Inimsusevastased kuriteod Kõige rängemad kuriteod on inimsusevastased ja sõjakuriteod – need on vastavalt rahvusvahelisele õigusele aegumatud. Inimsusevastased kuriteod on ükskõik missuguse tsiviilelanikkonna vastu suunatud vägistamine, mõrvamine, kehavigastuste tekitamine, tagakiusamine, inimõigustest ilmajätmine, genotsiid ning sõjakuriteod. Sõjad ja massilised mõrvamised on inimsusevastased kuriteod. Tänapäeval toimuvad sõjad väga paljudes kohtades, nt Süürias. Sõdu on eri aegadel peetud erinevaltel põhjustel – usulistel, ideoloogilistel ja majanduslikel põhjustel. Tänapäeval on kindlasti kõige suurem põhjus oma usu levitamine üle maailma, millega kaasneb ka sõdimine. Teatavasti plaanib islamiriik oma usku levitada üle kogu Euroopa, kuid kas see õnnestub? Islamiriik on plaaninud mitmeid suuri rünnakuid Euroopas. Samuti ründasid islamiäärmuslased 13. novembril Pariisis Ameerika rokkbändi Eagles of Death Me...
Inimsusevastased kuriteod tänapäeval Inimsusevastased kuriteod on ükskõik missuguse tsiviilelanikkonna vastu suunatud mõrvamine, vägistamine, tagakiusamine, kehavigastuste tekitamine, inimõigustest ilmajätmine, genotsiid, sõjakuriteod. Sõjad ja massilised mõrvamised on inimsusevastased kuriteod. Tänapäeval toimuvad sõjad Iraagis ja Afganistanis. Möödunud aastal toimus sõda Venemaa ja Gruusia vahel. See konflikt sai alguse 28.juulil 2008. Gruusia konfliktis hukkus kokku 64 sõdurit, 283 sai haavata ja 3 jäi kadunuks. Gruusia sõnul hukkus 228 grusiinist tsiviilisikut ja 169 sõjaväelast. Venemaa peaprokuratuuri uurimiskomisjoni sõnul on seni dokumenteeritud 165 lõunaosseetlase surm, kuid kriisi ajal teatas Venemaa, et hukkunud lõunaosseetlasi oli 2000. 1.septembril 2008 ühendasid sajad tuhanded inimesed Gruusias ja paljudes teistes riikides käed ketiks, et protestida Venemaa püüde vastu see riik tükeldada ja...
JÜRI LIVENTAAL SISSEJUHATUS ÕIGUSTEOORIASSE RIIK JA ÕIGUS I OSA: RIIK. II OSA: ÕIGUS TEINE, KOGUMIKUKS KOONDATUD VÄLJAANNE LOENGUMAPP ÕIGUSINSTITUUDI ÜLIÕPILASTELE TALLINN 2000 1 EESSÕNA LOENGUMAPI TEISELE VÄLJAANDELE Loengumapi käesolevas väljaandes on kogumikuks koondatud autori kaks varasemat Õigusinstituudis välja antud loengumappi: 1) J.Liventaal. Sissejuhatus õigusteooriasse. Riik ja õigus. I osa. Riik. Tallinn 1997, 2) J.Liventaal. Sissejuhatus õigusteooriasse. Riik ja õigus. II osa. Õigus. Tallinn 1998. Käesolevas väljaandes on parandatud mõlemas varasemas loengumapis ilmnenud trükivigu, korrigeeritud lühendite süsteemi, samuti tehtud mõningaid üksikuid sisulisi muudatusi. Põhilises on tekstid samad, muudatused ei ole tinginud isegi kummagi loengumapi lehekülgede iseseis...
annaabi.ee 
