ning ajast ja protsessidest nende taga Maastikul on vähemalt viis mõõdet: ● Kolm ruumilist (X,Y,Z), ● Aeg ● Inimtunnetus Maastik maastikukonventsioonis Maastik: territooriumi mingi osa, nii nagu seda tajuvad inimesed ja mille olemuse määravad looduslike ja antropogeensete faktorite mõjud ja koosmõjud. Maastikulised väärtuskriteeriumid (1990 UNESCO) ● Esteetiline kvaliteet ● Ehitised, nende kompleksid ● Traditsiooniline maakasutus ● Põllumajandusmaastikud (traditsiooniline) ● Pargid, iluaiad ● Ajaloolised tööstusmaastikud, kaevandused
koopanägemus on õige, ta optimistlik anamnesis aga mitte …” [seals., lk. 1850]. Mis tähenduses siis Platoni anamnesis`e-õpetus liigoptimistlik on? Platon peab maailma olemusstruktuuri põhimõtteliselt ratsionaalselt transparentseks. Nende olemuste mõistmiseni on küll raske jõuda, kuid kui neid kord mõistetakse, siis eksimusvabas mõistuslikus kaemuses ning just see peakski tema järgi olema inimtunnetus siht. Tänapäevased epistemoloogilised õpetused inimese tunnetusvõimalusi kaalutledes üldiselt enam nii optimistlikud ei ole. Popperi hinnangul võib sedalaadi essentsialism – nagu eelpool juba kõneks oli – viia teadmise kasvu pärssivale teaduse- 6 Andrus Tool/Sissejuhatus filosoofia ajalukku/FLFI.01.053. tõlgendusele. Popperi enda fallibilistlikku teadmise-tõlgendust võiks tema silmis adekvaatselt
1. Hingede “teekonnad” on individuaalselt erinevad – erinevad hinged saavad ideid, maailma olemus-struktuuri, kaeda erinevas ulatuses. Kuid inimese mõtlemist määratleb Platon ka selles dialoogis anamnesis`ena, st. selle taasmeenutamisena, mida hing kehastumise-eelselt kaes. Antud võrdpilt osutab niisiis sellele, et seda, mida taasmeenutada, on erinevatel inimestel erineval määral. Ehk teisiti üteldes, teadmise aprioorsed eeldused, millest inimtunnetus olemuslikult sõltub, on inimeste vahel sünnipäraselt ebavõrdselt jaotunud. Inimesed on paratamatult intellektuaalselt ebavõrdsed ja nagu me järgnevalt näeme, annab Platon sellele asjaolule määrava kaalu oma poliitilises õpetuses. 2. Metempsühhoos on iseenesest õigupoolest pigem religioosne kujutlus kui filosoofiline õpetus. Et Platoni selles teemaarenduses filosoofilist sisu näha, tuleks leida filosoofiline
Millest on miski tingitud – kogemus. Tingimusi on palju. Kõik, millest miski on tingitud, on omakorda millestki tingitud. Kogemus seisne pidevates tingimuste otsimistes, ühelt tingimuselt teisele liikudes. Kant väidab, et kogemus pole kunagi lõpule viidud. Aru vajab aga rahuldust ega nõustu sellega: tahaks leida sellise tingimuse, millest kõik muu on tingitud ja nii jõuaks kogemus lõpuni viiduks. Kogemuse ideaal ja aru ideaal, kus tegevus jõuaks lõpule viiduna. Inimtunnetus aga ei suuda seda. Metafüüsika on nagu soov-mõtlemine. Teaduslik uurimistöö tähendab mõistuse kriitikat. Tuleb aru saada, et ideedel puudub konstitutiivne rakendus. Prg. 46. psühholoogilised ideed. Seostub substantsi mõistega ja väärrakendusega. Substantsi mõiste tuli Aristotele kaudu. Ousia, Aristotelese sõna tähendab – olemus. Ladina keelne vastne on substantsia, siis see tähendab, et all-seisev. Mille all-seisev on substants? Aktsidentside all
meile on kõige tuntum: tahte järgi. Niisiis on maailma olemuseks Tahe ehk teisisõnu, asi iseeneses, mille tunnetamist Kant eitas, on Tahe, mis võib ilmneda erinevalt: loodusjõuna, instinktina, teadvustatud tahtena. Maailmal on nagu kaks palet: see, kuidas maailm nähtub meile kogemuses (asi meie jaoks, kui kasutada Kanti terminoloogiat) ning see, mida endast kujutab maailm iseendas (asi iseeneses), väljaspool neid piire, mille seab inimtunnetus. Sellepärast Schopenhaueri peateose nimeks oligi Maailm kui tahe ja kujutlus. Inimene on vaid iseenda jaoks nii tahe kui ka kujutlus. Teised inimesed on tema jaoks vaid kujutlused. Sellepärast muuseas ongi igaühe jaoks tema isiklik heaolu tähtsam. Tuletame meelde, et maailm iseeneses (asi iseeneses) on Tahe, kuid maailmaks me nimetame tavaliselt hoopis 43
3. sümboliline protsess, mis loob, peab üleval ja muudab ühist sotsiaalset tegelikkust ja ühtsust 4. kommunikatsioon on sotsiaalne protsess, milles osalejad konstrueerivad üheskoos tegelikkust. See protsess on sotsiaalse süsteemi ehituskivi. Kommunikatsioon on operatsioon, mille abil sotsiaalsed süsteemid end loovad ja taasloovad. Realism (Rene Descartes) on seisukoht,et inimtunnetus annab võimalikult täpselt edasi temast (inimestest) sõltumatut reaalsust. Konstruktivism (Immanuel Kanti) on seisukoht, et meil puudub neutraalne juurdepääs meist sõltumatule reaalsusele. Maailm, mida me tunneme, on maailm mida me ise loome. 9 Kommunikatsiooniteoorias võib eristada kolme lähenemisviisi:
annaabi.ee 
